Pensionipoliitika (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja Sotsiaalteaduskond

Helen Tiitson
P E N S I O N I P O L I I T I K A
Uurimustöö
majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal
Juhendaja : lektor M. Nurmet
Tartu 2007
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis.
Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform “kolmanda samba” vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik “teine sammas”, milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik.
Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 10–20 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud , millest lähtudes reform tehti, pole muutunud – töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb.
Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikkuse aste. Kohustuslik on teise sambaga liitumine vaid esmastele tööturule sisenejatele.
Eesti edu teiste Ida-Euroopa riikide ees seisneb selles, et riik suutis käivitada reformi suhteliselt madalate kuludega , tagades kõrge liitumisprotsendi. Eeldatavasti on 2008. aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure on, et jätkuks siiski raha ka tänastele pensionäridele. (www.pensionikeskus.ee)
Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas.
1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS
Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde.
Riiklik pension on solidaarsuspőhimőttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövőimetuse vői toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest paljud praegused toitjakaotus - ja töövõimetuspensionärid, samuti osa vanaduspensionäre on 15–20 aasta pärast, kui pensionireformi positiivsed efektid avalduma hakkavad, veel kindlasti elus. (www.pensionikeskus.ee)
Samas on õige, et tulevikuks valmistudes ei tohi ära unustada pensionäride tänast olukorda. Ka pensionireformi ette valmistades nähti esimese samba defitsiiti ette ning selle katmise vahenditena pakuti välja stabiliseerimisreservi kasutamist ja riigilaenu võtmist. Samuti saaks hea tahtmise korral koomale tõmmata riigieelarve muid kulutusi ja kasutada säästetud raha pensionide maksmiseks.
Töövõimetuspension määratakse püsiva töövõimetuse ajaks.
Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul püsiva töövõimetuse kaotusega olema 40–100 protsenti Eestis omandatud pensionistaazhi tuvastamise algtähtajaks:
Toitjakaotuspensioni eesmärk on toitja surma korral toetada tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmeid. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
2. KORRALDUS EESTIS e. ÕIGUSLIK REGULATSIOON ja KASUTATAVAD ÜLDISED LAHENDUSVARIANDID
Sätestatud on järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension ;
2) töövõimetuspension;
3) toitjakaotuspension;
4) rahvapension.
Vanaduspension jaguneb kolmeks sambaks:
 
I sammas: Riiklik pension
II sammas: Kogumispension
III sammas: Täiendav kogumispension
 
Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid . 
Käesolevaga on lisatud tabel keskmisest pensionäride arvust ning keskmisest pensioni suurusest , mis näitab selle muutumist aastatel 2001 kuni 2004. Tabel 1
Tabel 1 Pensionäride arv ja keskmine määratud pension aastatel 2001 kuni 2004
PENSIONÄRIDE ARV JA KESKMINE MÄÄRATUD PENSION
Pensioni liik
2001
2002
2003
2004
 
pensionäre
keskm. pension
pensionäre
keskm. pension
pensionäre
keskm. pension
pensionäre
keskm. pension
Vanaduspensionärid
297363
1552
298490
1620
296836
1832
294063
2072
s.h. ennetähtaegse vanaduspensioniga
2349
1316
4620
1328
6274
1821
7715
1657
Väljateenitud aastate pensionärid
3369
1118
3386
1250
2839
1471
2820
1651
Töövõimetuspensio-närid
43394
1057
47140
1037
51339
1111
55480
1244
s.h. töövõime kaotusega:
 
 
 
 
 
 
 
 
100%
4449
1281
5449
1310
6644
1459
7538
1664
90%
1107
1190
2041
1198
2546
1309
3858
1492
80%
22887
1159
21519
1127
21090
1180
21550
1328
70%
1599
889
2663
917
3256
1029
3898
1176
60%
9611
824
9060
827
9666
899
10174
1004
50%
1755
802
2891
801
3561
870
4163
938
40%
1986
802
3517
801
4576
868
5410
933
Toitja kaotanud perekonnad
15712
1138
14017
1078
8183
1031
7924
1001
s.h. ühe töövõimetuga
11260
836
10081
808
5727
812
5410
751
kahe töövõimetuga
3224
1612
2855
1514
1863
1362
1932
1374
kolme ja enama töövõimetuga
1228
2662
1081
2444
593
2109
582
2092
Rahvapensioni saajad
6816
954
7481
945
11391
1043
11012
982
neist: vanuse tõttu
3490
947
3221
936
3024
965
3382
984
töövõimetud
3167
978
2908
907
2536
860
2553
837
toitja kaotanud perekonnad
159
619
1352
1046
5831
1164
5077
1053
kokku pensionisaajad
366654
1461
370514
1508
370588
1687
371299
1890
KESKMINE VÄLJAMAKSE KUUS
 
2002. aastal, EEK
2003. aastal, EEK
Vanaduspension
1758
1989
Väljateenitud aastate pension
1408
1432
Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa.
Seevastu kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks – igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud .
Loodud pensionisüsteem peaks olema võimalikult lihtne. Reformi eesmärgiks on ka riigieelarve tasakaal, varimajanduse osakaalu vähendamine, finantsturgude arendamine ja majanduskasvu soodustamine.
Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas.
Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene ise kogub oma pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi . Lisaks inimese enda poolt makstavale 2%-le lisab riik omaltpoolt 4% töötaja tänase sotsiaalmaksu arvelt, jättes endale 29%.
See tähendab, et kui tänase töötaja sotsiaalmaksust kulub suurem osa praeguste pensionäride riiklikeks pensionideks, siis eelnimetatud 4% inimese sotsiaalmaksust läheb tõesti tema isikliku tuleviku kindlustamiseks.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak on ka vastavalt väiksem (nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%).
II sambaga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. Tööturule sisenejatele ehk 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik.
Et näha, palju on juba kogumispenisoniga liitunud inimesi, on välja toodud alljärgnev graafik (graafik nr 1)
Graafik 1 Kogumispensioniga liitujate arv
Perioodi algus
Perioodi lõpp
Muutus
(2002-05-15)
(2006-05-30)
6 142
492 098
485 956
Kogumispensioni väljamakseid on õigus hakata saama siis, kui inimesel on täidetud KÕIK kolm järgnevat tingimust:
1. Isik on jõudnud vanaduspensioniikka
2. määratud on riiklik pension
3. liitumisest kogumispensioniga on möödunud vähemalt viis aastat
Seega - kogumispensioni ei ole võimalik saada enne riiklikku pensioni. Samas, kui on lastud endale määrata riiklik pensioni, ent näiteks jätkatakse töötamist, on soovi korral õigus kogumispensioni väljavõtmist edasi lükata.
Kogumispensioni suurus sõltub ühelt poolt sissemaksetest ehk töötasu suurusest ja sellest, kui kaua on sissemakseid tehtud. Teisalt sõltub pensioni suurus valitud pensionifondi tootlusest ehk sellest, kui suurt intressi on sissemaksed teeninud.
Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub sellest, kui suures väärtuses on isikul pensionifondi osakuid ning tema enda valikust.
1. Väljamaksed kindlustuslepingu alusel
Reeglina sõlmib inimene pensionifondi paigutatud summade väljamaksmiseks kindlustusandjaga (kindlustusseltsiga) kogumispensioni kindlustuslepingu, mille järel kannab fond isiku kogutud summa tema valitud kindlustusandjale.
Väljamaksed tehakse kindlustuslepingu alusel perioodiliste summadena - summad võivad olla võrdsed või suurenevad ning väljamakseid on õigus saada vähemalt kord kvartalis.
2. Väljamaksed pensionifondist
Kui väljamaksete suurus kuus ületab kolmekordset rahvapensioni suurust (praegu 3x800= 2400 krooni), siis on õigus valida perioodilised väljamaksed pensionifondist ilma kindlustuslepingu sõlmimiseta selle summa ulatuses, mis ületab kolmekordset rahvapensioni. Kui maksete suurus kuus on väiksem kui neljandik rahvapensioni (praegu 200 krooni), on õigus saada perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni neljandiku ulatuses rahvapensionist kuus.
Kui kogu kohustuslikesse pensionifondidesse kogunenud summa on väiksem kui kahekordne rahvapension (praegu 1600 krooni), on õigus see summa korraga välja võtta.
Täiendav kogumispension ehk III sammas
Täiendav kogumispension ehk III sammas põhineb inimese vabatahtlikul otsusel alustada kogumist kas vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida vastavat tegevusluba omava elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustusleping. III sammas käivitus 1998. aastal.
Täiendav kogumispension erineb kogumispensionist ehk II sambast peamiselt selle poolest, et sissemaksete tegemine on kõigile vabatahtlik ja sissemaksete suurus ei ole riiklikult määratletud.
Täiendava kogumispensioni kogumine võib vastavalt inimese eelistusele toimuda kas kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate pensionikindlustustoodete vahel.
Samaaegselt võib teha sissemakseid mitmesse erinevasse pensionifondi või sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga.
Pensioni hakatakse välja maksma kindlustuslepingus või pensionifondiga sõlmitud lepingus kokkulepitud ajal, kuid mitte varem kui isiku 55-aastaseks saamisel. Võrreldes II sambaga on inimene III sambas seega vabam oma pensioni saamise ea määramisel. Väljamaksetele tekib õigus ka siis, kui inimene jääb püsivalt ja täielikult töövõimetuks.
Sissemaksed võib tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses aasta omatulust, väljamaksed maksustatakse tulumaksu soodusmääraga, milleks on 10%. Kindlustuspension on tulumaksuvaba, kui seda makstakse välja pensionikindlustuslepingu alusel kindlaksmääratud perioodiliste võrdsete või suurenevate summadena eluaja lõpuni.
Täiendav kogumispension ei ole seotud riikliku pensionikindlustusega. Täiendava kogumispensioni sissemaksed ei sõltu sotsiaalmaksust ning lisanduvad riiklikule pensionile täiel määral. Samuti ei sõltu saadav täiendav kogumispension riiklikust pensionieast ega mõjuta ise riikliku pensioni suurust.
Hinnanguliselt peaksid riiklik pension ja kogumispension kokku andma umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust. Kuid väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peaks uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Sellise taseme saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa.
Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud , kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid, teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad - ja sellega on inimesed arvestanud -, siis lõikab pensionireform endal jalad alt. Hästi teenida ja ausalt makse maksta muutub riigi poolt taas taunitavaks. Et tuleviku nimel hakata raha koguma, tuleb sellelt veel teinegi kord tulumaksu maksta. Isikustatud sotsiaalmaks ja senised muud meetmed kaotaksid korrapealt oma sisu.
Rusikareegel on lihtne – mida väiksem on inimese palk (võrreldes keskmisega), seda väiksemaks kujuneb ka tema pension. Ning mõistagi kehtib ka vastupidine seos – mida rohkem palk keskmist näitajat ületab, seda kopsakam saab olema tulevane pension.
On selge, et 1998. aastal kasutusele võetud pensionivalem toob kaasa suured sissetulekuerinevused pensionäride seni üsna homogeenses rühmas. Mida aasta edasi, seda rohkem varasem palk pensioni suurust mõjutab ning seda enam süveneb pensionäride varanduslik kihistumine . Seda näitab ka statistika. (tabel 2)
Tabel 2 Pensionärid aastatel 1996 kuni 2005 Eesti maakondade lõikes
 
1996
1998
2000
2003
2005
..Tallinn
243,4
351,2
424,1
455,2
621,1
Ida-Viru maakond
257,4
351,2
392,9
450,2
696,9
Lääne maakond
250,9
318,4
428
459,4
569
Pärnu maakond
302,9
372,4
418,7
549,7
695,8
Rapla maakond
231,1
304,6
307,4
456
548,8
Saare maakond
205
291,9
467,6
622,1
730,4
Tartu maakond
221,6
292,6
360,1
490,9
619,3
www. statistikaamet .ee
Kahtlemata annab just riiklik pensionikindlustus veel aastakümneid sadadele tuhandetele pensionäridele põhilise sissetuleku. On ilmne, et isegi suhteliselt lähedases tulevikus ei suuda riiklik pensionikindlustus (I sammas) tagada pensioni, mis vastaks Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksis fikseeritud miinimumtasemele. Valitsuse kava tõsta 2004.–2006. aastal igal aastal täiendavalt 50 krooni võrra kõigi pensionäride jaoks võrdset pensioni baasosa ning 1 krooni 13 sendi võrra kindlustusaasta rahalist väärtust probleemi ei lahenda – ilmselt kasvab etaloniks võetud meeslihttöölise palk lähiaastatel pensionist kiiremas tempos. Kas Eesti ühiskond on valmis selleks, et pensionile jäädes langeb sadade tuhandete inimeste elatustase veel madalamale praeguste pensionäride omast.
Riigipension on ühtne nähtus igas Euroopa Liitu kuuluvas riigis. Sisuliselt on pensioniskeemid riigiti väga erinevad, kuid ühtne joon on, et riik ei loo pensionireserve, vaid pensionide väljamaksmist finantseerib töötav osa ühiskonnast. Niikaua kui pensionäride ja töötavate inimeste vaheline suhtarv on stabiilne, töötab see süsteem hästi. Kui aga pensionäride arv tõuseb ja töötavate inimeste arv väheneb, tõusevad ka riigi pensionikulud. Pensionikulusid täiendavalt mõjutavateks faktoriteks on muidugi ka pensioniiga ja riigis hetkel valitsev töötuse määr.
3. KANDJAD JA SIHTGRUPID
Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet .
Vanaduspension — nende isikute pension, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ja kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema 63 aastat vana. Praegu on küll veel üleminekuperiood, millest tulenevalt kehtib see vanusepiir naistest nendele, kes on sündinud aastal 1953 või hiljem. Enne 1952. aastat sündinud naistel tekib õigus vanaduspensionile varem, olenevalt sünniaastast. Näiteks 1947. aastal sündinud naised saavad pensionile 60-aastaselt.
Soodustingimustel vanaduspensioni saavad näiteks vanemad, kes on üle 8 aasta kasvatanud puudega last või vähemalt kolme last, samuti kääbuskasvuga isikud. Pensionile on võimalik neil juhtudel minna 1–5 aastat enne pensioniiga.
Töövõimetuspension — nende kuni vanaduspensioniikka jõudnud isikute pension, kes on vähemalt 16-aastased ja kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks (töövõime kaotus 40–100%). Töövõimetuspensioni saamiseks peab isikul samuti olema täitunud määratud pensionistaaž. Staažinõue puudub juhul, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus . Kuni 2000. aastani kehtis invaliidsuspension, mida maksti ka pensioniealistele. Töövõimetuspensioni makstakse kuni pensionieani. Lapsed, kes enne said lapsinvaliidi pensioni, saavad nüüd puudega lapse toetust.
Toitjakaotuspension — toitjakaotuspensioni saab toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliige, sealhulgas alla 24-aastane õpilane või üliõpilane. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Keskmine toitjakaotuspension oli 2000. aastal 835 krooni kuus, 2002. aastal 1028 krooni. Statistiliselt on toitjakaotuspensionärina arvel isikud, kelle pereliikmed saavad toitjakaotuspensioni. Niisiis on pensioni saajate arv ja pensionäridena arvel olevate isikute arv erinev. Selliseid nüansse tuleb statistikat kasutades hoolega jälgida.
Rahvapension — pension, mis määratakse isikule, kellel ei ole õigust vanadus-, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensionistaaži või pensionikindlustusstaaži puudumise tõttu ja kes on elanud Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
Väljateenitud aastate pension — nende kutsealade töötajate pension, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal edasitöötamist. Keskmine väljateenitud aastate pension oli 2000. aastal 1093 krooni kuus.
4. VÕIMALIKUD UUENDUSED
Võimalusi on veel. Pensione võiks tõsta peale sotsiaalmaksu ka riigieelarve teiste tulude arvel. Selline praktika on muide mujal maailmas olemas. Eestis on aga selline praktika, et ükskõik, mida tehakse, kui lähemalt vaatad, kõik tuleb kasuks jõukamatele ja see tuleb kinni maksta vaesematel. Kaotati ju ettevõtete tulumaks. Nüüd on plaanis vähendada üksikisiku tulumaksu. Need on jälle mitmed miljardid kroonid riigieelarvesse laekumata jäävat tulu. Väide, et selline erandlik maksupoliitika elavdab riigi majandust, ei ole tõeks osutunud. Suurettevõtete maksustamata tulu ei jää Eestisse, vaid üha rohkem on hakatud seda riigist välja viima. Ja kui arvestada, et suurima tulukusega majandusharud on välismaalaste käes, siis ei ole selline maksupoliitika kuidagi põhjendatud.
Pension ei ole ju sotsiaalabi , vaid peaks olema eakate inimeste poolt oma elutööga väljateenitud võimalus muretuteks pensionipäevadeks.
Eestis on ligi 370 000 pensionäri, kellest 150 000 elab pidevas depressioonis . Eestis depressioonis pensionäre suhteliselt kolm korda rohkem kui arenenud riikides.
ES Turu-uuringute ASi tänavu suvel tehtud küsitlusest selgub , et vanaduspensioniga ei saa kindlasti hakkama 58% eakaid, 24% vastas, et tõenäoliselt nad ei saa oma pensioniga hakkama – kokku üle 80% ehk ligi 300 000 pensionäri.
Eesti probleem on see, et ülalpeetavaid on rohkem kui töötajaid, 1,4 miljoni elaniku kohta on tööga hõivatuid veidi üle 600 000. Uusi töökohti tuleb juurde vähe, vaid tänavu teises kvartalis oli olukord rõõmustavam – tööga hõivatute arv suurenes 9000 inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000.
Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga ( elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota , et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks.
Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad– liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida – vähendada tulumaksumäära, loobuda sundkogumiskindlustusest – muretu vanaduspõlve tagamiseks on tänapäeval veel muid võimalusi. Ning teha üheselt selgeks – hea pensioni teeb inimene endale ise.
5. KOKKUVÕTE
Eestil ei ole vaja luua sotsiaalkindlustust Euroopale . Euroopas on see juba olemas. Sotsiaalkindlustust on vaja meie oma inimestele. Kõik me saame paraku kord nii vanaks et enam tööl ei käi, kes jäävad haigeks ning vajavad arstiabi, kes võivad jääda töötuks või sattuda tööõnnetusse ning vajada töövõime taastamiseks toetust. See on sotsiaalkindlustuse tegelik sisu ja tähendus iga inimese jaoks.
Kui sageli kuuleb mõtteavaldusi, et saagem enne rikkaks, oodakem ära majandusõitseng, küll siis jätkub vara ka abivajatele. Kuid küsimus ei ole rikkuses, vaid ühiskonna hinnangutes ja suhtumises. Oma vanade eest on hoolitsenud kõik ühiskonnad.
Õnneks on tänaseks pävaks loodud süsteem, kus inimene saab ka ise oma tuleviku kindlustamiseks midagi ära teha ja seda riigi toetusel. Et pensionipõlve natukenegi kindlustada tuleks juba täna hakata selleks ise kogumisega pihta. Loomulikult on tore mõelda, et ükskord saabub päev, mil päevad otsast lõpuni enda päralt ning päikest täis, et elult võtta kõik, millest kogu aeg unistatakse, kuid milleks kunagi aega ei ole olnud. Kahjuks nii helesinine tulevik ilmselt veel ei ole. Tore oleks seegi, kui raha on piisavalt, et oma elu elamisväärselt elada, mitte nii, et võid endale lubada vaid leiba ja silku. Loodetavasti see nii läheb ning iga järgnev põlvkond saab oma pensionipõlve aina enam ja enam nautida.
KASUTATUD KIRJANDUS
Pensionikeskuse kodulehekülg – www.pensionikeskus.ee
Statistikaamet – www.stat.ee
Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehekülg
Ettevõtja infovärav „ Aktiva “
Elektrooniline Riigi Teataja
Eesti Päevaleht 30.03.2004 „Pensionäride varanduslik ebavõrdsus süveneb“
Sotsialministeeriumi kodulehekülg
5