RAHA JA PANGANDUS (0)

Teema 8

RAHA JA PANGANDUS
RAHA
Raha on tekkinud tänu kaubavahetusele. Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha.
RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument
Rahaks on olnud karusnahad, kivid , loomad, ehted , metall jne.
Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart ).
Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone:
a)  vahetusvahend - võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku                                          aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid
b) arvestusühik- aitab määrata hüvede väärtust
c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse                                                         pikema aja vältel
Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit :
1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma
Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. 
Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi:
a) vabalt ujuv valuutakurss : riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg
                                                  selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu
b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes                                                              tugioste ja tugimüüke
c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse 
                                                    näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse                                                     ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse                                                     tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid.
1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile.
2) INTRESS - näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest.                          Suurriikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank . See tähendab, et keskpank                          määrab intressimäära millega ta annab laenu kommertspankadele.Eesti                          intressimäärad on otseses sõltuvuses finants -
                         turgudest.Madalad intressimäärad viivad majanduse arengule.
3) INFLATSIOON - on üldine hinnatasemetõus või surve selleks, millega kaasneb raha
                                 väärtuse vähenemine.Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb
                                 majanduskasvuga. Seda püütakse hoida teatud tasemel. Seda juhitakse                                  intressimääradega.
Prantsusmaa prioriteet on tööpuuduse vähendamine- majanduse kasv – kõrgem inflatsioon
Saksamaa prioriteet on väike inflatsioon – majanduse aeglsem kasv – tööpuudus.
Praegune majandusekasv Eesti majanduses on jällegi hoogu lisanud inflatsioonile.
Vastupidine protsess, ehk deflatsioon on olukord kus raha väärtus kasvab ja hinnad langevad.
 
EURO JA SELLEGA KAASNEVAD MÕJUD EESTILE
Paljud riigid on tahtnud luua ühist rahaliitu. Selleks on vaja väga palju eritingimusi.
Alates 1 jaanuarist 1999 võeti Euroopa Liidus kasutuele vääring euro.
Positiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga:
1) kaob valuuta vahetuskursside kõikumisest tulenev risk
2) vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud
3) suureneb hinnakonkurents, paraneb hüviste kvaliteet
4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon
Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga:
1) pole stabiilse valuuta kuulsust
2) uue rahaga harjumine võtab aega
3) hinnatõus
Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga.
 
PANGANDUSSÜSTEEM
Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett , kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla.
PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha .
Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine
                                                                                                                2) raha laenamine.
Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele.Majanduslikult on pangale kasulik võimalikult palju raha välja laenata.
Klientide usaldusväärsuse hindamine ning maksevõimeliste klientide väljasõelumine moodustab suure osa eduka panganduse alustest ning on üheks suuremaks riskiks, millega pank kokku puutub.
Panga likviidsus - panga võime rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõuded.
Keskpank määrab kohustusliku reservimäära. Eestis on selleks 10% ja reserv asub keskpangas.
Pankade usaldusväärsust tõstab ka panga omavahendite (sissemakstud aktsiakapital ) suurus.
Keskpanga funktsioonid:
1) intressimäärade ja valuutakursi juhtimine
2) finants- ja pangandusjärelevalve
3) sularaharingluse korraldamine
1. jaanuaril 1990. aastal alustas tegevust taas Eesti Pank(asutati 1919.aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule.
Kommertspangad :
Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank.
Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank.
Kommertspankade poolt pakutavad teenused:
1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või –ajatut oma arvele võtmine)
2) laenamine (laen, järelmakse, liising )
3) maksete teostamine (raha ülekanded)
Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine
                                                                                            b) internetipank, telefonipank
                                                                                            c)sularahaautomaadid 
                                                                                            d) krediitkaardid
VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD
Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised , neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel.
Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha . Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg.
Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni                                            1 aasta 
                                       b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on                                             üle ühe aasta
Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad , võlakirjad, fondioskud jne.
AKTSIA - on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes.                    Aktsia omanik on aktsionär.
VÕLAKIRI – fikseeritud tuluga väärtpaber. Võlakirjal on olemas nimiväärtus, mis makstakse tagasi                            pärast võlakirja tähtaja möödumist.Võlakirjale on märgitud maksetähtaeg  ja                            intressimäär. Võlakirjad on sobivad riskikartlikematele investoritele ja nad pakuvad ka                            tagasihoidlikku tulu.
BÖRS
Börs on organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub efektiivset, mugavat ja turvalist 
kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele
Börs aitab kaasa ettevõtete aktsiate õiglase väärtuse kujunemisele. Aitab firma omanikul aimu saada oma ettevõtte väärtuse kujunemisest. Börs on ka omamoodi majanduse peegel .
Eestis toimib üks väärtpaberibörs – Tallinna Börs. Tallinna Börs on üles ehitatud elektroonilise börsina ja tehingud toimuvad arvutivõrkude vahendusel.
Börsi põhinimekirjas on suuremate ja tuntumate emitentide aktsiad. Ettevõte, kes tahab oma aktsiatega börsil kaubelda peab täitma terve rea tingimusi.
1) aktsiaseltsi turuväärtus või omakapital peab olema vähemalt 100 milj. krooni
2) ettevõte peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat ja viimane majandusaasta peab olema      lõppenud kasumiga.
3) aktsiatest 25% peab kuuluma avalikkusele ja ettevõttel peab olema vähemalt 200 aktsionäri
Tehinguid börsil teevad börsimaaklerid. Maaklerite ülesanne on kokku viia klientide ostu- ja müügisoovid.
Väärtpaberite hinna liikumist näitab börsiindeks.Eestis on kasutusel kaks äriindeksit: Äripäeva indeks ja TALSE indeks.
Ettevõte läheb börsile kahel põhjusel: a) saada juurde lisaraha ja b) firma saab tuntumaks.
Investor, kes hakkab ostma aktsiaid , peab järgima teatud reegleid strateegia valikul .
Lihtsamad investeerimisstrateegiad on:
1) OSTA JA HOIA- hea ja maineka firma aktsiate ostmine pikaks ajaks
2) PIDEV OSTMINE – regulaarselt ostetetakse aktsiaid juurde
3) KONSTANTSE SUMMA STRATEEGIA – aktsiate all hoitakse ühe suurusega rahasummat
Põhireegel oleks aga järgmine: OSTA KUI ETTEVÕTTEL ON HEAD FINANTSNÄITAJAD JA MÜÜ KUI NÄITAJAD HALVENEVAD MITMENDAT KVARTALIT JÄRJEST.
Spekulantideks nimetatakse isikuid, kes ostavad ja müüvad aktsiaid lühikese ajavahemiku jooksul.Tal puudub nägemus turu üldisest olukorrast.
Investoriks saamiseks tuleb avada väärtpaberikonto. Väärtpaberkonto avamine on tasuline .
Edaspidi on väärtpaberikonto haldamine ka tasuline. Tehingute tegemine on tasuline.
Praegu on Eesti börs veel küllalt väike ja hinnad tõusevad ja langevad küllalt vähe. Kõige suurem hindada langus oli Tallinna Börsil 1997 aasta sügisel.
Üldjuhul kõiguvad võlakirjade hinnad vähem kui aktsiate omad.
Kui tahad vastata küsimusele: Kas ma sobin investoriks? Võta arvesse järgmist:
Kas mul on huvi jälgida majandusuudiseid, kas ma olen nõus kulutama aega aktsiaturu analüüsimisele, kas ma usaldan ennast ja kuidas ma suhtun riskisse?
 
PENSIONISÜSTEEM:
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast.
I SAMMAS
On riiklik pension , mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt.
I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist :
1. rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa                                   tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis                                   viis aastat.
2. vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist:
                           a) põhiosa – tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa
                           b) staaziosak – lisa, mis sõltub töötatud aastate eest
                           c) kindlustusosak – lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust
II SAMMAS
Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt: 
2% igakuisest isiku brutosissetulekust ja riik lisab 4% lisaks. Kuidas see sammas kasvab otsustab iga inimene ise valides erinevate pensionifondide vahel. Fonde saab aja jooksul ka vahetada.
 
III SAMMAS
See on vabatahtlik kogumispension ..Sammas on mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III samba maksete pealt makstakse tagasi tulumaks . Väljamakseid saab tegema hakata juba 55 aastaselt. Investeerimisrisk jääb inimese kanda.
 
TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES
Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Turu vaba toimimine tähendab ka seda, et nõrgemad jäävad tugevamatele alla. Isegi kui turumajandus oleks täielikult efektiivne, on siiski vaja valitsusepoolset sekkumist turule, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas.
Turu puudulikkust tõestavad: a) tootmisressursse kasutatakse ebaefektiivselt  
                                                      b) turg ei suuda rahuldada sotsiaalseid vajadusi
                                                      c) tulud jaotuvad ühiskonnas ebavõrdselt
Turg ei toimi ideaalselt kui on olemas välismõjud.
Suurim probleem on selles, et turg ei taga ühiskonnas ühishüvesid ( haridus , politsei, riigikaitse jne). Nende ühishüvede tootmine pole majanduslikult kasulik.
Kuna turg toimib puudulikult, siis püüab ühiskond majanduse toimimist täiustada. Demokraatlikes maades on valitsus selliseks ühiskonna esindajaks.
Valitsuse põhiülesanne on:
1) kujundada riigi majandustegevuse alus
2) soodustada konkurentsi turul
3) majandusliku arengu soodustamine
4) kujundada tulude jaotust
Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan – riigieelarve .
Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st.
Maksud jagunevad:
a) otsesed maksud – füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne)
                                    sotsiaalmaks (maksab tööandja) 
                                   töötuskindlustusmaks
                                    maamaks (kohalikku eelarvesse)
b) kaudsed maksud – käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) 
                                    aktsiisimaks
                                    hasartmängumaks
Lisaks loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada erinevaid makse.