EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID (0)

Tartu Ülikool
EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID
Referaat
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus
Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus , II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63-aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.)
Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta . Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil.
Vabatahtliku pensionifondiga liitumine tähendab seda, et inimene laseb endale avada väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi.
Eesti pensionisammastest täpsemalt
I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension , töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension . Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis, st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
II sammas - kohustuslik kogumispension : Teise samba puhul tasutakse töötamise ajal pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 1% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 2%. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riiklikku pensioni osast 2% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei makasta välja riikliku pensionina.
III sammas - vabatahtlik kogumispension : Kolmas sammas on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on vabatahtlikud sissemaksed ja mille peamine eesmärk on võimaldada täiendavat säästmist. Kolmanda samba sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta. Võimalik on ka ise fondi vahetada ja leping katkestada enda äranägemise järgi. Täiendav kogumispension annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% sinu brutosissetulekust.
Kolmas pensionisammas
Vabatahtliku pensiosüsteemi teostavad vastavat tegevusluba omavad elukindlustusseltsid või fondivalitsejad kas kapitalkogumiskindlustusena või osalemisena pensiofondides. Kuna tegmist on vabatahtliku kogumispensioniga, siis sissemakseid teeb koheselt füüsiline isik (töövõtjale või füüsilisest isikust ettevõtjale) ja füüsilisel isikul pole mingeid piiranguid ega sunde. Pensioniosaku omanik võib oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise,vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. Kontrolli kindlustusseltside pensionikindlustusskeemide üle teostab Kindlustusinspektsioon, fondivalitsejate poolt moodustatud pensionifondide üle Väärtpaberiinspektsioon. Isik peab osakute kättesaamiseks olema vähemalt 55-aastane, kuid osakute omandamisest peab olema möödunud vähemalt 2 aastat. Kui persoon ei ole 55-aastane ja soovib võtta raha välja ennetähtaegselt, siis võetakse väljamakstavalt summalt tulumaksu ja 2% trahvi. Juhul kui isik on 55-aastane või täielikult ja püsivalt töövõimetu, siis toimub maksustamine alljärgnevalt:
• Kui väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat, siis võetakse vabatahtlikust pensiofondist tehtud väljamaksetelt 10% tulumaksu.
• Kui osakute omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat, siis võetakse vabatahtlikust pensionifondist 21% tulumaksu.
• Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eesti elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu, on väljamaksed tulumaksuvabad.
Täiendava kogumispensioni puhul kehtib põhimõte, et paigutades kalendriaasta jooksul 15% oma brutosissetulekust pensioni kogumisse (arvestusse ei lähe näiteks kindlustuskaitseks makstud summad ning muud teenustasud), maksab riik sulle sellelt summalt tulumaksu tagasi. 2011. aastal on tulumaksu määr 21%. Alates 1. jaanuarist 2012 jääb praegu kehtiv 15% piirmäära säte kehtima, kuid sissemaksete suurusele, mida saab maksustavast tulust maha arvata, kehtestatakse ülempiir. See on kuni 6000 eurot. Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende 6000 euro suurused piirmäärad liidetakse, nagu see on täna ka 15% piirmäära puhul.
Suuremate III samba pensionifondide võrdlus
Swedbank ’is on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva strateegia vahel: V1 (tasakaalustatud strateegia), V2 ( kasvustrateegia ), V3 (aktsiastrateegia). Tasakaaluka strateegia puhul investeeritakse 30% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Kasvustrateegia puhul investeeritakse 60% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Aktsiastrateegia puhul investeeritakse 100% fondi varast aktsiatesse.
SEB’s on kolmandasse sambasse investeerimiseks võimalik valida kahe erineva lahenduse vahel: Tasakaalukas Pensionifond ja Aktiivne Pensionifond. Tasakaaluka puhul läheb umbes 30% aktsiatesse, maksimaalselt kuni 50%. Ülejäänu investeeritakse peamiselt võlaväärtpaberitesse ja hoiustesse. Aktiivse Pensionifondi puhul paigutatakse kuni 100% aktsiatesse.
LHV’s on valikus ainult üks kolmanda samba pensionifond: Täiendav Pensionifond, kus kuni 75% läheb aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, hoiustesse, tuletisinstrumentidesse, rahaturuinstrumentidesse ja fikseeritud kasvikuga instrumentidesse.
ERGO ’s on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva pensionifondi vahel: 3P1, 3P2 ja 3P3. 3P1 puhul paigutakse 50% aktsiatesse ja ülejäänud pool läheb võlakirjandesse. 3P2 puhul paigutakse 75% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud veerand läheb võlakirjadesse. 3P3 puhul läheb 100% aktsiatesse.
Nordeas on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Nordea Pensionifond Intress Pluss ja Nordea Pensionifond Aktsiad 100. Nordea Pensionifond Intress Plussi puhul investeeritakse kuni 20% enda varadest aktsiatesse, ülejäänud madalama riskiga rahaturuinstrumentidesse. Nordea Pensionifond Aktsiad 100 puhul läheb kuni 100% aktsiatesse.
Sampos on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Sampo Pension 100 Pluss ja Sampo Pension Intress Pluss. Sampo Pension 100 Pluss puhul paigutatakse kuni 100% ulatuses aktsiatesse või muudesse samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse.
Hetkel tegutsevate pensionifondide miinimummaksete määrad on määratud ainult Swedbank’il 30 eurot ja LHV’s 6,4 eurot. Teistel täiendava kogumispensioni fondidel on miinimumsumma määramata.
Vabatahtlike pensionifondide statistika
Esimene vabatahtlik pensionifond Swedbank (end Hansa) Pensionifond V1 loodi juba 1998. aastal. Seejärel tulid järgemööda turule ka SEB, LHV ja Sampo oma pensionifondidega. 2008. aastal lisandusid veel 5 uut fondi ning hetkel on III samba turul 6 fondivalitsejat 13 pensionifondiga. Kui II sambas on fondide liigid või strateegiad suhteliselt selgelt välja kujunenud ja hästi võrreldavad, siis III sambas on pilt natuke kirjum. Erinevalt II sambast on III samba fondid orienteeritud suurel määral aktsiainvesteeringutele – mitmed pensionifondid lubavad kuni 100%liselt investeerida oma varad aktsiatesse.
III samba fondidega oli 2009. aasta lõpus liitunud ligi 54 000 inimest ja fondide maht kokku moodustas natuke üle 1,1 miljardi krooni. Fondimahtude kasv on võrreldav liitujate kasvuga. 2009. aasta lõpu seisuga jäi aritmeetiline keskmine III samba fondimaht inimese kohta 21- 22000 krooni vahele. Vabatahtlike pensionifondide turg on muutunud aasta aastalt ühe diferentseeritumaks. Samas ei saa hetkel teha ka põhjalikumaid järeldusi, kuna Swedbank ja SEB fondid on olnud turul keskmiselt kauem ja 5 fondi tulid turule alles 2008. aasta lõpus. Fondivalitsejate lõikes oli 2009. aasta lõpus kontsentreeritus siiski väga suur, kuna Swedbanki fondid omasid 65% varade mahust ja Swedbank koos SEB-ga ca 91% varade mahust.
Vabatahtlike pensionifondidega liitujatest on umbes kolmveerand liitunud ka kohustusliku kogumispensioniga. Vaatamata sellele saaks olemasolevate andmete põhjal järeldada, et on üsna vähe neid, kes on liitunud ainult III sambaga, mistõttu on palju tööeas olevad inimesi, kes ei ole liitunud ei II ega III sambaga ning kelle pensioni asendusmäär tulevikus ilmselt suuresti langeb.
Investeerimisriskid
1. augustist 1998 kuni 1. oktoobrini 2001 kehtinud Pensionifondide seaduse kohaselt ei võinud vabatahtlikud pensionifondid aktsiatesse investeerida rohkem kui 40%. Seetõttu olid fondid enamalt jaolt ühtmoodi konservatiivsed . 1. oktoobrist 2001 jõustunud Kogumispensionifondide seadusega pole vabatahtlike pensionifondide puhul aga aktsiatesse investeerimise ülepiir paika pandud. Seetõttu on muutunud ka vabatahtlikud pensionifondid märgatavalt riskantsemaks.
Pensionifondi investeerimisega kaasnevad mitmesugused investeeringu tootlust mõjutavad riskid . Investor peab investeerides arvestama sellega, et fondi tegevus võib olla nii kasumlik kui ka kahjulik. Investeeringut ei saa käsitleda deposiidina ning investeeringu säilimist ja kasvamist ei garanteeri rahandusasutused ega riigiorganid . Peamised investeerimisriskid on: tururiskid, krediidiriskid, operatsiooniriskid, poliitilised ja juriidilised riskid ning võimalikud huvide konfliktid.
Pensionifondi investeerinu edu sõltub peamiselt sellest, kui hästi läheb neil ettevõtetel, kelle väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse. Investeerimisrisk on seotud ettevõtte majandustegevuse ja majanduskeskkonna muutustega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, olulise lepingu kaotamine, tippjuhtkonna lahkumine . Investeerimisel on teisigi riske – valuutakursi muutustest tulenev risk, poliitiline risk jms. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse investeerimisfondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite hinda ja seeläbi fondiosaku hinda. Investeerimine põhineb usaldusel. Investor volitab oma vara investeerima selles valdkonnas endast targemal, kelle ülesandeks on otsida vastavalt investori riskitaluvusele parimat tootlust.
Investeerimisriskide maandamiseks on fondivalitsejal kohustus piisava põhjalikkusega kontrollida nende ettevõtete finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid fond omab või kavatseb omandada. Suurema riski võtmine ei saa samas olla välistatud. Pensionifondi rahad tulebki investeerida paljudesse erineva riskitasemega väärtpaberitesse, et ühe investeeringu ebaõnnestumine ei mõjutaks oluliselt kogu fondi tootlust. Investor ei peaks niivõrd jälgima üksikuid investeeringuid, kuivõrd koguportfelli ehk kõikide investeeringute tootlust ja riskisust kogumis.
Pensionifondide võrdlustabel
Kasutatud kirjandus
http://www.pensionikeskus.ee/?id=641
http://www.riigikogu.ee
http://www.ensib.ee/too-ja-pensioniealistele
http://minuraha.ee/?id=13430
http://minuraha.ee/?id=10772
http://minuraha.ee/11621
http://www.ensib.ee/vanaduspension-2/
http://www.riigiteataja.ee/akt/13053512
Http://www.swedbank.ee
http://www.seb.ee
http://www.lhv.ee
http://www.sampopank.ee
http://www.nordea.ee
http://www.sm.ee/sinule/eakale/sotsiaalkindlustus/pension.html
http://www.ergo.ee