Indiviid ühiskonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Indiviidid ühiskonnas

INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ­ ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse ­ võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus ­ inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu

Ühiskond

5

docx

Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ­ ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk ­ elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused

Sotsioloogia

40

docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine ­ töötus; Vertikaalne kihistumine ­ toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid);

Sotsioloogia

5

doc

Tööturg ja hõivepoliitika

Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõtt

Ühiskonnaõpetus

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ

Sotsiaalhooldusõigus

15

doc

Pensionipoliitika

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet  Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 10­20 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud ­ töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikku

Teadustöö alused

19

odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. 31. Subsidiaarsus vs klienditöö kahetasandilisus - Subsidiaarsuse põhimõtete, st, et riigi kohustust täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt antakse ülesannete täitmine nendele üksustele, kes selleks kõige sobivamad on. 32. Inimväärne elu ja sotsiaalõigus - Inimväärne elu- kaasaegses ühiskonnas on tuntud põhimõte, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Samuti tähendab inimväärne elu seda, et kõigil inimestel on võrdsed võimalused. Inimväärse elu kriteeriumid:  Materiaalne toimetulek  Psühhosotsiaalne toimetulek  Eneseteostamise võimalus Sotisaalõigus – tegeleb riiklike toetuste taotlemise ja nende saamisega. 33

Akadeemiline enesejuhtimine

2

doc

Sotsiaalpoliitika

Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)