Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NSVL Majandus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb majanduse põhiprobeem?
  • Millised on riigi võimalused sekkumiseks?
  • Kuidas kaetakse?
  • Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk?
  • Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem?
  • Kuidas toimuvad maksete ja maksude arvestamine brutopalgalt?
  • Millal makstakse lapsetoetust?
  • Kui suur on lapsetoetus?
  • Kui suur on riiklik sünnitoetus?
  • Millal ja mis tingimusel makstakse vanemahüvitist?
  • Millal ja mis tingimustel makstakse haigushüvitist?
  • Mis põhjustab tööpuudust?
MAJANDUS
MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond , milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid
Tootmistegurid: loodusvarad , tööjõud , kapital + ettevõtlikus
Milles seisneb majanduse põhiprobeem?
  • Inimvajadused on piiramatud
  • Ressursid on piiratud

Majanduse põhiküsimused:
  • Mida toota?
  • Kuidas toota?
  • Kellele toota?

NATURAALMAJANDUS
  • Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis
  • Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga
  • Tootmine ja tehnoloogia on algelised
  • Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks
  • Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades

TURUMAJANDUS
  • Määrav on turg
  • Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine
  • Omanik vastutab kõige eest
  • Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides
  • Kaup: toode või teenus
  • Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb
  • Vaba konkurents : kauba mitmekesisus ; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse

PLAANIMAJANDUS
  • Oli levinud NSV Liidus (ja teistes sotsialismi maades), Praegu puhtakujulist ei eksisteeri mitte kusagil
Tunnused:
  • Riik dikteerib tootmist
  • Peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand
  • Tootja töötab etteantud plaani järgi
  • Riik määrab kaupade ja teenuste hinnad
  • Töö tasustamine on normatiivne
  • Tööpuudust pole

SEGAMAJANDUS
  • Kõrvuti turumajanduse elementidega
  • Toimib ka tugev valitsuse sektor, mis tähendab, et riik sekkub rohkem või vähem majandusellu
  • Riik toetab eraettevõtjaid
  • Riik võtab makse

TURUTÕRKED ehk turu puudulikkus
Turu piiratud toimimist ühiskonna heaolu seisukohalt nimetatakse turu puudulikkuseks.
Turu puudulikkuse põhjused:
  • TURUKONKURENTSI EBATÄIUSLIKKUS- turg ei toimi alati nii, nagu täiuslik konkurents seda eeldab
    Konkurentsi liigid:
    • Täielik konkurents
    • Piiratud konkurents ( oligopol )
    • Konkurents puudub ( monopol )

    MONOPOL- Ühe ettevõtte või ettevõtete ühenduse kontroll tarbekauba või teenuse litsentsi, tootmise või vedude üle (nt: vesi, elekter )
    OLIGOPOL- piiratud konkurents (nt: autod)
  • Tootmise ja tarbimisega ehk majandustegevusega kaasnevad VÄLISMÕJUD . Välismõjudeks nimetatakse olukordi, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonnaliikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult
    Probleem --- turg ei suuda ära hoida negatiivseid välismõjusid ja pakkuda piisavalt positiivseid
  • Turg ei suuda rahuldada inimeste kõiki sotsiaalseid vajadusi ehk ühishüviste ebapüsiv pakkumine turul
    Kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendamiseta nimetatakse ÜHISHÜVISTEKS (nt: ERR, pargid, valgusfoorid, päästeamet )
    ÜHISHÜVIDE ERINEVUSED ERAHÜVEDEST
  • Konkurentsivaba tarbimine ( liiklusmärgid , lumest puhastatud tänavad jne)
  • Kättesaadavus võrdelt lõigile (tänavavalgustus, politsei)
  • Üldjuhul pole võimalik eristada ühishüve tarbijaid mittetarbijatest (lillepeenar pargis)
    Millised on riigi võimalused sekkumiseks?
  • Konkurentsiseadus
  • Tootmismahu piirangud
  • Ettevõtete ülevõtete
  • Hinna- ja kasumi regulatsioon
    Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET
    Negatiivsed välismõjud:
    • Otsene keelamine
    • Maksude kehtestamine

    Positiivsed välismõjud:
    • Raha ja vahendite piiramine
    • Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele

    FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA
    • Valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu

    RIIGIEELRVE
    Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel
    Selle koostamise aluseks on:
    • Eelmise aasta eelarve
    • Majandusarengu üldised näitajad
    • Valitsuse üldised eesmärgid

    Koostamine:
    • Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid
    • Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid
    • Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku
    • Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus
    • Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus
    • President kuulutab riigieelarveseaduse välja

    Puudujääk:
    Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks.
    Kuidas kaetakse? Laen , kõrvale pandud raha.
    Eelarve defitsiidi elluviimine
  • Reformi elluviimine
  • Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine
    Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk ?
  • Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus
  • Reservi paigutamine mustadeks päevadeks
    Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem?
    34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid , 9% haridus , 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek , 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse
    Riigieelarve peamised tulud
    Maksutulud :

    Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms
    MAKSUPOLIITIKA
    Majanduslik aspekt
    • Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse

    Sotsiaalne aspekt
    • Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada

    Maksukoormus
    • Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist

    Maksusüsteem - riigis kehtivad maksud ning maksustamise põhimõtted
    PROGRESSEERUV maksusüsteem (astmeline)
    • Maksustamise põhimõtted, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem, suurema maksumääraga

    PROPORTSIONAALNE maksusüsteem (võrdeline)
    • Maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga.

    MAKSUD EESTIS
    Kohalikud maksud:
    • Reklaamimaksud
    • Teede ja tänavate sulgemise maks
    • Mootorsõidukimaks
    • Loomapidaminemaks
    • Lõbustusmaks
    • Parkimistasu

    Riiklikud maksud Eestis:
  • Tulumaks
    • Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult , olenemata selle teenimise riigist. Maksumäär on 20%.
    • Maksuvaba tulu 2017 .aastal on 2170€ aastas ehk 180€ kuus.

  • Kogumispensioni maks
    • Maksumäär on 2% maksustavatelt tasudelt.

  • Töötuskindlustusmakse

  • Sotsiaalmaks

  • Käibemaks
    • Standardmääraks Eestis on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest.
    • Käibemaksumäär on 9% (riiklikud ettenähtud ravimid , õpikud ja töövihikud, perioodilised väljaanded, majutus ja majutus koos hommikusöögiga)
    • 0% eksporditaval kaubal

  • Aksiisimaks
    • Erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.
    • Eestis on kehtestatud aksiisid kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, alkoholi - ja karastusjooide pakenditele ning elektrile

  • Maamaks
    • Riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
    • Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maksumääraga (0,1-2,5%)
    • Ühe elamumaa ulatuses on omanik maamaksust vabastatud.

    Kuidas toimuvad maksete ja maksude arvestamine brutopalgalt?
    Brutopalk 1000€
    1,6% töötuskindlustusmakse - 16€
    2% kogumispensionimakse - 20€
    20% tulumaks - (1000-16-20-180) x 0,20 = 156,8€
    Netopalk 807,2€
    EESTI PENSIONISÜSTEEM
    Pensioniiga
    • Üldine pensioniiga Eestison 63.aastat. Naiste pensioniiga tõuseb järkjärgult.
    • Aastaks 2026 tõuseb üldine pensioniiga 65-le eluaastale.

    Jooksva finantseerimise süsteem vs kogumispensionide süsteem
    • Jooksva finantseerimise süsteemi puhul saadaske saadakse pensionideks raha jooksvalt maksulaekumistest.
    • Kogumispensioni süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbeliselt maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui jõutakse pensioniikka.

    Vanaduspension
    Kujuneb 3. Osast:
  • Põhi- ehk baasosa
  • Staažiosak, mis sõltub töötatud aastate kogumissummast.
  • Kindlustusosak , mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016 .aasta pension on 383,0€)
    • Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži.

    Rahvapension
    • Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele.
    • Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži.

    II Sammas
    • Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast.
    • Riik maksab 4% sotsiaalmaksu arvelt.

    PERETOETUSED
    Millal makstakse lapsetoetust? Kui suur on lapsetoetus?
    Vastus: Kui peres on laps, kes on kuni 16 aastat vana või kuni 19 aastat ja õpib edasi. Toetuse suurus on 1. ja 2. laps 50€ ja alates 3- st 100€ kuus
    Kui suur on riiklik sünnitoetus?
    Vastus: 320€ ühele vanemale, ühe lapse kohta. 1000€ kolmikute või rohkem mitmikute korral iga lapse kohta.
    Riiklikud hüvitised
    Millal ja mis tingimusel makstakse vanemahüvitist?
    Vastus: Kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ehk 435 päeva. Laps peab olema registreeritud Eestis. Makstakse korraga ühele vanemale. Selle suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust.
    Millal ja mis tingimustel makstakse haigushüvitist?
    Vastus: Haigestumise korral 3 esimese päeva eest raha ei maksta, 4-8 päevani maksab tööandja, 9.- st päevast haigekassa 70% arvutatuna päevatulust.
    TÖÖTURG
    Rahvastiku jaotumine tööturul
    • Moodustub nendest inimestest, kes soovvad töötada ja on võimelised töötama.

    Töötu - inimene, kes soovib töötada ja on võimeline töötama aga ei leia seda.
    • On tööta
    • On töö leidmisel valmis kohe tööd tegema
    • Otsib atiivselt tööd

    • Väljaspool tööjõudu on isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised

    Heitunud - mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööd tegema, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on lootuse seda leida kaotanud.
    Mis põhjustab tööpuudust?
    • Tööd otsivate inimeste oskused või geograafiline asukoht ei vasta tööandja nõudmistega ja vajadustega.
    • Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus

    • Siirdetööpuudus
    • Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega
    • Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus

    • Tsükliline tööpuudus

    Tööhõive poliitika
    • Valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luua uusi töökohti või tegeleda ümberõppe organiseerimisega

    • Passiivne tööpoliitika
    • Valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgedega, näiteks maksab töötoetuse või töötuskindlustushüvitisi.
  • Vasakule Paremale
    NSVL Majandus #1 NSVL Majandus #2 NSVL Majandus #3 NSVL Majandus #4 NSVL Majandus #5 NSVL Majandus #6 NSVL Majandus #7 NSVL Majandus #8 NSVL Majandus #9
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor turnon Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ÜHISKONNA KORDAMINE- MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
    4
    doc

    ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS.

    ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ­ ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused.

    Ühiskonnaõpetus
    Kordamine kt-ks-ühiskond
    3
    docx

    Kordamine kt-ks (ühiskond)

    Majandus ­ ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe ­ võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik:

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas
    4
    doc

    Ühiskonna konspekt teemal majandus avatud ühiskonnas.

    referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss ­ oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi ­ mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme ­ tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus ­ kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust

    Ühiskonnaõpetus
    Majanduse konspekt
    6
    doc

    Majanduse konspekt

    Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA

    Ühiskond
    Majandus
    3
    rtf

    Majandus

    1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED

    Ühiskonnaõpetus
    Majandus-kontrolltööks kordamine
    6
    doc

    Majandus (kontrolltööks kordamine)

    demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord pole alati ühesugune olnud. Erinevustele vaatamata toimivad majanduses ka mõned universaalsed reeglid, mis kehtivad alati ja kõikjal, olenemata valitsemiskorrast. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi- mida toota, kellele toota, kuidas toota. Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes- tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem, mida on maailmas kolme tüüpi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Tavamajandus on kõige algelisem

    Ühiskonnaõpetus
    Majandus avatud ühiskonnas
    2
    doc

    Majandus avatud ühiskonnas

    4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja ­võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes tur

    Ühiskonnaõpetus
    10 klassi majandus eksami konspekt
    8
    doc

    10.klassi majandus eksami konspekt

    Riigiabi: Riik sekkub konkurentsi, et korrastada seda ning vältida seaduste rikkumisi ettevõtete poolt. Konkurentsi mõiste: ühel turul võistlevad virmad, kes konkureerivad üksteisega suurema läbimüügi või teenuste müümisega e. tarbja eest Turgu valitsev ettevõtte: ehk turu liider, kes kujundab hinna ja turu. Loomulik monopol: ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on mastaabisääst Kõlvatu konkurents: rikutakse seadusi ja kombeid (viisakus), et paraid majandus tulemusi saavutada. 11. Turu puudulikkuse mõiste, mittetäielik konkurents, ühishüvede pakkumine, tootmise ja tarbimisega kaasnevad + ja -, välismõjud Turu puudulikkuse mõiste: turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes Mittetäielik konkurents: turuvorm, kus kogu turg on ühe ettevõtte käes (N: Eesti Energia) Ühishüvede pakkumine: kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja jaotatakse valdavalt, ilma turu vahenduseta

    Majandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun