Puhkuseseadus (0)

Õigusõpetus XIII (esimene loeng peale II KT)
Puhkused
Puhkuseseadus ehk Puh
Pus §2 kohaselt tähendab puhkus töölepingu või teenistussuhete peatumist Puhkuseseadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Ehk puhkuseseadus reguleerib nii töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi.
Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele.
Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada vanemapuhkust, õppepuhkust, palgatapuhkust.
Puh §6, lõige 3 sätestab kokkuleppelised puhkused.
Puh tulenevalt saavad puhkused õigust kasutada ainult need inimese,d ke son sõlminud töölepingu või töötavad riigi- või kohalikuomavalitsuse ametiasutustes.
Töövõtulepingu, käsulepingu vms korral Puh ei kehti, set töövõtja, kaumisaaja vms ei saa endale puhkust või selle hüvitamist nõuda. Sellisel juhul tuleb ekstralepingus sätestada puhkuse saamise tingimused.
Kes ise korraldavad oma tööd(nt ühemeheäriühing), siis saavad puhkust nõuda ainult iseendalt.
Õppepuhkusega seonduv on reguleeritud täiskasvanute koolituse seadusega.
Vastavalt puh §9 on põhipuhkuse üldine kestvus 28 kalendripäeva. Põhipuhkus on pikema kestvusega:

• Alaealistel 35 kalendripäeva
  
• Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva
  
• Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva
  
• Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva
  
• Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva.
  

Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda antakse allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. See loetelu on seadusega kehtestatud, kus antakse lisapuhkust ja selel kestvus.
Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud. Ehk täiesulatuses saavad lisapuhkust need, kes on loetelus olevatel töödel töötanud kogu tööaasta. Kui töötaja on nendel töödel töötanud vähem, kui tööaaasta, siis sel juhul antakse lisapuhkust võrdeliselt töötatud kuudega.
Lisapuhkust võivad saada kõik töötajad, kellel on need kollektiivlepingus või töölepingu tingimustes ettenähtud.
Erinevatel alustel tulenevad lisapuhkused liidetakse.
PUh§3 kohaselt antakse puhkust tööaasta eest. Tööaasta algab päevast, mis töötaja tööel asus ja lõppeb 12 kuud hiljem. Siin tuleb silmaspidada, et tööajaarvestus muutub, kui selle aja sees on perioode, mis selle aja sisse ei kuulu, nt töötaja soovil palgata puhkus. Puh§4, lõige 1 kohaselt arvatakse tööasta hulka:

• Tegelikult töötatud aeg
  
• Aeg, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu
  
• Puhkuse, va lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg
  
• Tööandja ettepanekul antud osaliselt tasutava puhkuse aeg
  
• Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise või teisele tööle üleviimisetõttu töölt sunnitud puudumise aeg, kui töötaja on tööle ennistatud
  
• Muu aeg, mil töötaja seaduse, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.
  

Kui töötaja ei ole tervet tööaastat töötanud, siis antakse talle puhkus selle saamise tekkimise võimalusel võrdeliselt töötatud ajaga .
Puhkust antakse kalendripäevades, mitte tööpäevades. Puh §7 sätestab, et tööandja on kohustatud töötajale puhkust andma ja töötaja ei saa puhkusest keelduda.
Töötajal on puhkusenõude õigus kuni 4 viimase aasta eest antavale puhkusele. Üldjuhul antakse töötajale puhkust vastavalt puh§15 puhkuse ajakava alusel. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuari kuu jooksul. Kui tööandja ie tee sed ateatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele tema enda poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette 2 nädalat. Kusjuures puhkuste ajakava võib töötaja ja tööandja kokkuleppel hiljem muuta.
Vanem, kes kasvatab kuni 7 aastatst last, peab puhkuse saama talle sobival ajal. Sama kehtib ka alaealise ja tööga seoses tervisekahjustuse järgse osalise töövõime kaotanud töövõime suhtes. Töötaja soov on oluline ka naise puhul, kes läheb rasedus või sünnituspuhkusele. Ta peab saama selle enne või pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast rasedus puhkust. Mehel on võimalus saada puhkust vahetult pärast lapseootus puhkust või naise rasedus või sünnituspuhkuse ajal. Lapse koolivahejala on õigusnõuda puhkust vanemal, kes kasvatab 7-10a last.
Kui jookseb esimene tööaasta, siis on tal õigus puhkusele pärast 6 kuud kestnud töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuse osa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või liidetakse töötaja nõusolekul järgmise tööaasta puhkusega . Üldjuhul esimesel tööaastal ei pea puhkust andma ajakava alusel, kui parema ülevaatlikuse huvides võib tööandja uuetöötaja puhkuse osas ajakava täita.
Selles reeglis on mõned erandid ehk olenemata töötatud ajast tuleb puhkust täiesulatuses anda:

• Alaealistele
  
• Isikule, kellele on määratud töövõimetus pension või rahvapensionn
  
• Naisele enne või pärats sünnituspuhkust
  
• Tööga seotud tervise kahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
  

Seda loetelu võidakse täiendada kollektiivlepinguga ja puhkuse andmine esimesel tööaastal täies ulatuses võib kokkuleppida juba töölepingut sõlmides.
Puhkuse ülekandmist teisele ajale ei takista puhkuse ajakava. Ka osa puhkusets võib üleviia teisele tööaastale. See errand ketib üksnes alaealiste suhtes, nemad peavad igal tööaastal oma puhkuse kättesaama
Puh§18 järgi on puhkuse üleviimine teisele ajale on kohustuslik, kui ettenähtud ajal töötaja on:

• Viibib rasedus ja sünnituspuhusel
  
• On töövõimetu (haiguslehel)
  
• Täidab riigi või kohaliku omavalitsusoragni antud ülesandeid.
  
• Osaleb seaduslikus streigis või esindab töötajaid kollektiiv läbirääkimistel.
  

Puhkuse katkestamine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Töötaja nõusolekuta ted atööle tagasi kutsuda ie ole võimalik. Kui aga töötaja nõustub puhkuse katkestamisega, siis võib saamata jäänud puhkuse üleviia teisele ajale. Puh §21
Vastavalt puh§20 võib töötaja tööandja kokkuleppel puhkust anda osade kaupa. Ühe katkematu osa kestvus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestvus võib olla lühem.
Puhkuse tasu peab töötandja töötajale väljamaksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Puhkuse tasu arvutamist reguleerib vastav määrus. Selle kord on õpikus kirjas.
Töölepingu lõppemise puhul on tööandja töötajale kohustatud maksma kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest, kuid mitte rohkem, kui 4 aasta kasutamata puhkuse eest. Puh §25.
Rasedus ja sünnituspuhkused, seda antaks ekokku 140 kalendripäeva. Mitmikute või tüsistustega sünnitus ekorral 154 kalendripäeva, millets naisesoovil antakse 70 kalendripäeva enen arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega . Seda tasustab haigekassa 100% puhkuse iga kalendripäeva eest, lähtudes eelmise aasta 1 kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
Lapsendaja puhkus. Puh §28. sellele puhkusele on õigus alla 10 aastase lapse lapsendajale. Lapsendaja puhkuse pikkus on 70 kalendripäeva alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Seda antakse arstivormistatud lapsendamise lehe alusel. Hüvitatakse 100% keskmisest päeva tulust.
Lapsehoolduspuhkuse sõigus on puh§29 alusel ainult 1 isikul, kes lala 3 aastast last hooldab. Selleks võib olla ema, isa, vanaema, vanaisa jne. Oluline, et lapsehoolduis puhkuse kasutaja elaks seadulike alustel eesti vabariigis. Lapsehooldus puhkust võib rakendada osade kaupa.
Vanemale, kelle laps elab sots hoolekande asutuses, lapsehoodlus puhkust ei anta .
Täiendav tasuline lapsepuhkus. Puh 36 alusel on õigus saada :

• isal kuni 14 kaendripäeva, ema rasedus ja sünnitus ajal või 2 nädala jooskul peale sünnitust.
  
• Emal või isal 3 kalendripäeva igal tööaastal, kui tal on 1 või 2 alla 14 aastast last
  
• Emal või isal 6 kalendripäeva igal tööaastal, kui tal on 3 või enam alla 14 aastast last või vähemalt 1 alla 3 aastane laps.
  

See lisatakse puhkusele või pooltekokkuleppel muul ajal samal tööaastal. Seda järgmisele tööaastale üle ei viida. Täiendavat lapsehooldus puhkust ei anta, kui laps elab sots hoolekande asutuses.
Täiendav palgata lapsepuhkus. Puh §31 alusel on tööandja kohustatud andma kuni 14 kalendripäeva kuni 15 aastast last kasvatavale lapsevanemale või kuni 18 aastast puudega alst kasvatavale vanemale. Kõnealust last peba aandma mõlemale vanemale, kui nad seda soovivad, kuid puhkuse ajas tuleb kokkuleppida.
Palgata puhkust on tööandja kohustatud andma puh §34 alusel

• Gümn riigieksamite , kutseõppeasutsute, rakendrusliku kõrgkooli või ülikooli siseastumise ajaks.
  
• Seaduse, muu õiguskati või kollektiivlepingu või töölapinguga ettenähtud juhtudel.
  

Muuks otstarbeks antaks epalgata puh§32 järgi töötaja soovil kokkuleppel määratud ajaks. Ehk tööandja omal algatusel ei saa kedagi palgata puhkusele saata. Palgatapuhkust võib anda enne põhi või lisapuhkuse andmist. Samuti ei ole piiratud palgata puhkuse kestvus.
Õppepuhkused.
Täiskasvanute koolitusseaduses on ettenähtud puhkuse dtöötajate enesetäiendamiseks ja loovuse arendamiseks . Selle seaduse §3 jagab koolituse sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks, tööalaseks ja vabakoolituseks.

• Tasemekoolitust võib saada õhtuses, kaugõppe vormis või eksternina põhi ja üldkesk haridust.
  
• Õhtuses või kaugõppevormis kutsekeskharidust põhihariduse basil
  
• Osakoormuse või ekstermina kutsekeskhariduse basil
  
• Osakoormusega või ekstermina kõrgharidust.,
  

Tööalane koolitus võimaldab kutsemaeti või erialaste teadmiste oskuste ja vilumiste omandamist ja täiendamist ning ümberõpet
Vabaharidulik koolitus võimaldab vastutstunde ja muu… Selles osalemiseks antakse palgataõppepuhkust vähemalt 7 kalendripäeva aastas.
Õppepuhkust antakse üksnes töötaja või ametniku soovil.
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasilükata puhul, kui üle 10% töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.