Rahvaliit (0)

Rahvaliit
PERE- JA KODUPOLIITIKA
RAHVALIIT töötab välja sellise riikliku perepoliitika , mis toetab perekonna tugevnemist ja taotleb rahvastiku kasvu; käsitab kõiki rahvastikurühmi (lapsed, eakad, tööealised, puuetega inimesed jne) perepoliitika võrdsete osistena; seab perepoliitika eesmärgiks sündimuse tõstmise.
RAHVALIIT rakendab tulumaksuvaba miinimumi laste teenistusse. Tõstame tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 kroonini kuus, see annab palgalisa 260 krooni kuus. Perel tõstame iga lapse kohta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 krooni võrra kuus. See annab lisasissetulekut 520 krooni kuus iga lapse kohta.
RAHVALIIT tagab nelja aasta jooksul alampalga tõusu 60 protsendini keskmisest palgast.
RAHVALIIT seab sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk .
RAHVALIIT eraldab riigieelarvest raha laste kasvatamise ja koolitamise toetuseks sellises ulatuses, et tagada lastega perede normaalne toimetulek. Õpilastele kindlustatakse tasuta soe koolieine, õppevahendid ja sporditarbed, aga samuti osavõtt spordi- ja huvialaringidest.
RAHVALIIDU poliitika tagab riiklike investeerimisprogrammidega haridusse, tervishoidu , õigus- ja korrakaitsesse ettevõtlusele soodsa keskkonna arengu ja töökohtade arvu olulise suurendamise, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades. Väliskrediitidele toetudes eraldatakse riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks.
RAHVALIIT tõstab keskmise vanaduspensioni praeguselt ca 37 protsendilt 2008. aastaks 50 protsendini keskmise netopalga suhtes. 2003. aastal tõstame keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini ja kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonini. Vanaduspensioniga samas tempos tõusevad ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Kõrgemad pensionid vähendavad valdade ja linnade eelarveid koormavaid toimetulekutoetusi, ergutades samal ajal lisanduva ostujõuga ka kohalikku ettevõtlust - pension kulutatakse enamasti ostudeks oma valla või linna piires.
RAHVALIIT töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise kompleksprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st. Tasuv töö on Rahvaliidu veendumuse kohaselt inimese väärikuse kindlustamise peamine vahend.
RAHVALIIT kaitseb Eesti rahvast uue ülekohtulaine eest, mis kaasneks Saksamaale ümberasujatele vara tagastamise või kompenseerimisega, ja eraldab seaduses ettenähtud vahendid sundüürnikele tekitatud kahjude kompenseerimiseks.
TERVISE KAITSE KÕIGILE JA KÕIKJAL
RAHVALIIT peab tervishoiukorralduses esmatähtsaks rahva tervise kaitset, arstiabi kättesaadavust igas Eestimaa paigas ja kõigile inimestele. Riigieelarvest eraldamevälislaenudele toetudes tervishoiuinvesteeringuteks vajalikud vahendid, suunates ravikindlustuse raha haiguste ennetamisele, arstiabile ja soodusravimitele. Selle tulemusel lühenevad ravijärjekorrad ja paraneb ravimite kättesaadavus.
RAHVALIIDU juhtimisel ehitatakse üles kompleksne tasakaalustatud tervishoiukorraldus, mis parandab oluliselt arstiabi kättesaadavust ning tõkestab epideemiate, eelkõigeaidsi levikut.
RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli haigekassa rahakasutuse ja palgapoliitika üle. Tervishoiukorralduses seame eesmärgiks haigete, mitte ametnike heaolu.
RAHVALIIT tagab igale inimesele elukohajärgse perearsti ja eriarsti vastuvõtu ning võtab ravijärjekorrad range kontrolli alla.
RAHVALIIT seisab arstide ja õdede palga tõstmise ja tarifitseerimise eest. Meditsiiniõdede keskmine palk peab olema riigi keskmisel tasemel ning arsti keskmine palk riigikeskmisest palgast poolteist korda kõrgem.
RAHVALIIDU eestvõttel luuakse toimiv kontroll narkosõltuvust tekitavate ainete leviku üle ja tugevdatakse struktuure, mis peavad tõkestatama nende sattumise riiki.Luuakse struktuurid ja eraldatakse vahendid tulemuslikuks narkoennetustööks ja sõltlaste rehabilitatsiooniks.
RAHVALIIT muudab haiglad kasumit taotlevatest äriettevõtetest (aktsiaseltsidest) tagasi riiklikeks raviasutusteks, mille ülesandeks on tagada arstiabi kättesaadavus koguelanikkonnale.
RAHVALIIT korrastab ravimituru ja ravimite kompenseerimise- ning hinnapoliitika . Luuakse võimalused odavamate kvaliteetravimite laialdasemale kasutamisele, mis teeb ravimid kättesaadavaks ka madalama sissetulekuga inimestele.
HARIDUS ON KINDLAIM TULEVIKUKINDLUSTUS
RAHVALIIT rakendab ühtse hariduspoliitika ja loob tervikliku haridussüsteemi, mis tagab kõigile lastele võrdse võimaluse võimetekohase hariduse saamiseks jaoma annete arendamiseks . Sellega võrdsustatakse ka erinevate valdade ja linnade olukord, mis vähendab vaesematest valdadest väljarändamise vajadust.
RAHVALIIT rakendab koolide rahastamise korra, mis arvestab maa-asustuse säilitamise seisukohalt oluliste väikeste koolide erivajadusi. Heal tasemel koolide olemasolu aitab kaasa noorteperede püsimisele maapiirkondades.
RAHVALIIT loob võimalused laste vaba aja sisustamiseks ja nende kehalise võimekuse suurendamiseks , eraldades vahendid mängu- ja spordiväljakute ning koolistaadionide ja -võimlate rajamiseks/ korrashoiuks.
RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti kutsehariduse tänapäevastamise viie aasta programm, millega kavandatakse arenguks piisavad riiklikudinvesteeringud ja koostöö ettevõtetega.
RAHVALIIT suurendab oluliselt kõrgkoolide rahastamist, mis võimaldab säilitada tellitavate õpikohtade arvu ja suurendada õpikohale eraldatavat raha. Rahvaliitastub tasakaalustatud hariduspoliitikaga vastu kõigile katsetele muuta kogu kõrghariduse tasuliseks, sest see samm süvendaks rahva kihistumist jõukaks haritud eliidiks ja vaeseks, madala haridustasemega alamkihiks.
RAHVALIIT eraldab riigieelarvest vajalikud summad teaduse arengukava elluviimiseks ja loob stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks.
RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika, mis tõstab nende keskmise töötasu rahvamajandusekeskmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgemale. Kõrgharidusega õpetajate palgatase peaks ületama rahvamajanduse keskmist poole võrra.
RAHVALIIT töötab välja ja rakendab meetmed koolivägivalla väljajuurimiseks - kool tuleb muuta taas kasvatusasutuseks, kus õpetajad ei vastuta ainult õpikuteadmiste edastamise eest, vaid igakülgselt arenenud ja hingeliselt tasakaaluka kodaniku kasvatamise eest.
RAHVALIIT hindab Eesti hariduse ja teaduse tugisambaid - eakaid dotsente ja teadureid, kehtestab nendele emeriidistaatuse ja emeriiditasu