Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pensionid konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi?
PENSIONID .
Pensionite puhul mõjutavad täna tehtud otsused suuresti inimese toimetulekut ja heaolu tulevikus.
Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine . Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi.
Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast.
Pensioni I sammas.
Riiklik pension , mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks.
I samba riiklik pension koosneb kahest osast:
  • Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse.
  • Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul.
    Pensioni II sammas.
    Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond . Pensionifond on investeerimisfond , mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide vahel valides on olulised inimese riskikartlikkus ja vanus.
    Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi?
    • 2% igakuisest isiku brutotöötasust suunatakse tema poolt valitud pensionifondi ja omandatakse fondi osakuid
    • riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust

    II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani.
    Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid.
    Pensioni III sammas.
    Sätestab vabatahtliku ehk täiendava kogumispensioni. Mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks . III sambasse paigutatud summasid on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses brutotöötasust. Rahad on võimalik suunata kas III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse. Väljamakseid saab tegema hakata ka enne pensioniea saabumist.
    Vaata:
    www.pensionikeskus.ee (minu konto , statistika)
    www.lhv.ee/pension - videod, kalkulaator , kkk
    Pärnumaa Kutsehariduskeskus
  • Pensionid konspekt #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kennutz Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pensionid ja pikaajalised investeeringud
    4
    doc

    Pensionid ja pikaajalised investeeringud

    ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik ­ valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus ­ investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia ­ väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas ­riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ­ ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension ­ lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa ­ kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak ­ lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998

    Majandus
    Säästmine ja investeerimine
    34
    ppt

    Säästmine ja investeerimine

    MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Säästmine ja investeerimine Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine Tarbimise üldine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- psühholoogiline bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis

    Majandus
    Pensionisüsteem Eestis
    9
    docx

    Pensionisüsteem Eestis

    Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta? Fondivalitsejad ERGO Funds AS Swedbank Investeerimisfondid AS Danske Capital AS Nordea Pensions Estonia AS AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007) ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond A Pluss Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia Pensionifond LHV Uued Turud SEB Energiline Pensionifond

    Rahandus ja pangandus
    EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID
    11
    doc

    EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID

    Nordea Pensionifond Intress Pluss ja Nordea Pensionifond Aktsiad 100. Nordea Pensionifond Intress Plussi puhul investeeritakse kuni 20% enda varadest aktsiatesse, ülejäänud madalama riskiga rahaturuinstrumentidesse. Nordea Pensionifond Aktsiad 100 puhul läheb kuni 100% aktsiatesse. 6 Sampos on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Sampo Pension 100 Pluss ja Sampo Pension Intress Pluss. Sampo Pension 100 Pluss puhul paigutatakse kuni 100% ulatuses aktsiatesse või muudesse samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse.

    Majandus
    Pensionipoliitika
    15
    doc

    Pensionipoliitika

    (www.pensionikeskus.ee) Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas. 2 1. EESMÄRK JA VAJALIKKUS Pensionireformide peamine eesmärk oli kindlustada tulevastele pensionäridele sissetulek ka tulevikus. Selleks otsustati kasutada erasektori juhitavaid pensionifonde. Riiklik pension on solidaarsusphimttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest

    Teadustöö alused
    RAHA JA PANGANDUS
    4
    odt

    RAHA JA PANGANDUS

    Kõige suurem hindada langus oli Tallinna Börsil 1997 aasta sügisel. Üldjuhul kõiguvad võlakirjade hinnad vähem kui aktsiate omad. Kui tahad vastata küsimusele: Kas ma sobin investoriks? Võta arvesse järgmist: Kas mul on huvi jälgida majandusuudiseid, kas ma olen nõus kulutama aega aktsiaturu analüüsimisele, kas ma usaldan ennast ja kuidas ma suhtun riskisse? PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ­ ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension ­ lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist:

    Majandus
    Sotsiaalpoliitika
    2
    doc

    Sotsiaalpoliitika

    Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor

    Sotsioloogia
    Majandusterminid
    11
    doc

    Majandusterminid

    6 otseinvesteeringud ­ selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle panga likviidsus ­ panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus ­ saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pensioni I sammas ­ riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) ­ isiku individuaalsel säästmisel

    Majanduspoliitika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun