Selle kooli loomiseni küll ei jõutud aga kas ei olnud siis liivi,- läti- ja eesti missaraamatud just selleks trükitud, et õpetada tulevasi kirikuõpetajaid üle terve Liivimaa. (Põltsam 2000) See on küll oletus aga siiski kõige ilusam seletus. Kindlasti väärib essees välja toomist ka kirikuelu ja eesti keel enne reformatsiooni. Sest 15.sajandil haaras kogu Euroopat kontsiili liikumine ja selle tagajärjel pöörati suuremat tähelepanu kohaliku rahvakeele kasutamisele kirikuelus (Põltsam 2000). Selle liikumise tagajärjel uuendati kirikuid jalatallast pealaeni kuid samas pani see lihtrahva nurisema kiriku allakäigu üle. Korraga oli lubatud liiga palju kuigi kiriku kõrgete ideaalide ja tegelikkuse vahel polnud palju ühist. Kogu selline tegevus põhjustas konflikte terves ühiskonnas. Kirikuelul oli soov pöörduda tagasi varakristlike normide juurde kuid ikka ja jälle need püüdlused nurjusid. Juba 1422. aastal oli päevakorras kiriku
Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse. Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Eduard Ahrens oli ,,Tallinna murde eesti keele grammatika" autor. Keelenähtuste analüüsil võttis Ahrens aluseks eesti rahvakeele süsteemi. Ahrens pidas eesti keelt soome keele tütreks ja et just soome keele abil saab teha vahet pikkade ja lühikeste häälikute abil. Uue kirjaviisi juurdumine võttis siiski kaua aega. Alles 1870. aastatel hakkas see levima, kui Eesti Kirjameeste Selts hakkas seda oma väljaannetes kasutama. F.R. Kreutzwald kirjaviisi juurutajana 19.sajandi teisel poolel suurenes eesti keele prestiiz. Rahvusliku liikumist mõjutas oluliselt Kalevipoja autor Friedrich Reinhold Kreutzwald.
,,Tulipunane vihmavari" Alveri paistab silma kunstilise küpsusega. Olla inimene tähendab tema jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse (kujundi ja vormi lahutamatu tervik). Luule on sisutihe, tundlik, sõnastuselt loomulik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Hilisemal perioodil napim, rangem, skeptilisem, retoorilisem ja iroonilisem (peale Talviku surma). Kasutab kõne- ja lausekujundeid, nt epiteete, isikustamisi (hing heliseb) ja metafoore, lõpetamata jäänud mõtteid ja kordusi (Jah kevad,kevad). Eesmärk on muuta maailma paremaks. Teemad: skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järgi. Noore ja hapra elu ohte käsitleb Alver luuletuses ,,Sa hapramast hapram"
soome keel, millega kujunes välja eesti keel emakeelena. Ärkamisajal kritiseeriti kirikuraamatute keelt ja ühe suurima uuendusena võeti kasutusele õ-täht. O.W.Masingut peetakse oma aja parimaks eesti keele tundjaks, M mainis juba oma esimeses keelealases töös, et oleks vaja kasutusele võtta uus täht-õ. Selle vajalikkust tunnustati üsna ruttu ja u 19.saj keskpaigas muutus õ kasutamine üldiseks. M oli üks esimesi, kes ütles, et grammatika tuleb kirjutada rahvakeele põhjal, omas ka suurt mõju lugemisharjumuste kujundamisel.
Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg
lihtrahvas, kes ei osand ladina keeles lugeda,sai aru , millest teenused ütlevad.Selle reformatsiooni alguse peetakse mõni kord keskaja lõpuks. 1523a. Jõudis see reformatsioon Eestini. Reformatsioon oli sama luterlus kui Saksamaal,kuid muidugi erinevate riikide reformatsioonidel olid erinevused ja sarnasused Minu meelest kõigest tähtsam sarnasus Saksa ja Eesti reformatsiooniga on see, et usu uuenduse põhisaisukohad olid samad. Väga tähtis luterluses oli usule lähendamine ning rahvakeele nõudmine jumalateenistusel. Ning luterlus toetas tahtevabadust,mis tegi inimesi võrdseks mavahel. Ja üheks tähtsamaks erinevuseks võib peeta seda , et Saksamaal oli väga palju inimesi , kes olid reformatsiooni vastu ning jäid katoliiklastele truud,aga Eestis luteri usul oli lapju poolehoidjaid,sest seda toetasid peaaegu kõik lihtrahvas Eestis. Luteri usk kuulutas , et kõik inimesed on jumala ees võrdsed ,mis talurahva
Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajendiks oli püüd kirkikukeelt rahvapärastada. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on ,,soome keele tütar". Ahrens lähtus sellest, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. 1853. aastal ilmus teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobib eesti keele hääldusega paremini. Tema poolt soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860.aastate teisel poolel. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa see, et F.R. Kreutzwald, kes
Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke rahvusliku rõhumise eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, rahvakeele ja pärimuste kujul kodust kaasa rikka poeetilise ning kirjandusliku ainestiku varu. Kahjuks oli ka ilusa lapsepõlve kõrval selliseid tegureid, mis arengut aeglustasid. Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse illusioonidele. Üheksa-aastaselt pandi haava saksa eraalgkooli, kus lastel tihti tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880-
19.saj loodi mitu olulist teooriat. Nt Charles Darwin rajas õpetuse looduslikest valikust, mille järgi on inimene arenenud madalamatest eluvormidest. Realism sai alguse Prantsusmaal 19.saj algul Realism püüdleb võimalikult tõepärase ja täpse kujutamise poole. Kirjanikud tulid tagasi asjaolu ja ühiskondlike probleemide juurde. Tegelikust kujutati elustamata ja vaheltut. Sõna kasutus muutus täpseks ja deitailirikkaks, tihti kasutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Realistliku romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluted ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses. Inimsuhteid jälgitakse psühholoogilisest küljest. Saatused ja juhused on teisejärguline tähendus, kuigi ka nende kujutaminst ei väldita. Tegelaste elute kujuneb enamasti selliseks, nagu nad ise suudavad seda rajada
seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest. Kieveli 1517.a katekismus Johannes IV Kievel oli Saaremaa vaimulik, kes oli kohalikust vasalli perekonnast ning oskas ilmselt eesti keelt nagu mitmed tema kanoonikud. Kievel nõudis preestritelt rahvakeele oskust ja taotles energiliselt koolide asutamist."Kui Johannes Kievel pidas 23.VI 1517 Kuresaares vaimulike sondi, lubas ta kutsekirjas igaühele üle anda kogutuseliikmete täieliku ja seaduspärase õpetamise kava. See piiskopi juhend võis olla nii käasikirjaline kui trükitud. M.Lipp Arvab: See oli Eestikeelne Rooma katekismus, mis küll ka enne käsikirjas olemas oli. Nüüd antakse ta trükitult, sest trükikunst oli juba ammu ülesleitud"1 Ei ole kindlalt teada, kas
Eduard Ahrens- 1803. Tallinnas sakslasest maamõõtja poeg. Õppis Tartu ülikoolis usuteaduskonnas. Aastaid koduõpetaja, Kuusalus pastor. Kaheosaline grammatika soome keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus. Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu. Õpetatud Eesti Selts- 1838. a. Asutas Faehlamm Tartu ülikooli juurde ÕES-i. Eesmärgiks oli eesti keele, rahvakeele ja eestikeelse kirjasõna levikeele kaasaaitamine. Tahtsid samuti luua ühtset kirjakeelt (kas siis lõuna- ja põjaeestikeele seguna või võttes aluseks ainult põjaeestikeele). Friedrich Reinhold Kreutzwald ja uus kirjaviis- Asus toetama uut kirjaviisi ning edendas seda. Sellega seoses levis uus kirjaviis kiiresti. ,,Kalevipoja" autor; kirjutanud palju muinasjutte. Lõi eestikeelde juurde sõnu. Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na.
inimesi. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Näiteks ,,ABD ehk Luggemise-Ramatus" sisaldavad metoodilisi juhiseid. Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu. Tähtis oli ka see, et tänu temale täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Esimesena ilmus avalikkuse ette ning sai ühtlasi kõige tuntumaks karakteriks Jenoveva. Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest
Eestikeelse ajakirjanduse algataja-Jannsen. ,,Vanemuise" seltsi loomine näitas eeskuju näiteringide, pasuna- ja laulukooride loomiseks. Laulupidude traditsioon kestab tänapäevani ning Jannsenil on selles vaieldamatult suur osa. Tema jutulooming ajalehtedes ja ajalehe järjejuttudes oli eestkätt õpetlik ning isegi kui see omas tihti pealetükkivat moraliseerivat osa, sisaldas see hädavajalikku haridus- ning karskuspropagandat. Ta oli seega ka rahvakeele edendaja, tõlkelaenulise luule ja juttude väljaandja, koorilaulu edendaja. Teda võib pidada eesti rahvusluse vaimseks isaks. Johann Voldemar Jannseni nimi kuulub eesti kultuurilukku ning püsib seal erinevate aegade jooksul ning aastate möödudes ikka kindlalt paigas. Kasutatud kirjandus: Ilmar Talve ,,Eesti kultuurilugu" (2005) Malle Salupere ,,Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis"(2006) ENE 4 (1989) Tallinn, kirjastus ,,Valgus".
,,Kle, miswärk" jututoaslängist Essee Nimi: Klass: Tallinn 2009 ,,Rahvakeele säilitamine on muutunud väga ohtlikuks, kuna suurenenud on arvutikasutus. Manitsusega ei saa peatatada ingise keele sissetungi. Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel
Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest. Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites. 17
liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eestis on sentimentalismi ka utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. NT J.Y.Rousseau (prantslane), N.Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1
samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264) Pärast lüürika esikkogu ,,Tolm ja tuli" (1936) uude arengujärku astunud, kirjutas Betti Alver luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides, aastail 1941-1944 elas venna juures Aakre Pühastel, kus huvitus elava rahvakeele rikkusest. Debüütkogu järel loodud teostest koostas kirjanik 1943. aastal luuletuskogu ,,Elupuu" käsikirja, mis takerdus Saksa okupatsiooni aegseis kirjastusoludes ega ilmunud. ( 2, 402) Kaks sõjajärgset aastakümmet tegutses Betti tõlkijana. Juba 1930-ndail aastail oli ta silmapaistva eduga eestindanud A. Puskinit. Selle töö jätkudes ilmusid poeemid 5
muutuks nendel igapäevaselt sõnavara osaks. Lisaks on see kiire kehva eelaimduse tekitaja, kuna ühiskonnas vaadeldakse seda kui sinu vaimse hariduse puudulikust. Lisaks arvatakse et too inimene väljendab niimoodi sõnu kasutades oma ülbet olekut ja üleolevat suhtumist, mis teeb sellest inimesest omakorda eemaletõukava individuaali. Sõnavara kasutuses tasub ka meeles pidada peale selle kõige, et peale roppuste kasutuse on hea kui släng või teisisõnu kõik rahvakeele ütlused ka peaksid välja jääma inimese sõnavarast, kuna nende sõnade kasutamine ei aita väljendada inimese tõsiseltvõetavust. Lisaks tuleb arvestada sõnadekasutusel, et kellega kus on teistega suhtlemisel sobilik sellist sõnavara kasutada. Näiteks ei ole sobilik kasutada keerulisi sõnu kui tahan olla konkreetne ja täpne oma mõtte edastamisel. Ka siis ei sobi kui räägin vanuri, lapse või võhikuga, kes konkreetsest teemast ei tea midagi. Pigem
Kui lõpeb 1812. aasta on aleksander I troonil praktiline võim on tema soosiku Alektsejevi käes.palju julmust. Reaktsiooni võimu vastu välja astuda.luuakse tsaariarmee 1816, päästeliit ! hakkab ettevalmistama ülestõusu. Tsaarivõimu kukutamiseks. Tsaar sureb. 1825. see sunnib ülestõusu varem alustama. Poolik ette valmistus, kukub läbi. Enamik neist saadetakse siberisse asumisele. Ohvitserid tegelesid ka kirjandusega. Põhieesmärgid palju tuli rääkida vene rahva ajaloost. Rahvakeele arenemine. Andsid välja oma ajakirja . Rõjelev- üks ülestõusu juhte. Bestuzlo-marlinski- eestiga seotud , huvitus eesti ajaloost ,,reis revelisse" Küchelbecker- lapsepõlve veetis eestis. Kirjtuanud teoseid eestiainekirjal. Film: õnne täht see tõuseb hele. Aleksande Dergeievits Puskin: Pärit aadli perekonnast , moskvast. Läbi oma ema suguvõsa ulatub temasse ka pisut mustanahalise verd. Peres oli kirjandus ausees. Ta onu oli üpris tuntud poeet. Peres oli
prantsuse kirjanik V.Hugo, vene luuletaja Lermontov; Puskin, eesti kirjanikud Lydia Koidula, E.Bornhöhe, A.Saal. Sandor Petöfi (1823-1849) Pärines lihtrahva hulgast, alustas iseseisvat elu 16-aastaselt. Ametitelt oli näitleja, lihtsõdur, ajakirjanik. Tähtis: ungarlaste jaoks on ta vabadusvõitleja ja luuletaja, meelde jäänud romantilise luuletajana. Tuntuks sai ta 1842.aastal, skandaalsel moel, luuletusega "Looduse metsik lill". Ta ei kirjuta reeglipäraselt, tõi luulesse rahvakeele. Ta luuletus "Sanna saatus" näitas, et ta elu on lühike. Luuletus "Kaugelt" iseloomustab ta saatust, ta ei tea , mis teda ees ootab, kuid emale räägib, et teda saadab õnn. 1847.a abiellub Juliaga, kes on paljude ta luuletuste inspireerija, nt. luuletus "Septembri lõpul". Petöfi oli ungarlaste revolutsiooni juht, koostas manifesti "12 punkti", võitlust õhutas ta luuletus "Rahvuslaul". 31.juuli 1849 oli ungari vabadusvõitluse viimane päev ja Petöfi surmapäev. 1846 oli ta kirjutanud
2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand 17. sajandil hakkasid kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Need olid saksa rahvusest pastorite kirjutatud ja moonutasid eesti keelt. Tolleaegset kirjaviisi nimetatakse korrapäratuks, sest eesti keel pandi kirja väga juhuslikus ortograafias. 17. sajandi lõpul algas eesti keele teadlik korraldamine. Kirjalik keel muudeti reeglipärasemaks ja see jõudis lähemale rahvakeele hääldusele. Algas vana kirjaviisi ajajärk. 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand Oluline sündmus kirjakeele arengus oli põhjaeestikeelse piibli ilmumine 1739. aastal Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes. Piibel muutus peagi üldloetavaks raamatuks, mille abil õpiti lugema ja kust õpiti õiget keelt. Põhjaeesti keel saavutas juhtiva koha ning sai hiljem eesti kirjakeele aluseks. 1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand Eesti kirjakeel muudeti 19
Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens-Oliver Twist, Eestis:A. H- Tammsaare, E.Vilde 7)Müüt ja legend Müüt: Pärimuslugu, mis jutustab loodusnähtuste tekkest, jumalatest, muinaskangelastest ja teistest üleloomulikest. Müüdid püüavad vastata küsimustele kust inimesed tulid ja kes nad on, ning veel paljudele küsimutele. Inimesed on need aga ise välja mõelnud ( kuidas kuusk okkad sai ) . Müüt uskumustega seotud pärimuslik lugu= loomismüüdid,
töölisklass. Kapitalistliku ühiskonna vastuolud saab ületada vaid proletaarse revolutsiooniga, mis avab tee klassideta tulevikuühiskonda. Muutused ühiskonnaelus ja aateline murrang tõid esile uued kunstiarusaamad. Realismi ja naturalismi viljelevad kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde. Nad hakkasid tegelikkust kujutama ilustamata ja vahetult. Kirjanike sõnakasutus muutus detailirikkaks ja täpseks, selles käsutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Sageli olid nad pahelised. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturaliste eristab realistidest see, et nad vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Nad kujutasid elu mustemat poolt - alatust, pahelisust, kuritegusid, julmust, vägivalda - ning vaatasid inimestele kui olude ohvritele. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu.
looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist Realismi tuntumad esindajad ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831).
looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist Realismi tuntumad esindajad ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831).
Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti
Usupuhastuse ideoloogiliseks tuumaks oli koguduse õigus suhelda Jumalaga koguduse enda keeles. Reformatsioon ei muutnud siiski kohe olukorda paremaks. Humanismi ja reformatsiooniga kaasnes loodusteaduste tähenduse tõus. Ajaarvamise hõlbustamiseks hakkasid ilmuma nüüd ka rahvakeelsed kalendrid. Eesti kultuuriloos on humanismil väga suur roll, sest üha rohkem hakati tähelepanu pöörama eesti keelele ning suhtumine sellesse paranes oluliselt. Rahvakeele kasutamise vajadus kirikutes viis selleni, et eesti keelt oskavaid vaimulikke püüti rakendada ka vaimulike teoste tõlkimisel. Reformatsioonile järgnes koolide asutamine linnadesse. Need pidi olema kristlikud koolid rahva kasvatamiseks. Üheks ülesandeks oli neil ka eesti keelt oskavate vaimulike koolitamine kiriku jaoks. Enamik koole olid mõeldud 7 12-aastaste poste jaoks, kuid Luther pidas vajalikuks asutada koole ka tütarlaste jaoks.
Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud. Seepärast pooldasid aadlikud pigem Lutheri usku
· 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus) · 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti-Koelli katekismus (1535), üksikud lehed. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. · Misjonilingvistika, käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele · Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises · Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku · Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia, vormiõpetus, lauseõpetus Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika: · Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele · Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna)
romantilises loodushingestuses. Isa viiulimäng,luuletused C. R. Jakobsoni lugemis raamatus ja ,, Kalevipoja" ettelugemine tekitasid kujutluse helisevast ja lainetavast iluriigist igapäevase elu kõrval. Patriarhaalsete tõekspidamiste pinnal tekkis ja arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke feodaalse ja rahvusliku rõhumis eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, pärimuste ja rahvakeele kujul kodust kaasa rikka poeetilise ainestiku varu. Kuid nii paljude soodsate tegurite kõrval oli lapsepõlvemõjude hulgas ka selliseid, mis arengut raskendasid .Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse patriarhaalsetele ning konservatiivsetele illusioonidele. Üheksa aastaselt viis koolitee Haava Pataste saksa eraalgkooli kadakasaksikusse miljöös , kus lapsed tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus
aastad, Johann Hornung Grammtica Esthonica 1693. 19. sajand: akadeemiline õppekeel Tartu ülikoolis alates 1803 . 19. sajandi keskpaigaks Tartu keel peaaegu kadus ning tuli Uus kirjaviis: Eduard Ahrens, Fr. R. Kreutzwaldi mõju, C. R. Jakobsoni kooliõpikud jm. 1872 hakkas keelekorraldusega tihedalt tegelema Eesti Kirjameeste Selts, mida vedas Jakob Hurt, kes oli keelekorralduse ideoloog ning kelle mõtted olid: toetumine keeleajaloole, selgus ja erisus. Ideaaliks puhastatud ja rikastatud rahvakeele alusel loodav ühtne kirjakeel.Hurt hakkas tooma soomest laensõnu ning tõi keelde ka lõunaeesti materjali. Johannes Aavikul keeleuuendusid olid väga olulised , ta hakkas veel rohkem sõnu keelde tooma, sest sai aru, et keel on liialt vaene. Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust
hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838). • Eduard Ahrens – estofiilne baltisakslane. Oma keelekäsitlusega pani aluse uuele suunale eesti grammatikakirjelduses. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on „soome keele tütar“. Ahrens lähtus arusaamast, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad, ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. Kõige enam on Eduard Ahrens tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendajana. Vana, 17. sajandi lõpul välja töötatud kirjaviis ei peegeldanud adekvaatselt mitmeid eesti keele fonoloogilises süsteemis olulisi nähtusi, näiteks pikkade ja lühikeste häälikute vastandust. Juba enne Ahrensit olid mitmed autorid juhtinud tähelepanu kirjaviisi puudulikkusele ning pakkunud välja omapoolseid parandusettepanekuid
trükki eesti rahvalaul "Jörru..." Eestikeelses kirjasõnas leidsid balti kroonikad ulatuslikku kasutamist XIXsaj teisest poolest peale. Kroonikate materjale kasutati poliitikas, ajaloo tuvastamisel, samuti suur roll eesti ajaloo-ainelise ilukirjanduse kujunemisel. Kun ristiusustamise tagajärel, XIII sajandil kattus Eesti pind võõramaalastega, siis eesti keelt kuulis vähe, valitsev klass võõrad. Alles XV saj alul hakkas kirik tasapisi tähelepanu osutama vaimulike rahvakeele oskusele. XV saj lõpust ja XVI saj algusest säilinud mitmeid teateid mittesaksa jutlustajatest. Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis
eesti näitekirjanduse arengut, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstikõpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle, talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui ka tõsise sisuga ideedraamasid. Kitzberg rõhutas läbi oma tegelaste alalhoidlikkuse vajadust ning religioonset elutunnetust. Kuigi tema teosed on põhiliselt realistliku laadi, esineb vahel ka sümbolistlikke elemente (läbikäimine Noor- Eestiga). Just tänu oma loomuliku rahvakeele kasutusele olid Kitzbergi külajandid (,,Rätsep Õhk", ,,Kosjasõit" jne.) väga populaarsed amatöörteatrite repertuaaris. Kuid piiritähiseks Kitzbergi loomingus sai armastus- ja ideedraama ,,Tuulte pöörises", millega avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub
” • Kultuuriajaloo alusprintsiibi sõnastamine: Rõhk niisiis inimvaimu ehk kultuuri arengul, muutustel, mitte selle ajatul iseloomul. Kultuuri “ajaloolisuse” sünd • Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele. Varane “kultuuriajalugu” oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest. Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. • Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut.
edasi muistseid paganlikke kombeid. Kaua veel pesti lastelt ristimine maha. Alles keskaja lõpupoole keelati see komme surmanuhtluse ähvardusega. Karjasetöö lasus preestril, kes tuli vallutajate ridadest. Preestri ülalpidamiseks oli harilikult mõni väiksem mõis kiriku läheduses, mida ta kasutas läänimehena ja kus töö tegi kihelkonna rahvas. Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe
Petöfi, Soomes J.L.Runeberg 8 Realism, naturalism - said alguse Prantsusmaal 19.saj., püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole. Ei ole omane fantaseerimine, müstiliste nähtuste ja ebatavaliste inimeste kujutamine. Elu käsitatakse tavainimese vaadetel ja tema igapäevasel elukogemusel, tuldi tagasi argielu ning ühiskondlike probleemide juurde, sõnakasutus muutus detailiderikkaks ja täpseks, kasutati rahvakeele väljendeid, kriitiline hoiak. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kujutasid elu mustemat poolt ning vaatasid inimestele kui olude ohvrile. Realistid rõhutasid elu isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, suhtusid inimestesse, kui uurimisobjekti oma vastuolulistes seostes, taotlesid erapooletust, püüdsid kriitilise suhtumisega ühiskonda paremaks muuta.
sõnaraamatuid, eraldi on märgitud põhjaeesti ja lõunaeesti grammatikad, mahukas teos, kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu. Saksa estofiilid hakkas huvi tundma eesti keele parandamise ja arendamise vastu. Pastor Johann Heinrich Rosenplänter hakkas välja andma ajakirja Beiträge, mis ilmus aastates 1813-1832 (20a) ja iga numbri pikkus sõltus artiklite pikkusest (128-219 lk). Seal avaldati teadusartikleid eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest, sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest.
Vana kirjakeele periood kestab kuni rahvusliku liikumise ajani. Kirjakeele ajaloo periodiseerimine Vana kirjakeele periodiseerimisel saab lähtuda üldkultuurisest arengust või kirjaviisis toimunud muutustest. Kirjaviisi muutustest lähtudes saab perioodi kuni 17.saj lõpuni nimetada ebaühtlase saksa-eesti kirjakeele ajaks, aga perioodi Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks. Periodiseerimisel saab aluseks võtta ka algselt rahvakeele baasil arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II poolel. H. Laanekase periodiseering 1) 13.-16.saj Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta. Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj
(näiteks hollender, kahk, vahk ja paljud teised), mis muudavad teose leksikaalselt väga varjundirikkaks. Eriti rohkesti leidub romaanis haruldsi omadussõnu ( näiteks hunnitu, mootsik, krannim jpt). Ka leidub romaanis rohkesti murdelisi pöördsõnu (nt hälbima, kelmama, lailama jt). Tegelaste keelt ilmestavad ka rahvapärased laen- ja võõrsõnad, nagu atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla piimamehes" kujundirikas stiil. Vilde on oskuslikult rakendanud fraseoloogilisi väljendeid ning kõne- ja lausekujundeid, et romaani tunde- ja mõttesisu kujutada nii rahvaliku lopsaksuse kui ka kunstilise värvikuse ja jõulisusega. Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt
keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis
takerdudes ahistab isiksust ja loomingut. Esikkogu kujundiehitust iseloomustab terav kontrastsus, vastandlike algete võitlus tervikus, kõrge intellektuaalsus ja emotsionaalne tundlikkus. Imetlust äratas noore lüüriku pretsiisne, klassikaliselt puhas vormikäsitlus, sundimatu, kõlav ja täpne keel. Pärast esikkogu lähtus ta eelkõige prantsuse ja vene kõrgklassika koolist, hakkas üha enam ammutama vahetust elureaalsusest ja avardus sisuliselt. Üha enam köitsid teda rahvaluule, elava rahvakeele ja vanemate kirjanduslike tekstide sõnavararikkused. Kujundi kontrastsed kontuurid mahenesid, toimus liikumine kunstilise lihtsuse suunas – see tendents jõudis äärmise piirini sõja-aastail Pühastes loodud luuletustes, kus ta samastus oma maa ja rahvaga täielikult. Ajalooliselt saatusraskel taustal, traagilise tundepõhjaga värssides andis ta julgustava kujutuse rahva põlisest eluvõitlusest, visadusest ja väsimatus ning isetus töös saavutatud eneseväärikusest, eriti
tulebki selle ühiskonna printsiibid tuletada inimvaimu muutustest."Giambattista Vico (18. saj. maal) Rõhk niisiis inimvaimu ehk kultuuri arengul, muutustel, mitte selle ajatul iseloomul. 2) Kultuuri ''ajaloolisuse'' sünd (HERDER) Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele. Varane "kultuuriajalugu" oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest.Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt "tsiviliseerumise ajalugu", eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele.Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas. Saksa valgustuse rüpes sündis 18
,,Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. ,,Tähetunnis" ületas autor traagilise elutunnetuse, valdavaks sai kirjastunud eluvaade. Alveri järgmisedki luulekogud (,,Elu helbed", ,,Lendav linn") on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu ,,Korallid Emajões". Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see sisaldab endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 1930.a pigem lüroeepika Värsslugu 1937 ,,Pirnipuu"-sümbolistlik 1938 ,, Pähklikoor" Varasem luule on sümbolistlik ja toetub maailma kultuuri kirjanduse kujunditele ja nimedele. Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb ,,Sinisukk". Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele. ,,Räägi tasa minuga" Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga,
· LM kirikukorraluds (1634): superintendent ja ülemkonsistoorium · Eesti- ja LM-l jõustus Rootsi uus kirikuseadus (1686) 1690ndatel vaatamata aadli vastuseisule: - Aadel kaotas mh patronaadiõiguse - Kirkikuraamatute(meetrika) pidamine kohustuslikuks(algus 1620ndatel) Eestikeelne usuline kirjandus · Luterlus rõhutas rahvakeele tähendust: - Eestikeelse kirjanduse tõeline algus ja 1631-1710 ilmus vähenalt 45 eestikeelset teost + juhuluulet 1. Katekismused ja lauluraamatud ja pastorite käsiraamatud 2. Eesti keele grammatikaraamat ja aabitsad 3. Lõunaeestikeelne Wastne Testament 1686 ja põhjaeestikeelne Uus Testament valmis 1680ndate alguses, aga avaldati alles 1715
Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Pilet 6 Edvard Vilde draamalooming Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta
kalendrikirjanikud, ilukirjanikud, usukirjanduse tõlkijad ja autorid. Uues kirjaviisis ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel: Tekkis päevakorrale küsimus, et kelle kirik luteri kirik Baltimaades on või peab olema. Rahvusliku iseteadvuse tõusu tõttu, suurenes koguduseliikmete nõudlikkus pastorite suhtes: leiti, et nad ei tohiks olla kirikhärrad, vaid rahvalähedased hingekarjased. Baltisaksa pastoritele heideti halva rahvakeele oskuse kõrval sageli ette koguduseliikmete üleolevat kohtlemist ja vähest ligimesearmastust, rahaahnust ja koostööd ja lausa vendlust mõisnikega. Peaküsimuseks oli patronaadiõigus. Mitmete arvamuste kohaselt pidi kiriku organisatsioon tuginema demokraatlikult valitud kirikunõukogule kui "seadusandlikule võimule". Pastor oleks pidanud sõltuma kogudusest ja saama temalt rahapalka. 31) Kultuur: (Põhijooned) Ehituskunst: 18. sajandi lõpul ja 19
Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7. Edvard Vilde draamalooming 6 Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni.
võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teaostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati loodava keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Nt Wilhelm Tell. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Ennekõike Johann Gottfried Herder (1744-1803), ta on mõnevõrra aktuaalne
Esineb nõidumist ja mitme naise pidamist, otsiti vastust küsimusele miks see siis ikka veel nii on. Keele oskamatus, ladina keelsed palved jäid maarahvale mõistetamatuks. Samuti leiti et talurahvale ei anna eeskuju sisetülid ordu ja piiskoppide vahel. Ette võtta tuleks kõikide vaimulike haridustaseme tõstmist, piiskopide puhul rõhutati et tohib valida ainult kõrgharidusega, kohalikelt preestritel rahvakeele oskust , ja vb kordineerida preestriks katsed lätikeele tundmisel komisjoni ees.vanematel tuleb võtta appi abipreestrid kes oskavad läti keelt. Tunnevad 10 käsku ja kõige tähtsamad palved. Ja mingil määral hakkas paranema see ristisusu levitamine ja muu. Radikaalne pööre talurahva ja ristiusu vahekorras sündis seoses reformatsiooniga. Algus oli 31 okt. 1915 M.Luther 95 teesi .Liivimaale jõudis luterlus üsna kiiresti 1521 u .on Riiast teada esimene luterlik
annaabi.ee 
