Kirjanduse konspekt (0)

Kirjandus!
1)Kirjanduse põhiliigid: Eepika , Lüürika, Dramaatika
2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust:
Süžee-tegevustik
Karakter -inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju
Miljöö-keskkond
Eepika=
Romaan-palju probleeme, mitu süžeeliini, palju tegelasi
Eepos-ulatuslik jutustav värssteos
Novell -tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema.
Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega
Muinasjutt -rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12
Miniatuur -lühipala
Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas
Anekdoot -lühike koomilise/pikantse sisuga looke.
Nad võivad olla nii proosa- kui ka värsivormis. Enamasti on siiski proosas.
3)Lüürika:Minaisik kirjeldab oma sisemisi elamusi (mõtteid), hinge-ja mõtteliikumisi tundeliselt. Peamiselt on lüürika kõnes. Lüürika on pea kõigi rahvaste luules. Luule/poeesia on värss-, ehk seotud kõne. Selle alla kuulub ka vabavärss ja proosaluuletus, olgugi et need on sidumata kõne. Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalne), eepiliseks (jutustav, nt eepos) ja lüroeepiline (emotsionaalne, tunnete ja meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisse, nt ballaad ja värssromaan.) Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks. Põhižanrid: ood, haikud , sonetid,
Rütm-korrapärane vaheldumine
Stroof-vormiliselt tihedalt seotud värsiread luuletuses
värss-luulerida
riim-sarnased ehk riimuvad sõnad luuletuses ( kana -vana, koll- loll -toll- moll )
epiteet-nimisõna iseloomustav sõna (nt ilus päike)
võrdlus-konkreetne võrdlus, sa oled ilus kui päike, sa laulad kui siidisaba
metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol
personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine ( pada sõimab katelt)
sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet /iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on ’valge tuvi mu aknalaual’ siis see sümboliseerib rahu.
Sonett -14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm
Haiku -3värsiline Jaapani loodusluuletus,
Ballaad-jutustav luuleteos
Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline
Värssromaan-romaan värsivormis
4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda vihkab/ armastab .) Üsna pea tekib konflikt-lahkheli. See on sõlmitus. Siis pinevus muudkui tõuseb, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Siis toimub sündmustes pööre ja saabub lõpplahendus.
Sissejuhatus-sõlmitus-haripunkt(kulminatsioon)-pööre-lõpplahendus
Draamateos jaguneb vaatusteks-suurim osa näidendist
Stseenideks-osa näidendist, kus tegelaste arv ei muutu. (misneedon)
Dialoogivorm tähendab seda et teksti räägivad vaid tegelased(mitte jutustaja). Autor saab lisada selgitavaid märkusi teksti, et lavastaja, näitlejad ja lavastajad jm saaks autori nägemusest paremini aru. Neid märkusi nimetatakse remarkideks. Lavastuses on peale dialoogi(2 ja rohkemat inimest räägivad) veel ka monoloog. Kus 1 osatäitja räägib kõvasti enda mõtteid(kuulsaim on nt Hamleti monoloog.) Dramaatikasse kuuluvad ka stsenaariumid(telesaate tekst), kuuldemängud(raadios tehakse eri hääli) ja telenäidendid(näidendid mida ei vaata publik , vaid mida filmitakse ja hiljem näidatakse teles.) Näitekirjanduses on 3 põhižanri: tragöödia ehk kurbmäng: lõppeb kangelase surmaga või muu katastroofiga. Kurva sisuga.
Komöödia: Algselt pilgati selles valitsejaid ja vaimulikke. Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi( kingade ostmine, näppamine), pahesid( suitsetamine , arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir ( terav pilge ), iroonia
Draama:peamine teatrižanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias.
Dramatiseering -raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks),
5) Romantism :
Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked (heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott -Ivanhoe, James Fenimore Cooper -Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puškin. Eestis: Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald ,
6)Realism:
Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830’ datel ) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens -Oliver Twist ,
Eestis:A. H- Tammsaare , E. Vilde
7)Müüt ja legend
Müüt: Pärimuslugu, mis jutustab loodusnähtuste tekkest , jumalatest, muinaskangelastest ja teistest üleloomulikest. Müüdid püüavad vastata küsimustele kust inimesed tulid ja kes nad on, ning veel paljudele küsimutele. Inimesed on need aga ise välja mõelnud ( kuidas kuusk okkad sai ) . Müüt – uskumustega seotud pärimuslik lugu= loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid.
Legend: kui müüt tegeleb sellega mis pole reaalselt toimunud, siis legend pajatab nt. ajaloosündmustest ja päriselt elanud inimestest. Legend on suuline rahvalooming , seega edasijutustades muutub selle sisu – iga edasijutustaja muudab seda toetudes oma kogemustele . Selle tõttu on legendide ajaloolist tagapõhja raske leida. Legend – ajalooga seotud pärimuslik lugu= lood pühakute eludest jne.
8) James Fenimore Cooper
15.september 1789 – 14.september 1851 . Ameeriklane. Elas 61 aastaseks. Tuntuim on 5-köiteline indiaaniromaanide sari Nahksuka jutud( Hirvekütt, Viimane Mohikaanlane, Rajaleidja, Pioneerid , Preeria), mille peategelane on ääremaalane Natty Bumppo . Cooper oli Ameerika kirjanik. Ta sündis mõisnike perre . Ta isa omas tervet linna. Cooper oli esimene kes rääkis et indiaanlased on head , sest sel ajal peeti verist sõda nendega. Kolmeteistkümneselt sai ta sisse Yale’i, aga visati sealt välja, kuna ta viskas vempe( treenis eesli professori toolile istuma). Täisealiseks saades liitus ta USA mereväega. 21selt lahkus ta sealt ja abiellus Susan DeLancey’ga. Nad said 7 last. James Fenimore Cooper suri astsiiti(liigne vesi koguneb kõhuõõnde) oma kodulinnas Coopertownis oma lapsepõlvekodus. Enamasti loodusromaanid.
9. Charlotte Bronté
21.aprill 1816 – 31.märts 1855. Inglane. Elas 38 aastaseks. Tuntuim raamat on Jane Eyre. Raamatus on juttu vaestekoolist, kus Charlotte ka ise käis. Ta läks oma õe Emilyga Brüsselisse õppima, et kodukohas kool avada, seal armub ta ühepoolselt härra Hégerisse. Õdede kooliprojekt feilib ja Charlotte ei saa oma kirjadele ka vastust. Nad lähevad oma kodukohta tagasi ja C hakkab kirjutama Jane Eyre’i. Seda saadab kohene menu . Aasta enne surma abiellub ta A.B. Nicholsoniga peale kolme tagasilükatud ettepanekut. Charlotte Bronté sureb salapärasesse haigusesse seoses rasedusega.
10)Charles Dickens
7.veebruar 1812 – 9.juuni 1870. Inglane. Elas 58 aastaseks. Tuntuim teos on Oliver Twist. Oliver on orb ja elab lastekodus. 9-aastaselt viiakse ta aga vaestemajja, kus on hästi halb elu. Ta põgeneb Londonisse, olgugi et tal pole üldse raha. Sealt leidis Oliveri 1 vargapoiss kes tutvustas teda oma kamba ninamehele. Oliveri sunnitakse varastama , ja ühe röövretke ajal jäävad nad majaomanikele vahele. Oliver aga saab majaomanikuga sõbraks ja siis saab teada oma päritolust. Teine tuntud teos on David Copperfield. Charles on seitsmest lapsest vanim. Kui ta oli kolmeaastane kolis ta pere Londonisse. Ta isa aga pandi võlavanglasse. 24-aastaselt abiellus ta Catherine Thomson Hogarthiga ja nad said 10 last. Aasta peale abiellumist kolis abielupaar aadressile Doughty street 48, kus elasid juba Catherine’i noorem õde ja Charles’i noorem vend. Kirjutatakse , et Charles armastas oma naiseõde, kes suri Dickensi käte vahel südamepuudulikusesse. Praegu asub selles majas Charles Dickensi muuseum . Catherine ja Charles ei jäänud kokku kuna, Charles kirjutas näidendi ja sinna näitlejaid valides kohtus ta Ellen Ternaniga. Nad jäid elu lõpuni kokku. Charles Dickens sai töölt koju jõudes teise südamerabanduse ja suri järgmisel päeval haiglas kordagi teadvusele tulemata. Enamasti kirjutas novelle()
11) Alexandre Dumas
24.juuli 1802 – 5.detsember 1870. Prantslane . Elas 68aastaseks. Tuntuim teos on Kolm musketäri. Tuntud teos on ka krahv Monte Cristo . Edmond Danton pandi vangi ühele saarele, sest teda süüdistati spionaažis ja siis ta istus seal vangis hästi kaua. Ta sai ühe abeega semuks, kes tahtis ennast välja kaevata, aga hakkas kogemata Edmondi kongi poole kaevama. Danton hakkas vastu kaevama ja nad hakkasid omavahel tihti rääkima. Vana abee õpetas teda lugema ja kirjutama ning paberit, sulgi ja nuge valmistama. Abee oli Napoleoni sõjaväes teeninud ja seejärel ühe perekonna asjuriks hakanud. Abee suri ära ja pärandas selle perekonna varanduse (mis asus ühel saarel) Edmondile. Danton ronis abee laibakotti ja pääses vanglast. Ta leidis varanduse üles, mida oli hästi palju. Ta hakkas oma vaenlastele kätte maksma.
Alexandre Dumas oli hästi pillava elustiiliga, 37-aastaselt abiellus ta näitleja Ida Ferrieriga, kuid jätkas oma mitmeid afääre. Tal oli vähemalt 4 sohilast. Chˇateu de Monte-Cristo ehitas Dumas endale elupaigaks ja pidevalt võõrustas seal külalisi. Enamasti kirjutas ajaloolisi seiklusraamatuid.
12)Edgar Allan Poe
19.jaanuar 1809 – 7.oktoober 1849. Ameeriklane. Ta elas 40-aastaseks. Tuntuim teos on Punase surma mask. Tavaliselt kirjutas Poe õudus-ja kriminaaljutte, aga see tutvustab ta humoorilisemat poolt. Õudsad jutud võtavad iroonilise pöörde.
Ta isa jättis nad maha ja ema suri peale seda peatselt. Üks paar võttis ta enda juurde, aga seaduslikult ei adopteerinud teda. Ta läks Virginia ülikooli, aga lahkus rahapuuduse tõttu. Ta läks sõjaväkke aga feilis ja hakkas kirjutama. 24-selt abiellus ta oma 13-aastase nõbu Virginia Clemmiga. 12 aasta pärast suri naine tuberkuloosi. Edgar Allan Poe suri tundmatutel põhjustel. Enamasti kirjutas õudusjutte.
Luuletus
Jõuluhanede laul
Wimberg
Ära seda imeks pane,
Ära pane pahaks,
Et siin mitu jõuluhane,
Nalja teha tahaks!
Jõuluhani vees ei uju,
Laine turjal sõudes.
Tema jõuluseks teeb tuju,
Tuppalaskmist nõudes.
Seljas kasuk pahempidi,
Nõuab keelekastet.
Ja siis lastelt radiridi,
Nõuab etteastet.
Kiidab seda, kes on tragi,
Laiska säärest naksab.
Laulda nii, et rappub lagi,
Jõuluhani jaksab.