50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kellu33
Õppematerjali autor
See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson, aga ka külaharitlased Holter ja Jervitson. Ajakirjas ilmunud luulest koostas autor kogu ,,Lillikessed". 12. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) on esimene eestlasest kirjamees ja ühtlasi teenekaim perioodil. Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas
Oodides ülistab inimese vaimset jõudu, mõistust, armastust, elurõõmu, sõprust. Pastoraalides arvestab klassikalisi karjuste idülle, olles neist siiski konkreetsem ja maisem, järgides osaliselt eesti rahvalaulu keelt ja stiili. 1819 läheb jalgsi Riiga - Tuule kõrtsis tehtud laul ,,Lugu", tervis läks kehvaks Petersoni loomingulist tegevust mõjutas väliskirjandus, mida ta mugandas, jäädes püsima isamaalikele toonidele. Eluajal oma loomingut trükis ei avaldanud, esimesed näited ilmusid alles 1901. aastal, kogu eestikeelne looming alles 1922. aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest. Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi
hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket. Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha. Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse väljendamiseks. Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri uuel tasemel. Tähtsat osa eesti ajaloo, rahvaluule uurimisel ja hindamisel etendas järgmine estofiilide põlvkond, kes koondusid 1838
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järelpõlvedele alles eepos "Aeneis" e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse enese kangelastööde otsest ülistust, kuid kaudselt lisas eepos Rooma tulevast vägevust ette ennustades kuulsust ka Augustusele. "Aeneis" koosneb 12 laulust ning lihtsaim viis võrrelda teda peamiseks eeskujuks olnud Homerose eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid