Eesti piiblitõlke ajalugu (1)

Eesti piiblitõlke ajalugu
Toomas Paul
Sissejuhatus
13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus .
Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit , kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita.
Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest.
Kieveli 1517.a katekismus
Johannes IV Kievel oli Saaremaa vaimulik, kes oli kohalikust vasalli perekonnast ning oskas ilmselt eesti keelt nagu mitmed tema kanoonikud. Kievel nõudis preestritelt rahvakeele oskust ja taotles energiliselt koolide asutamist.”Kui Johannes Kievel pidas 23.VI 1517 Kuresaares vaimulike sondi, lubas ta kutsekirjas igaühele üle anda kogutuseliikmete täieliku ja seaduspärase õpetamise kava. See piiskopi juhend võis olla nii käasikirjaline kui trükitud. M.Lipp Arvab : See oli Eestikeelne Rooma katekismus, mis küll ka enne käsikirjas olemas oli. Nüüd antakse ta trükitult, sest trükikunst oli juba ammu ülesleitud”1 Ei ole kindlalt teada, kas see oli valmis trükitud või tuli korraldada koopiate valmistamine. Kui Kieveli katekismus oleks olnud trükitud, nihkuks eesti raamatu vanus kaheksa aasta võrra etepoole. Kuna tegemist on oletusega siis ei saa seda kindlalt väita.
Kullamaa käsikiri
Vanimad säilinud seotud tekstid eesti keeles on Kullamaa vakuraamatusse umbes aastatel 1524 -1532 tehtud sissekanded – hulk kohanimesid, üksikud eestikeelsed sõnad ja käsikirja lõpus kolm kiriklikku teksti: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus.Eestikeelsed märkmed vakuraamatusse on tehtud Johannes Lelowle ja Konderth Gulerthile poolt. Vakuraamatu tekstide kirjapanemisel on tarvitatud alamsakas ortograafiat. Tolleaegstet eestikeelsete tekstide autorid olid sakslased , kes eesti keelt panid kirja sellisena nagu see nende kõrvadesse kostis . Lisaksin ühe huvitava lõigu vakuraamatus mis on 16. sajandi eesti keeles.
Ysamede. ken bynna olte taywas. pohulut
on bynnu nümmü. kulkut bin binnu rikus
Anton Thor Helle piiblitõlge
Anton Thor Helle tõlikus piibili täielikult eesti keelde. Ei ole täpselt teada millal ta sellega alustas, kuid arvaravasti 1725. aasta paiku. Kirikukroonikas leiduvate teadaeta kohaselt oli Vana Testamendi tõlkimine lõpetetud 1736. aasta.
Konkreetene algatus piibli tõlkimiseks tuli A.A.Vierorthilt 1731 . a jaanuaris. Keegi isik, kes soovis tundmatuks jääda, lubanud piiblitõlkijale linnas viibimise ajal anda vajalikku varustust ja kirjandust, mis pärast pidi minema Toompea raamatukogule. See ettepenek võeti vastu ja tõlkimis komisjoni määrati: Heinrich Gustsleff, Anton Thor Helle ja Heinrich Christoph Wrede. Põhilisaeks tõlikijaks peetakse siiski A.T.Hellet.
Tõlketöö lõpeteti 1736. aastal, kuid nii suure raamatu trükkimiseks puudus raha. Piibel taheti välja anda hästi loetavas kirjas ja võimalikult trükivigateta. Korraldati korjandusi ja saadi ka annetusi.
Piibel trükiti Tallinna trükkali Jacob Johann Köhleri juures. Töö kestis umbes kaks aastat. Hind oli 1415- leheküljelise suurekaustalise raamatu kohya odav ja esimese kolme aasta jooksul müüdi ligi 2500 eksemplari.
XX sajandi lõpu eesti piibel
Peale taasiseseisvumist leiti, et tuleks trükkida uus piibel idee sündis juba varakult, kuid piibel ilmus alles 1997. aastal. Lugejad võrdlesid, seda uut väljaannet 1968. aasta väljaandega, millega olidi enim harjutud. Suurt tunnustust avaldati uue teksti keelelise külje kohta. See oli mõistetavam, ladusam ja kregemini loetavam.
Tähtis osa oli ka luterlikel pastortiel Eesti taasiseseisvumiselt, sest nad võitlesid iseseisvuse poolt Eesti Kongressis.
„Rahvuslus ja eufooria vabanemise üle ei kestnud kuigi kaua. Uus olukord tõi kaasa uued huvid, uued võimalused ja uued mured. Üleminekuaastate innukust kirikusse tulemisel võiks võrrelda kevadise lumesulamisega, mis mõneks ajaks tekitab tulvaveed – hiljem voolavad jõed jalle oma vanas voolusängis. Kirikul tuli kohaneda leida muutunud ja muutuvas maailmas endale koht. Viistsütikuga tüli tekitasid hädaabi saadetised , oma raha tuleku järel muutus raskeks majanduslik toimutulek”2
Kokkuvõtteks
Kuigi ristiusk toodi Eestisse tule ja mõõgaga oli selle tulekuga ka palju positiivseid külgi. Piibel oli mitmeid sajandeid eesti keeles hariduse aluseks. Eesti rahvas muudeti euroopalikumaks ja haritumaks. Tänapäeval on igal inimesel võimalik ise valida, mida ta usub või loeb.
1 Toomas Paul „Eesti piiblitõlke ajalugu” lk 113, Tallinn 1999
2 Toomas Paul „Eesti piiblitõlke ajalugu” lk 794, Tallinn 1999