„Kle, miswärk” – jututoaslängist (0)

„Kle, miswärk” – jututoaslängist
Essee
Nimi:
Klass:
Tallinn 2009
„Rahvakeele säilitamine on muutunud väga ohtlikuks, kuna suurenenud on arvutikasutus . Manitsusega ei saa peatatada ingise keele sissetungi. Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas – Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena.”
Käesolevas töös analüüsin ma noortekeelele iseloomulikku Internetis kasutatavat släng´i. Noorte keel erineb vaid vähesel määral tavalisest keelest, nendeks on ainult teatud sõnad ja väljendid. Interneti keel on seotud ka kindlate nähtustega, mõned neist on rate .ee, MSN ja jututoad. Kõikides eelnimetatuis on välja kujunenud kindel keel.
Meili ja MSN on suhteliselt sarnased. „Kuna MSN on kiirem, siis ongi tema eelis meilimise ees”. Kuna MSN võib olla kogu aeg lahti, on seda ka mugavam kasutada. Mõned aastat tagasi veel, kui MSN nii populaarne ei olnud kasutatigi põhiliselt meilisuhtlust. MSN-i keel erineb eelkõige sellepärast teistest kirjaviisidest, et seal tehakse palju kirjavigu ning on ka palju lühendeid, et kiiremini kirjutada. Mõned kirjavead on meelega tehtud s.t seda, et on välja kujnunenud slängid, mida kõik teavad ning seetõttu on ka mugavam, lühem kirjutada. Kirjutamisel asendatakse osad tähed teistega .
Ei kasutata kirjavahemärke, kaasaarvatud lauselõpumärke. Niisamuti kasutatakse ka inglisekeelseid väljendeid. Mõned on ka sellised sõnad või väljendid, millel on antud varjatud tähendus ja millest vaid teatud asjaosalised aru saavad.
Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja:
caux...ma sain korrax internetti...ma tahtsin sulle enne hellata, aga mul j2i mobs vanaempsi juurde saaremaale..ma muidu tahax t2iega sind n2ha..et helista siis kui aega leiad ex?
„Noorte kõne erineb eelkõige slängisõnade poolest. Slängisõnad on muutunud üldarusaadavamaks, sest paljud neist on tekkinud arvutisuhtluses tänapäeval kasutab enamik inimestest arvutit. Noorte slängi mõjutavad netiportlaarid, mis onülipopulaarsed. Slängi on palju mõjutanud ka inglise keele laialdane tundmine .” Jututubades kasutatakse peaaegu samasugust keelt, nagu MSN-is, see erineb selle poolest, et et seal on koos palju inimesi ning kõik ei pruugi mõista üksteise slänge.
Mõned näited erinevates keskkondades esinevatest juhtudest:
avv, nummi, nummikas – neil eelnimetatud sõnadel on ühine tähendus nimelt armas. Neid kasutatakse rate.ee portaalis näiteks kommenteerimiseks;
Reidikas, reidipiks – rate.ee pilt;
Reidipepu, topipepu, reidipede – isik, kes kasutab koguaeg rate.ee portaali ja on/tahab toppi saada, lunides teistelt seitsmeid (kõrgeim hinne mida hindaja saab anda raha kulutamata)
Feik - otsetõlkes inglise keelest eesti keelde tähendab see võlts. See sõna käib rate.ee-s piltide kohta. Foorumites kasutatkse ka selliseid lühendeid, kus selle sõna feik käib teemade kohta.
WazzUp – mis toimub
Omq - hommik
LOL - laughing out loud , kellegi üle kõvasti naerma
Btw - by the way, otse tõlkes tuleks selle asemel öelda muuseas
1x ükskord ,
Ns - lühend sõnast niisama.
ä-2, ü-y, ö-8, v-w, i ja u-y – asendused on tulnud mobiilisõnumitest, sest varem ei olnud mobiilidel täpitähti.
sõnalõppue näide: ks-x.
Privame - privaatvestlus, vestlus , mida näevad ainult selles osalejad(kasutatakse jututubades);
Bänn – jutukakeeld, mille pikkus sõltub rikkumise astmest ja ka moderaatorist;
Mode – moderaator , kasutatakse enamasti jututubades ja rate.ee moderaatorite puhul.
„ Jututubades kasutatakse ka 1337 speak ´i, mis on küll rohkem levinud arvutimängudes ja pole praegu enam nii populaarne kui oli mõned aastad tagasi. 1337 speak´is asendatakse tähed numbritega (e-3, o-0 jne). 1337 tähendab leet , mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks , sest seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti sees on paar lauset 1337speak´is, siis see ainult näitab teksti autori suhtumist selle tõsimeelsesse kasutajasse.
Otsesed näited:
u sux0rz - sa sakid. Selline kirjapilt pidi olema kasutusel arvutimänguseks. (Oletak, et sellepärast, et seal ei saa õiges kirjakeeles kaasamängijaid solvata, kuna tsnsor on peal.
P33r m3 - karda mind
N00b – uustulnuk ”
Kokkuvõtteks võiksin öelda nii palju, et minu arvates Internett on mugav koht inimestega suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt .
Kasutatud kirjandus:

• Tartu Ülikool, Nüüdiskultuuri kajastusi eesti keeles, http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek_0506_juh.html
  

• Loog, M., Slängist ja sõnaraamatust,
  

http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.html

• Valme , V., Eesti slängi uus ema, http://www.postimees.ee/270404/lisad/arter/raamatud/121655_1.php
  

• Seljamaa , E-L., Elektronkirjade teel levivast Internetifolkloorist,
  

http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=5&id=41

• Hennoste, M., Haridus : Kirjandis peegeldub õpilase üldine areng, http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=535
  

• Pentel, A., Mida tähendab WazzUp?,
  

http://toila.edu.ee/kool/index.php?ajaleht2001