Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Realism (0)

1 Hindamata
Punktid
REALISM
 
 
Realismi teke
Aeg: 1830. Aastatel
Koht :Prantsusmaa
Tekkelugu : Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel 
metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt 
metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid 
looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks.
 
 
Realismi olemus
Realismi iseloomustab uudishimu
Kirjanikud  huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid 
hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus
Kriitilise  suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks 
muuta 
 
 
Tunnused
Sõnakasutus on detailirikas ja täpne 
Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt 
Kasutati rahvakeele väljendeid
Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast
Esile tuli kriitiline hoiak 
Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste 
vajalikkust , mittevajalik jäeti kõrvale
Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist 
ning põhjuse ja tagajärje seostamist
 
 
Realismi tuntumad esindajad 
ja nende teosed
Läbimurdjaks peetakse  Stendhal ´i (1783-1842) teosega “Punane ja must” 
(ilmus 1831).
Prantsusmaal:  Honore  de  Balzac  “Isa  Goriot ”, Gustave  Flaubert  
“Madame  Bovary
Suurbritannias: Charles Dickens “Oliver Twist”
Venemaal: Fjodor  Dostojevski  “Kuritöö ja  karistus
Norras: Henrik Ibsen “ Nukumaja
Saksamaal:  Thomas  Mann “ Buddenbrookid ” 
Eestis:  Eduard   Vilde  “ Mahtra  sõda”, Ernst Särgava jutustussari “ Paised ”, 
Anton  Hansen  Tammsaare “Tõde ja õigus”
 
 
Realism kunstis 
Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb
Realistid  nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset 
kujutamist 
Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi  kompositsioon
Esindajad: Jean- Francois Millet  ( 1814 -1875, Prantsusmaa), Honore 
Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili  Surikov  (1848-1916, 
Venemaa), Albert  Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard 
Manet (1832-1883, Prantsusmaa) jt.
 
 
Jean-Francois Millet  
     
  Edouard Manet
“Viljakoristajad”
     
  “Eine murul”
 
 
Kunstinäide  sotsialistlikust  realismist: Vjatsheslav Tokarev
Lenin  kolhoosnikutega”
 
 
Allikad
“Eesti Ensüklopeedia 8”, lk 64, 1995, Eesti 
Enüklopeediakirjastus.
“Kirjandus VII klassile”, lk 154,  Ilmo Au ja Märt 
Hennoste, 1998, Avita
URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus
%29
URL= http://www.tdl.ee/%7Ekatre/t88d.html#realis m
URL= http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/kirja
ndus/kirjandusvool.htm
 
 
Pildike Eesti pensionäri argipäevast 
Esimesed päikesekiired piilusid tuppa  ja  Paula  tegi silmad lahti. Ta nägi, et 
koht tema kõrval  voodis oli tühi. See ei  pannud  teda imestama, sest nagu igal 
hommikul  oli Kalju ärganud pool tundi varem, et ahju alla tuli teha ja värske 
ajaleht ära tuua. Paula tõusis üles, pani  selga  igapäevased riided ja läks alla 
korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul 
tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi  naisel on ikka ilus 
kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga.
Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid 
koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema 
pani, oli Eestile lähenev  linnugripp , sest nende aia peal oli kombeks ringi  joosta  
pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, 
et kas on ikka ohutu neid edasi toita.
 
 
Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli 
selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune  singiga
Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille 
tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja 
vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula 
ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis 
tõesti muud varianti  pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga  taldriku puhtaks, 
andis emale laubale  musi  ja ütles: ”Peaks nüüd tööle minema.” Nende sõnadega ta 
lahkus.
Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja 
mõte sellest, et nende poeg ja  minia  tulevad neile elama, polnud üldsegi 
vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi 
hullem, tänavale elama lasta. Tuleb nad ikka enda juurde võtta.
Kui nõud olid pestud, läks Paula ja istus Kalju kõrvale diivanile, nad 
arutasid seda asja pikemalt ja süvenenumalt. Lõpuks jõudsid nad mõttele, et peaks 
enda ülemise toa noortele andma. Paula vedas end vaevaliselt  vanast trepist üles ja 
imetles oma viie- ja kuuekümnendatest  aastatest  pärit kostüüme, millest ta kohe 
mitte  loobuda  ei tahtnud. Kalju aga imetles oma margikogu, mida ta hakkas alla 
korrusele transportima. Vanakestel läks umbes viis tundi, et ülemist tuba poja ja 
pojanaise jaoks koristada ning märkamatult oligi päev õhtusse veninud. Oli 
magamamineku aeg.
Vannitoas  poetas Paula veel paar pisarat ja peale seda läks Kalju kõrvale 
magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul.
 
 
Tööpäev
Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane  neiu , kes oli 
just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk, 
mis varsti hallikat  voodilina  puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära 
jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus 
akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis 
olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö, 
kõik  magasid . Linnas andsid valgust tänavalambid, mille  kuma  teedele  varje  
heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid  igavalt tee 
ääres ja lipud, mis olid teiselpool  tänavat asuvate majade küljes, kiikusid 
aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus.
 
 
Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja 
pesi ikka veel valget nägu sooja veega. Seejärel astus ta kööki, kus seisid  tool
väike laud, külmik,  pliit ja kapp. Külmkapist võttis ta juustu, või ja vorsti. Nagu 
ikka sõi noor neiu juustu-vorstivõileiba ja jõi vett, mis oli kraanist tulles 
roostevärvi. Ta käis pesemas ja suundus tööle. Jalga pani ta soolast määrdunud 
jalatsid  ning selga mantli, mille taskust rippus välja helkur . Tänavale astudes oli 
see täis inimesi, kes siblisid nagu igal teisel hommikul. Buss oli samuti rahvast 
täis. Neiu tundis bussis ära inimeste näod, kellega ta igal hommikul koos sõitis. 
Bussisõit kesti pool tundi. Väljunud,  seisis neiu väikse puust maja ees, kus ta 
töötas. Tööpäev oli sama igav ja väsitav nagu eelmisedki.
Õhtul koju jõudes sõi ta eile praetud makarone, millele pani peale 
majoneesi pooltühjast purgist. Makoronid olid ikka selle sama maitsega: natuke 
liiga soolased. Pärast söömist käis neiu pesemas ja tõmbas selga öösärgi, mis 
vedeles kapi peal, sealsamas, kuhu ta oli hommikul jäetud. Ta kustutas toanurgas 
seisva põrandalambi ning puges väiksesse voodisse ja uinus.
 
 
Karm reaalsus
 Ühel jäisel laupäeval küüditati trobikond eestimaalasi veelgi 
krõbedamasse Siberisse. Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. 
Küüditatuid oli saja ringis, nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks 
mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed toodi kokku Rapla  külje alt. Nende talud 
põletati maha, paljud põlesid taludesse ja mõningad peksti koha  peal surnuks
Kõiki valdas meeletu  agoonia .
 
 Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda 
jubedust ja meeleheidet talus  ilma ühegi miimikata. Tema teadis, mis ees ootab 
kuna vanemad olid kogenud tal sama.
   
Kogu  Siberis  oldud aja vältel unistas naine nimega Eva vabadusest ja 
teisest lapsest. Esimene laps olevat tal ära nälginud, siis kui Eva oli pagenud 
metsavendade eest.
Eval möödus juba kolmas aasta Siberis, see sujus paremini kui kaks 
eelnevat . Sest Eva oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud 
kellelgi mõttes kuna keegi ei  julgenud venelastele vastu hakata. Ja kui seda tehti, 
siis tapeti  kohe ära.
 
Trobikonnast Rapla inimestest elulainel seilasid kõigest seitseteist. 
Ülejäänud poodi üles või lasti maha. Viies aasta möödus eelnevaist kõige 
  viletsamalt, niigi 
 
närused riided said lõplikult otsa, Siberis levisid haigused ja 
söök  maitses kohutavana.
 
 Kolm ilmsüütut inimest surid palavikku, kaks 
kopsupõletikku ja veel kaks tapeti ära põgenemiskatsel. Kõigest kümme, teistest 
tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva. 
   Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning 
raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema.
 Rapla  salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest 
kõrget hinda maksma. 
Nelja päevaga teostati põgenemisplaan, öösel põgeneti vangilaagrist 
minema. Juba mitu päeva purustati piirdeaedu, sealt läbi põgenetigi. 
  Joosti  minema otsesuunas ning tühjade kätega nii kaugele  kui võimalik. 
Valvurid märkasid nende kadumist ja neid hakati taga  ajama .
  Tund aega möödus  jooks  ilma vereta, kuid äkitselt käis pauk ja üks poiss 
hukkus läbi  venelase galašnikovi. Teise pauguga hukkus Rapla naine. Siis sai 
sõitis venelaste maastur vastu suurt kivi ning mehed, kes seal viibisid said 
koheselt surma.
Öö möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks. Aasta möödus ilma, et 
venelased neid leidnud oleks. Selleks ajaks oli Eval juba laps, kelle nimeks sai 
Eve, isaks oli Tartu mees Voldemar . Kohe ehitati ka onn koos viie elusa Siberi 
kaaslasega , toituti loomadest. Aeg möödus ning lõpuks surid kõik perekonna 
liikmed õnnetult palavikku. Kuigi Eva oli saanud oma tahtmise, nimelt teise 
lapse ja vabaduse. Ei olnud ta oma varasema elu jooksul kordagi rõõmu 
tundnud . Siber jättis omamoodi jälje.  
 
 
28. veebruar 
Tundub tavaline talvehommik, täpsemalt 28. veebruar. Olen jälle haige, 
nimelt olen   koguaeg haige.Lähen võtan oma  tabletid  ehk hakkab siis parem.
 
Sammun trepist alla ning olen sügavas mõttes. Ootamatult libastun 
viimasel astmel ning löön varba valusalt ära. Kirun omaette , kuid  proovin  
mõistuse juurde jääda . Longin nördinut arstikapi juurde ja otsin 
külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas. 
  Pisut uimase enesetundega  panen  riidesse. Pean ju  apteeki  minema! 
Trepist alla minnes olen tähelepanelik, et ma jälle ei libastuks. Teen minekuks  
kõik ettevalmistused ja hakkan välisust sulgema. Järsku tuleb meelde, et 
unustasin võtmed magamistoa kummutile. Nüüd tuleb jalanõud ära võtta ja 
trepist üles-alla tammuda! 
  Sulgen välisukse ja astun auto poole. Kolm meertit veel autoni ja...olen 
siruli maas. Unustasin eile kõnniteelt lund lükata ja nüüd libastusin jäaväljal. 
Tõusen püsti, koperdan autoni, avan uksed ja hakkan sõitma. On libe ning 
proovin olla ettevaatlik, et õnnetusi ei juhtuks.
  Lähim  apteek  oleks supermarketis, mis on vaid paari kilomeetri 
kaugusel. Täna on aga pühapäev ning see on kinni. Pean sõitma kesklinna! 
 
 
Jõudsin lõpuks kohale. Küsin kõige efektiivsemaid ravimeid külmetuse 
vastu. Mulle sattus mingi algaja apteeker! Ta otsib seda ravimit head viis 
minutit, lõpuks lööb hinna kassaaparaati ja vaatab mulle totaka näoga otsa. 
Mis  minule  aga meelde tuleb,  unustasin rahakoti koju! Proovin olla viisakas, 
kuid sellest ei tule midagi välja. Lõpuks torman vihaselt õue.
 
Jooksen auto juurde, et mitte jälle külmetuda, kuna unustasin mütsi 
koju. Olen peaaegu autosse istumas, kui järsku...libastun jää peal ja paiskun 
pikali . Proovin kiiresti autosse ronida ja panen puhurid tööle. 
 Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan  autole  
kiirust, et varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki 
tagasi või mitte? Samal ajal jõuan  autoga  ristmikuni. Süttib punane tuli, mina 
aga seda ei märka. Kihutan täie hooga  ristmikule  välja. Auto kaotab 
juhitavuse , miski paiskub küljepealt vastu ust,  tajun alles nüüd, mis toimub, 
kuid liiga hilja. Kõik kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid...
  Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on 
valusad, tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks 
ootavad  ees suured trahvid. 
  Mõtlen, et miks just mina?
 
 
 
LÕPP
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Realism #1 Realism #2 Realism #3 Realism #4 Realism #5 Realism #6 Realism #7 Realism #8 Realism #9 Realism #10 Realism #11 Realism #12 Realism #13 Realism #14 Realism #15 Realism #16 Realism #17 Realism #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kill3rman1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
19
ppt

Nimetu

ja nende teosed Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831). Prantsusmaal: Honore de Balzac "Isa Goriot", Gustave Flaubert "Madame Bovary" Suurbritannias: Charles Dickens "Oliver Twist" Venemaal: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Norras: Henrik Ibsen "Nukumaja" Saksamaal: Thomas Mann "Buddenbrookid" Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet

Kategoriseerimata
Seitsmes rahukevad – märksõnad
7
docx

Seitsmes rahukevad – märksõnad

Seitsmes rahukevad ­ märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Friedebert Tuglas-Väike Illimar
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus

Kirjandus
Nimetu
12
docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata
Nimetu
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun