Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine (1)

Kurtna Kool
Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4
1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4
1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5
1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5
1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5
1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.............................................................................6
1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand.............................................................................6
1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand.............................................................................6
1.2.6 Eesti kirjakeel 20. sajand.............................................................................7
2. Eesti sugulasrahvad..................................................................................................7
2.1 Saamid ......................................................................................................7;8
2.2 Karjalased .................................................................................................8;9
2.3 Vadjalased ...................................................................................................9
2.4 Liivlased ..................................................................................................9;10
2.5 Marid ..........................................................................................................10
2.6 Isurid ........................................................................................................10
Kokkuvõtte.........................................................................................................................11
Kasutatud allikad...............................................................................................................12
Sissejuhatus
Kas sa teadsid, et Eestil on 20 sugulasrahvast? Aga seda, et Eesti keele kohta on esimesed kirjalikud ülestähendused alles 13. Sajandist? Selles rehveraadis ma räägingi Eesti sugulasrahvastest, Eesti kirjakeele sünnist ja selle välja kujunemisest.
1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine
Eesti kirjakeele nagu iga teisegi kirjakeele kujunemine ja arenemine on lõpmatu protsess, sest maailm ja keel on pidevas muutumises. Kirjakeele valdamine on igale inimesele väga oluline, sest tänu arenenud kirjakeelele saavad kõik eesti keel kõnelevad inimesed ladusalt suhelda. Ühtne ja korrastatud kirjakeel tagab ühiskonna kui terviku eduka toimimise.
1.1 Eesti keele areng tänapäeval
Eesti keel on üks maailma väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena selle sõigis kasutusaspektides: administratiivkeelena, meedias, kirjanduses, teatris, ettevõtluses, koolides, ülikoolides, teaduses ja mujal.
Viimastel aastakümnetel, pärast Eesti taasiseseisvumist, on eesti keele positsioon ühest küljest paranenud : eesti keelel on riigikeele staatus ja tema püsimine on tagatud seadustega. Paljudele teistele keeltele tuntud probleemid on saanud ohuks ka eesti keelele: väheneb emakeelsete kõnelejate arv, hägustuvad keelenormid, võõrkeelte tugev mõju, eriti ingliskeelsete suhtlusvõrgustike ja ingliskeelse laiatarbekultuuri pealetung .
Eesti keele kaitseks on loodud mitu riikliku organisatsiooni. Keeleinspektsioon hoiab silma peal keeleseaduse täitmisel. Haridus - ja teadusministeeriumi keeleosakond planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud „Eesti keele arengukava“. Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud.
1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?
Ohust rääkides mõeldakse tavaliselt ühelt poolt keelelodevust, teiselt poolt inglise keele eelistamist eesti keelele. Mõlema tendentsi taga nähakse eesti keele prestiiži langust. Kummaski suhtes pole eesti keel mingi erand. Paljudes Euroopa riikides kõnekeele kasutusala laienema juba mitukümmend aastat tagasi. See pole siiski viinud selleni, et mis tahes situatsioonis võib rääkida nii nagu kodus või sõprade keskel. Piirid ikkagi jäävad, need on vaid pisut nihkunud.
Eks kehva kirjaoskusega inimesi ole alati olnud, kuid võib-olla hakkavad need tänapäeval rohkem silma sellepärast, et oma kirjaoskamatuse demonstreerimise võimalusi on varasemaga võrreldes tohutult rohkem.
Olgu keelelodevus nii ebameeldiv kui tahes, see ei ole oht eesti keele olemasolule. Püsimist ohustab see, et kui hakkame loovutama keelekasutusvaldkondi inglise keelele.
1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand
Kõige esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta (üksikud sõnad, isiku- ja kohanimed) pärinevad 13. sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest.
1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand
Kirjakeele arend algast 16. sajandil tänu usupuhastusele, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525 . aastast.
1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand
17. sajandil hakkasid kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Need olid saksa rahvusest pastorite kirjutatud ja moonutasid eesti keelt. Tolleaegset kirjaviisi nimetatakse korrapäratuks, sest eesti keel pandi kirja väga juhuslikus ortograafias.
17. sajandi lõpul algas eesti keele teadlik korraldamine. Kirjalik keel muudeti reeglipärasemaks ja see jõudis lähemale rahvakeele hääldusele. Algas vana kirjaviisi ajajärk.
1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand
Oluline sündmus kirjakeele arengus oli põhjaeestikeelse piibli ilmumine 1739. aastal Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes. Piibel muutus peagi üldloetavaks raamatuks, mille abil õpiti lugema ja kust õpiti õiget keelt. Põhjaeesti keel saavutas juhtiva koha ning sai hiljem eesti kirjakeele aluseks.
1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand
Eesti kirjakeel muudeti 19.sajandil soome kirjakeele eeskujul enam häälduspäraseks. Uue kirjaviisi põhimõtted sõnastas sajandi keskel Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrens. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ning on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks.
1.2.6 Eesti kirjakeel 20.sajand
20. sajandil algas kirjakeele kiire ühtlustumine ja rikastumine . Keele arendamisel tekkis kaks suunda. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamise. Aavik lõi ise palju sõnu ning tõi keelde soome laene .
Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju.
2. Eesti sugulasrahvad
Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased ) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid , laplased või sölkupid).
2.1 Saamid
Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt.
Kokku on maailmas 80 000–100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Saami rahva huve esindab kõigi nelja saami põlisasustusega riigi saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu.
Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on aga levinud saamide kultuuri üle maailma ja kogunud kuulsust .
2.2 Karjalased
Karjalased on soome- ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandi idaosas paiknevas Karjala Vabariigis, Tveri oblastis ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalaste arvukus väheneb kiirest . Selle peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive.
Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe , kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele piima. Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni, mida leidub rohkesti Karjala metsades. Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga . Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid.
2.3 Vadjalased
Vadjalased on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim. Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal. Vadjalased on õigeusklikud.
2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 64 vadjalast. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast.
Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada. A. M. Tallgreni teooria järgi põlvnevad vadjalased Eestist 3.–6. sajandil Ingerisse läinud inimestest. Ingerist on avastatud eesti tüüpi matmispaiku. Siiski juba üsna varakult muutusid matmistavad slaavipärasteks.
2.4 Liivlased
Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid. 2011. aasta seisuga oli Lätis end liivlaseks pidavaid inimesi 250, viimane liivi keelt emakeelena kõneleja suri aga 2013. aastal Kanadas.
Taasiseseisvunud Läti riik võttis omale seadusliku kohustuse liivi kultuuri kaitsta ja edendada, mida ta täielikult täita pole suutnud. Riigipoolsed olulisemad sammud liivi kultuuri heaks on olnud Kuramaa rannikule kultuurilis-ajaloolise ala "Liivi rand " loomine, riikliku sihtprogrammi "Liivlased Lätis“ asutamine, tänu millele on ilmunud mitmeid hariva ja teadusliku sisuga väljaandeid, ning endise liivi rahvamaja tagastamine Liivi Liidule.
2.5 Marid
Marid on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul . Venemaal elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 604 000 mari, kellest 312 000 elas Marimaal. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 241 marit .
13.-15. sajandil olid marid Kuldhordi ja Kaasani kaganaadi alamad. Venelased alistasid marid 1552. aastal ja hakkasid neid ristiusku pöörama. Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu. Väike osa marisid on muslimid.
2.6 Isurid
Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Isurid elavad Peterburi ümbruses ning Leningradi oblasti lääneosas paikneva Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola, Soikkola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas ehk siis Kingissepa ja Lomonossovi rajoonides. Pinnamoelt on piirkond valdavalt tasane ja ala katab suures osas mets.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 266 isurit. Viimastel aastakümnetel on arvukuse languse peamiseks põhjuseks ilmselt venestumine. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 56 isurid.
Kokkuvõtte
Eestis ei keelel ei ole potensiaalset ohtu, et ära kaduda, sest oleme selle juba väga kindalt paika pannud (kirjandusteosed, filmid). Paljud eesti keele sugulaskeeled on ära kadumas . Enamikud tänu venestamisele, aga mingi märk jääb neist siia maailma ikka igaveseks maha.
Kasutatud allikad:
http://www.annaabi.ee/Eesti-sugulasrahvad-m111849.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid
http://et.wikipedia.org/wiki/Karjalased
http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased
http://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased
http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid
http://et.wikipedia.org/wiki/Marid
9. klassi Eesti keele õpik
http://entsyklopeedia.ee/Article/SearchResults?query=vadjalased