50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niceonedude
Õppematerjali autor
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka.
Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling. Karjalasse saabus soome kommuniste isegi Põhja-Ameerikast. Autonoomia ametlikeks keelteks said vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses Valge mere - Läänemere kanali (Belomorkanal) ehitamisega (1931-1932)
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest
Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi
Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itsäpäivä külas ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Vadja keeles kasutatakse ladina tähestikku. Siiski on viimastel aastatel Vadjamaal märgata ka mõnda positiivset muutust. Elavnenud on noorema põlvkonna huvi oma keele ja kultuuri vastu, välja on tulnud inimesed, kes on hakanud väärtustama vadja keelt ja vadjalaseks olemist. Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule
kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Ka küllaltki lähedased keelesugulased ungarlased ja handid on rassiliselt teineteisest üsna erinevad. Seda saab seletada sellega, et ühelt poolt võib üks rahvas võtta üle teise rahva keele ja teiselt poolt võib üks rahvas rassiliselt seguneda teisega ilma, et keel oluliselt muutuks.
o Mäe vadja o Oru vadja o Vaipoole vadja · Kukkusi vadja · kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Elatusajad Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10
Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam. [7 lk 279-280] 2.2. Algkeel Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383] 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid