Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärkamisaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




VAIMUELU JA  ÄRKAMISAEG 19.  SAJANDIL


TARTU ÜLIKOOLI  TAASAVAMINE ▶Soov hoida ära  valgustusideede  levikut ▶Lubatud juba 1710.  kapitulatsiooniaktis ▶1802 esmalt  rüütelkonna, siis riigi  alluvuses ▶Eestlased ◦ Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 ◦ Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 ▶Neli klassikalist  teaduskonda Parrot – primo rectori


▶Baltisakslastest  eestihuvilised ja vähesed  eesti haritlased ▶Romantism,  eksootikaihalus ▶Teaduslikud seltsid  rahvakeele uurimiseks ▶Otto Wilhelm Masing ◦ Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 ◦ Esimene ajaleht juba 1806! ▶1838 Õpetatud Eesti Selts ◦ Faehlmanni juhtiv roll ▶Eduard Ahrensi uus  kirjaviis 1843 ◦ Aluseks soome keel EELÄRKAMISAEG JA  ESTOFIILID


▶1839 tutvutakse ÕESis  “Kalevalaga” ▶“Andke rahvale eepos ja  ajalugu, ja kõik on  võidetud!” ▶Faehlmann loob  eestlastele omi  muinasjumalaid ja müüte ◦ Vanemuine jne ▶Kreutzwald – pärisorja  poeg ◦ 1833-1877 Võru linnaarst ◦ Kalevipoeg 1857-1861; 1862 ◦ I tiraaž: 1000 köidet,  järgmine trükk 1875 FAEHLMANN JA KREUTZWALD


▶19. saj koolisüsteemi  ümberkorraldus Venemaal ◦ Kihelkonnakool ja kreiskool ◦ Gümnaasium ◦ Ülikool ▶Kreiskool igas linnas ◦ Matemaatika, loodusteadus,  geograafia ◦ Selle alamaste elementaarkool ▶Püsiv koolivõrk tekib pärast  pärisorjuse kaotamist ◦ Lõuna-Eestis varem ▶19. saj lõpp kool  kohustuslikuks ◦ Täielik lugemisoskus, 30%-40%  kirjutamisoskus ▶Hariduse levik oluline  ärkamisaja eeldus RAHVAHARIDUSE ARENG




EESTIKEELNE  AJAKIRJANDUS ▶Perno Postimees 1857 ◦ Jannsen toodab sisu
◦ Eesti rahwas vs  maarahvas ▶Eesti Postimees 1864 ◦ Jannseni töö jätkub Tartus ▶Jannsen oli mõõdukas  konservatiiv ▶1865 laulu- ja  mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen  1819-1890




RAHVUSLIKUD  ETTEVÕTMISED ▶1860. aastatel  “Peterburi patrioodid” ◦ Karell, Köler ◦ Viljandimaa talupoegade  palvekiri 1864  (teopäevade keelamine,  maa hindade  reguleerimine...) ▶Hurt on Jannseni  mõõduka suuna juht ◦ Eesmärk saada suureks  vaimult ◦ 122 000 lehekülge  kogutud rahvaluulet Jakob Hurt  1839-1907


Johann Köler “Ketraja” 1863


▶1869 juunis  esimene  üldlaulupidu Tartus ◦ Baltisaksa  laulupidude eeskuju  (1857; 1861; 1866) ◦ Köler ja Jakobson  boikoteerivad ▶~800 lauljat ja  pillimängijat ▶Rahvuslik vaimustus  levib üle maa ▶Alates 1896  laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD  ETTEVÕTMISED


▶Eesti õppekeelega  kõrgem kool  Aleksandrikool ◦ Luba saadakse 1869 ◦ Peakomitee ja abikomiteed ◦ Korjandused, loteriid... ◦ 1888 avatakse venekeelse  linnakoolina ▶Jakobson on radikaalsema  tiiva juht ◦ “Kolm isamaa kõnet” ◦ 1871 tüli Jannseniga ◦ 1878 Sakala (esimene Eesti  poliitiline leht) ◦ 1878 tüli Hurdaga  usuasjades RAHVUSLIKUD  ETTEVÕTMISED Carl Robert Jakobson 1841-1882


▶“Sakala” ◦ 1878 – 2300  tellijat ◦ 1881 – 6000  tellijat ▶“Eesti  Postimees” ◦ 1878 – 4600  tellijat ◦ 1881 – 1500  tellijat “Sakala” programm


▶Eeldus: Krimmi sõda  1853-1856 ▶Paljastab impeeriumi  nõrkused ▶Administratiivne ◦ Baltisakslaste  positsiooni 
nõrgendamiseks ◦ Nt linnaseadus 1877 ▶Kultuuriline ◦ Vene keele, kultuuri ja  õigeusu propaganda VENESTAMINE Aleksander III – vene keiser  alates 1881, venestuse elluviija


USULISE VENESTAMISE  ILMINGUD


NEVSKI KATEDRAAL

Document Outline

  • Slide 1
  • TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE
  • EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID
  • FAEHLMANN JA KREUTZWALD
  • RAHVAHARIDUSE ARENG
  • Slide 6
  • EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS
  • Slide 8
  • RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED
  • Johann Köler “Ketraja” 1863
  • RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED
  • RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED
  • “Sakala” programm
  • VENESTAMINE
  • USULISE VENESTAMISE ILMINGUD
  • NEVSKI KATEDRAAL

Vasakule Paremale
Ärkamisaeg #1 Ärkamisaeg #2 Ärkamisaeg #3 Ärkamisaeg #4 Ärkamisaeg #5 Ärkamisaeg #6 Ärkamisaeg #7 Ärkamisaeg #8 Ärkamisaeg #9 Ärkamisaeg #10 Ärkamisaeg #11 Ärkamisaeg #12 Ärkamisaeg #13 Ärkamisaeg #14 Ärkamisaeg #15 Ärkamisaeg #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lohholed Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rahvahariduse areng-eestikeene ajakirjandus
2
pdf

Rahvahariduse areng, eestikeene ajakirjandus

Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Ees

Ajalugu
Rahvuslik ärkamisaeg
4
docx

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng ­ vabrikutöö ­ kasum (raha) *kutseühingud ­ rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine ­ turumajandus ­ palgatöö *raudteevõrk ­ kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad ­ valgustusideede levik *luteri usk ­ lugemisoskus ­ ajalehed *estofiilide liikumine ­ ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine ­ öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord ­ rahvuse säilimine *valdade liitumine ­ vallavalitsused *kodanikuühiskond ­ vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad ­ kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuin

Ajalugu
Rahvuslik liikumine Eestis
5
doc

Rahvuslik liikumine Eestis

· Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Peterburg(1860),Tartu(Eesti haritlased ­edasiviiv jõud),Viljandimaa Rahvuslikust liikumisest üldiselt Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund,

Eesti ajalugu
Rahvuslik liikumine
14
doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k

Ajalugu
Ärkamisajast kuni 1917 aastani-Vene aeg
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli eesti rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg Venestamise ettevalmistused Keiser Aleksander II, kelle valitsusaastatesse jäi ärkamisaeg, oli mõõdukalt liberaalse mõtteviisi esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega

Ajalugu
Eesti Ärkamisaeg
20
pptx

Eesti Ärkamisaeg

EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja ­meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere,

Kirjandus
Rahvuslik liikumine
4
doc

Rahvuslik liikumine

RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus

Ajalugu
Eesti kultuurilugu 19-sajandil
50
ppt

Eesti kultuurilugu 19. sajandil

Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad  Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde.  Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus.  Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd.  Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor  1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti)  1712 Newcomen´i aurumasin  1825 Avatakse esimene avalik raudtee  1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s  1839 Fotograafia sünd  1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun