Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

REALISM
Realismi teke
Aeg: 1830. Aastatel
Koht :Prantsusmaa
Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel
metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt
metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid
looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks.
Realismi olemus
Realismi iseloomustab uudishimu
Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid
hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus
Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks
muuta
Tunnused
Sõnakasutus on detailirikas ja täpne
Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt
Kasutati rahvakeele väljendeid
Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast
Esile tuli kriitiline hoiak
Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust,
mittevajalik jäeti kõrvale
Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja
tagajärje seostamist
Realismi tuntumad esindajad
ja nende teosed
Läbimurdjaks peetakse Stendhal´i (1783-1842) teosega "Punane ja must" (ilmus 1831).
Prantsusmaal: Honore de Balzac "Isa Goriot", Gustave Flaubert "Madame Bovary"
Suurbritannias: Charles Dickens "Oliver Twist"
Venemaal: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
Norras: Henrik Ibsen "Nukumaja"
Saksamaal: Thomas Mann "Buddenbrookid"
Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare
"Tõde ja õigus"
Realism kunstis
Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb
Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist
Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon
Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier
(1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt
(1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt.
Jean-Francois Millet Edouard Manet
"Viljakoristajad" "Eine murul"
Kunstinäide sotsialistlikust realismist: Vjatsheslav Tokarev
"Lenin kolhoosnikutega"
Allikad
"Eesti Ensüklopeedia 8", lk 64, 1995, Eesti
Enüklopeediakirjastus.
"Kirjandus VII klassile", lk 154, Ilmo Au ja Märt
Hennoste, 1998, Avita
URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus
%29
URL=http://www.tdl.ee/%7Ekatre/t88d.html#realism
URL=http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/kirja
ndus/kirjandusvool.htm
Näited.
Pildike Eesti pensionäri argipäevast
Esimesed päikesekiired piilusid tuppa ja Paula tegi silmad lahti. Ta nägi,
et koht tema kõrval voodis oli tühi. See ei pannud teda imestama, sest nagu igal
hommikul oli Kalju ärganud pool tundi varem, et ahju alla tuli teha ja värske
ajaleht ära tuua. Paula tõusis üles, pani selga igapäevased riided ja läks alla
korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul
tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus
kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga.
Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid
koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema
pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta
pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema,
et kas on ikka ohutu neid edasi toita.
Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli
selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga.
Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille
tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja
vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula
ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis
tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks,
andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta
lahkus.
Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja
mõte sellest, et nende poeg ja minia tulevad neile elama, polnud üldsegi
vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi
hullem, tänavale elama lasta. Tuleb nad ikka enda juurde võtta.
Kui nõud olid pestud, läks Paula ja istus Kalju kõrvale diivanile, nad
arutasid seda asja pikemalt ja süvenenumalt. Lõpuks jõudsid nad mõttele, et peaks
enda ülemise toa noortele andma. Paula vedas end vaevaliselt vanast trepist üles ja
imetles oma viie- ja kuuekümnendatest aastatest pärit kostüüme, millest ta kohe
mitte loobuda ei tahtnud. Kalju aga imetles oma margikogu, mida ta hakkas alla
korrusele transportima. Vanakestel läks umbes viis tundi, et ülemist tuba poja ja
pojanaise jaoks koristada ning märkamatult oligi päev õhtusse veninud. Oli
magamamineku aeg.
Vannitoas poetas Paula veel paar pisarat ja peale seda läks Kalju kõrvale
magama. Kõik tundus nii teistmoodi kui hommikul.
Tööpäev
Järsku võpatas keegi voodis. See oli noor, umbes 23 aastane neiu, kes oli
just halvast unenäost ärganud. Mööda ta valget nägu voolas alla külm higipiisk,
mis varsti hallikat voodilina puudutas. Neiu silmitses toaakent, mis oli ära
jäätunud ja millest kumas läbi tänavalmbivalgus. Ta võttis teki pealt ja sammus
akna juurde. Neiu jalad oli külmad ning nende all krigisesid põrandalauad, mis
olid vanad ja räsitud. Tüdruk kriipis küüntega jääd, et välja näha. Väljas oli öö,
kõik magasid. Linnas andsid valgust tänavalambid, mille kuma teedele varje
heitis. Öised tänavad olid sama tühjad nagu tavaliselt. Autod seisid igavalt tee
ääres ja lipud, mis olid teiselpool tänavat asuvate majade küljes, kiikusid
aeglaselt tuule käes. Ta kõndis voodi juurde tagasi ning ronis teki alla ja uinus.
Hommikul ärkas neiu äratuskella helisemise peale. Ta läks vannituppa ja pesi ikka
veel valget nägu sooja veega. Seejärel astus ta kööki, kus seisid tool, väike laud,
külmik, pliit ja kapp. Külmkapist võttis ta juustu, või ja vorsti. Nagu ikka sõi noor
neiu juustu-vorstivõileiba ja jõi vett, mis oli kraanist tulles roostevärvi. Ta käis
pesemas ja suundus tööle. Jalga pani ta soolast määrdunud jalatsid ning selga mantli,
mille taskust rippus välja helkur. Tänavale astudes oli see täis inimesi, kes siblisid
nagu igal teisel hommikul. Buss oli samuti rahvast täis. Neiu tundis bussis ära
inimeste näod, kellega ta igal hommikul koos sõitis. Bussisõit kesti pool tundi.
Väljunud, seisis neiu väikse puust maja ees, kus ta töötas. Tööpäev oli sama igav ja
väsitav nagu eelmisedki.
Õhtul koju jõudes sõi ta eile praetud makarone, millele pani peale majoneesi
pooltühjast purgist. Makoronid olid ikka selle sama maitsega: natuke liiga soolased.
Pärast söömist käis neiu pesemas ja tõmbas selga öösärgi, mis vedeles kapi peal,
sealsamas, kuhu ta oli hommikul jäetud. Ta kustutas toanurgas seisva põrandalambi
ning puges väiksesse voodisse ja uinus.
Karm reaalsus
Ühel jäisel laupäeval küüditati trobikond eestimaalasi veelgi krõbedamasse Siberisse.
Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. Küüditatuid oli saja ringis,
nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed
toodi kokku Rapla külje alt. Nende talud põletati maha, paljud põlesid taludesse ja
mõningad peksti koha peal surnuks. Kõiki valdas meeletu agoonia.
Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda jubedust ja
meeleheidet talus ilma ühegi miimikata. Tema teadis, mis ees ootab kuna vanemad
olid kogenud tal sama.
Kogu Siberis oldud aja vältel unistas naine nimega Eva vabadusest ja teisest lapsest.
Esimene laps olevat tal ära nälginud, siis kui Eva oli pagenud metsavendade eest.
Eval möödus juba kolmas aasta Siberis, see sujus paremini kui kaks eelnevat. Sest Eva
oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud kellelgi mõttes kuna
keegi ei julgenud venelastele vastu hakata. Ja kui seda tehti, siis tapeti kohe ära.
Trobikonnast Rapla inimestest elulainel seilasid kõigest seitseteist. Ülejäänud poodi
üles või lasti maha. Viies aasta möödus eelnevaist kõige viletsamalt, niigi närused
riided said lõplikult otsa, Siberis levisid haigused ja söök maitses kohutavana.
Kolm ilmsüütut inimest surid palavikku, kaks
kopsupõletikku ja veel kaks tapeti ära põgenemiskatsel. Kõigest kümme, teistest
tugevamat ja vapramat jäid ellu. Nende hulgas ka Eva.
Päevad möödusid ja inimesed muutusid järjest julgemaks ning
raevukamaks. Siis olid inimesed valmis põgenema ja kas või selle eest surema.
Rapla salk tutvus tartlaste salgaga, kes samuti olid nõus vabaduse eest
kõrget hinda maksma.
Nelja päevaga teostati põgenemisplaan, öösel põgeneti vangilaagrist
minema. Juba mitu päeva purustati piirdeaedu, sealt läbi põgenetigi.
Joosti minema otsesuunas ning tühjade kätega nii kaugele kui võimalik.
Valvurid märkasid nende kadumist ja neid hakati taga ajama.
Tund aega möödus jooks ilma vereta, kuid äkitselt käis pauk ja üks poiss
hukkus läbi venelase galasnikovi. Teise pauguga hukkus Rapla naine. Siis sai
sõitis venelaste maastur vastu suurt kivi ning mehed, kes seal viibisid said
koheselt surma.
Öö möödus ilma, et venelased neid leidnud oleks. Aasta möödus ilma, et
venelased neid leidnud oleks. Selleks ajaks oli Eval juba laps, kelle nimeks sai
Eve, isaks oli Tartu mees Voldemar. Kohe ehitati ka onn koos viie elusa Siberi
kaaslasega, toituti loomadest. Aeg möödus ning lõpuks surid kõik perekonna
liikmed õnnetult palavikku. Kuigi Eva oli saanud oma tahtmise, nimelt teise
lapse ja vabaduse. Ei olnud ta oma varasema elu jooksul kordagi rõõmu
tundnud. Siber jättis omamoodi jälje.
28. veebruar
Tundub tavaline talvehommik, täpsemalt 28. veebruar. Olen jälle haige,
nimelt olen koguaeg haige.Lähen võtan oma tabletid ehk hakkab siis parem.
Sammun trepist alla ning olen sügavas mõttes. Ootamatult libastun
viimasel astmel ning löön varba valusalt ära. Kirun omaette, kuid proovin
mõistuse juurde jääda . Longin nördinut arstikapi juurde ja otsin
külmetustablette. Ei ole võimalik! need on otsas.
Pisut uimase enesetundega panen riidesse. Pean ju apteeki minema!
Trepist alla minnes olen tähelepanelik, et ma jälle ei libastuks. Teen minekuks
kõik ettevalmistused ja hakkan välisust sulgema. Järsku tuleb meelde, et
unustasin võtmed magamistoa kummutile. Nüüd tuleb jalanõud ära võtta ja
trepist üles-alla tammuda!
Sulgen välisukse ja astun auto poole. Kolm meertit veel autoni ja...olen
siruli maas. Unustasin eile kõnniteelt lund lükata ja nüüd libastusin jäaväljal.
Tõusen püsti, koperdan autoni, avan uksed ja hakkan sõitma. On libe ning
proovin olla ettevaatlik, et õnnetusi ei juhtuks.
Lähim apteek oleks supermarketis, mis on vaid paari kilomeetri
kaugusel. Täna on aga pühapäev ning see on kinni. Pean sõitma kesklinna!
Jõudsin lõpuks kohale. Küsin kõige efektiivsemaid ravimeid külmetuse vastu.
Mulle sattus mingi algaja apteeker! Ta otsib seda ravimit head viis minutit,
lõpuks lööb hinna kassaaparaati ja vaatab mulle totaka näoga otsa. Mis minule
aga meelde tuleb, unustasin rahakoti koju! Proovin olla viisakas, kuid sellest ei
tule midagi välja. Lõpuks torman vihaselt õue.
Jooksen auto juurde, et mitte jälle külmetuda, kuna unustasin mütsi koju. Olen
peaaegu autosse istumas, kui järsku...libastun jää peal ja paiskun pikali. Proovin
kiiresti autosse ronida ja panen puhurid tööle.
Närvilisena ei ole ma niivõrd ettevaatlik, kui muidu. Lisan autole kiirust, et
varem koju jõuda. Ise jään aga mõtlema, kas hiljem tulla apteeki tagasi või
mitte? Samal ajal jõuan autoga ristmikuni. Süttib punane tuli, mina aga seda ei
märka. Kihutan täie hooga ristmikule välja. Auto kaotab juhitavuse, miski
paiskub küljepealt vastu ust, tajun alles nüüd, mis toimub, kuid liiga hilja. Kõik
kohad on verd täis proovin end liigkutada, kuid...
Leban haiglapalatis, mul on ääretult ebamugav olla, kõik kohad on valusad,
tehti mitu lõikust. Pean haiglasse veel mitmeks päevaks jääma, lisaks ootavad
ees suured trahvid.
Mõtlen, et miks just mina?
LÕPP

Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 232 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RihoMarkna Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
ppt

Realism

REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Seitsmes rahukevad – märksõnad

Seitsmes rahukevad ­ märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
thumbnail
20
docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
thumbnail
20
doc

Nimetu

Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!

11.klass
thumbnail
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus

Kirjandus
thumbnail
12
docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (6)

MissJo profiilipilt
MissJo: See 19 lehekülge on suht eksitav- vajalikke kirjanduse lehekülgi oli seal umbes 4.
17:00 08-01-2012
TerjeVan profiilipilt
TerjeVan: See natukene aitas mind.

Tänan.
21:40 04-12-2010
Jyrxx profiilipilt
Jyrxx: kasulik materjal, tänud!
22:58 04-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun