LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST
nbjkjbvk
KAS
JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS
Essee
Õppejõud:bkhvjhv,
MA
Mõdriku
2014
KAS
JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS
Kõik
inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned
kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja
igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste
sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade
kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna
kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed
on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud.
Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale
oskus neid sõnu ka laialdaselt, kuid mitte ülepaisutatult vastavalt
kasutada. Lisaks sellele, et end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb
osata käia vastavalt olukorrale riides , kasutada õigeid zeste,
tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi,
tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte , enda tõsiseltvõetavuse
eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin.
Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu
tõsiseltvõetavuse väljendajaks.
Nagu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nelli Mahmutov
Õppematerjali autor
aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a ,, Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat", 2003. a ,, Trellide ja luku taga" ja 2003. a ,,Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud. ,,Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat". Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend, mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20
Karin Valt 01.2014 Eesti keele suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eneseanalüüs Kirjalik eneseanalüüs Tugevused: Minu esimeseks tugevuseks kirjalikes töödes on korrektne vormistus. Lõpetan tööd sellega, kas olen vormistusnõuded täitnud, näiteks oluline on rööpjoonduse olemasolu ja et lõigud oleksid enam-vähem ühepikkused. Pean seda tähtsaks, sest töö hindamisel on esmamulje oluline faktor. Töö esimesel peale vaatamisel, peab see nägema välja korrektne ning lugemist soosiv. Õnneks peeti õppeaine esimese ja teise kodutöö vormistust korrektseks.
Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt. 7. NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused). Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust. Makrosotsiolingvistika lähtub ühiskonnast, uurib, mida ühiskond keelega teeb, miks keelt vahetatakse jne. Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid, sotsioloogid jt. 1) Mikrosuund ehk variatsiooniuuringud: kõik keele struktuurilised osad varieeruvad. Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod.
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist
saadakse probleemidest üle. Kõne arengu etapid Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta
kujule viimine –, uurimistöö läbi töötatud tekstide põhjal ning suuri tekstihulki katvad võrdlused. Oluline on ka töörühma Internetikodulehekülje pidev täiendamine, mille kaudu huvilised pääsevad käsitsema vana kirjakeele korpuse materjale. Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse. sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)). sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel.
1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja
ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe. Teeninduses toimub teenuse pakkuja ja kliendi vahel arvukalt vastastikuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid