Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas ma siis käitun?
Vasakule Paremale
KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS #1 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS #2 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS #3 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nelli Mahmutov Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST





nbjkjbvk
KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS
Essee



Õppejõud:bkhvjhv, MA



Mõdriku
2014
KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS
Kõik inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale oskus neid sõnu ka laialdaselt, kuid mitte ülepaisutatult vastavalt kasutada. Lisaks sellele, et end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda tõsiseltvõetavuse eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin. Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu tõsiseltvõetavuse väljendajaks.
Nagu juba eelnevalt öeldud, on släng see keele osa, mida kasutavad noored, ka teatud ametiga seotud eriala tegelased. Slängi kasutatakse olukordades, kus pole vaja end näidata väga ametlikus vormis, sest teadagi, et ametikeeles on slängi kasutamine keelatud, sest ametikeeles peab olema vastav tekst kõigile ühiselt mõistetav. Oletame, et ma pean olema näiteks suure seltskonna inimeste ees, ja pidama kõnet väga tähtsal ühiskonda puudutavatel teemadel. Kuidas ma siis käitun? Esialgu, kuna ma tahan, et kõik kuulaksid mind, siis pean olema ma väga rahulik ja tagama olukorra, et kõik loengule tulijad mind kuulaksid, ja seda suure huviga. Ühesõnaga ma pean enda loengut huvitavalt esitama ning huvitavaks muutma, muidu tekib kuulajatel tahe hoopis loengult lahkuda või mitte ilmudagi. Loengu ajal on väga vastuvõetamatu, kui kasutan liigselt slängi. Seda sellepärast, et rohkem jätaksin ametlima ja viisakama mulje endast kuulajatele. Pean olema ka valmis selleks,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

SLÄNG

aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a ,, Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat", 2003. a ,, Trellide ja luku taga" ja 2003. a ,,Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud. ,,Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat". Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend, mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20

Eesti keel
thumbnail
12
odt

„Slängi kasutamine noorte seas“

Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Käesolev uurimistöö koosnebühest osast. Peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Märgid meie elus

Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi peale karjudes teeme kurja hääle ning näo, näidates välja viha. Kui minult esmakordselt küsiti, milliseid märke igapäevaselt kasutan, oskasin nimetada vaid liiklusmärke. Ka need on vajalikud, andes autojuhtidele, jalgratturitele ning jalakäijate

Kirjandus
thumbnail
26
doc

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Töö eesmärk oli uurida 17-18 aastaste noorte slängi tänapäeval ja võrrelda seda selle slängisõnavaraga, mida kasutati minevikus. Käesolev uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

Släng on vähemal või rohkemal määral üks osa paljude eestlaste igapäevakeelest, enim populaarsust on see siiski kogunud noorte seas. Seesugune keel tekib ühiste huvide, ühtse elukutse ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Släng on kujundlik, huvitav ning lõbus, mis väljendab kõneleja vabadust, positiivsust ja huumorimeelt. Väga suur osa kõnekeelest on sügavalt seltskonna - või ringkonnasisene, millel on palju stiile: kõik sõltub muidugi ka sellest, kes, kus, kuidas ning kellega räägivad. Ema ja isa kõnelevad omavahel ühtmoodi, samas ema ja laps aga jälle teistmoodi, erinevalt vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga

Kirjandus
thumbnail
24
doc

KEHAKEEL

rohkem huvitatud. Märkamaks kui palju me suhtlemisel liigutuste peale loodavad, püüdge rääkida mõni jutt žeste kasutamata. Võimalik, et teil tuleb hoida tallad kõvasti maas ning käed selja taga. Olles rääkinud paar minutit, lubage endal kasutada žeste ning pange tähele erinevust (McKay 1998: 58-59). 8 1.4. NÄOILME Nägu on inimese väljendusrikkam kehaosa. Näoilmest oleneb, kuidas sõnumit mõistetakse. Näoilmega kõnelemiseks on lugematuid võimalusi – põskede pungitamine, lauba kortsutamine, silmade kinnipigistamine. Kõige tähtsam näoilme on naeratus. Neratuse vastu ei saa meist mitte ükski. Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega. Kui tahate jätta positiivset muljet, siis naeratage

Psühholoogia
thumbnail
8
doc

Kuidas kirjutada lõpukirjandit ?

Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga ­ sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast ­ kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab ­ võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand?

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

Koolimineku ajaks on lapse sõnavaras 14 000 ­ 15 000 sõna, ta oskab end vabalt väljendada, lause grammatiline ja süntaktiline struktuur on hästi arenenud. Eeldused kirjalikuks kõneks on olemas. Laps suudab eristada häälikuid nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ( st häälikute järjekorda ja nende pikkusi. Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab. Hallap'&Padrik' sõnul suhtleb 6-aastane laps meelsasti nii täiskasvanute kui eakaaslastega. Ta mõistab kaudseid ütlusi ja hakkab ka ise kaudseid palveid, ettepanekuid, teateid 10 väljendama (nt Mulle meeldob väga sinu nukk, nii tore on vist temaga mängida.) Laps arendab teemat vastavalt oma teadmistele (kommenteerib, lisab infot). Nii eakaaslaste kui

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun