Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine. Iga vara väärtus sõltub, selle vara poolt genereeritavatest rahavoogudest tulevikus. Vara all võib mõista nii aktsiaid, võlakirju, kinnisvara, ettevõtet aga ka investeerimisprojekti. Investeerimisprojekti väärtus sõltub sellest projektist tulenevatest tuleviku rahavoogudest. Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega. 3 Raha ajaväärtus Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid ,,raha nüüdisväärtus" ehk ,,olevikuväärtus" ja ,,raha tulevikuväärtus". Näide: algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga
Aktsiaselts (AS) Tulundusühistu Esimesed sammud 4.etapp avamine · Telli kauba (materjalide) varud · Sõlmi töölepingud · Alusta turunduskampaaniat · Kehtesta töögraafik · Kontrolli kõik üle · 100% valmis! · Ava uksed Esimesed sammud 5.etapp esimesed tegevuskuud · Säilita võetud siht · Planeeri tasakaalustatud ajakasutus · Õpi paremini tundma kliente ja konkurente · Täiusta pidevalt oma toodet/teenust · Kontrolli rahavooge, võrdle tegelikke tulemusi plaaniga · Hoia suhteid panga, tarnijate ja investoritega Tegevusala valik ja hinnangu andmine tema atraktiivsusele Eelkõige tuleb arvestada: Ettevõtja kutseoskused, võimed ja huvid. Tegevusharu olukord, turu võimalused ja nõudmised Peaks veel mõtlema: 1. Millega tegelemist naudid? 2. Millist tulu ootad? 3. Palju aega kulutad ettevõttele? Tegevusharu iseärasuste analüüsimine Turu suurus Turu kasvutempo ja tegevusharu elutsükli faas
.. · 1-aastane deposiit intressiga 10% · (-100;110) · 3-aastane võlakiri intressiga 7% · (-100;7;7;107) · Graafiliselt: aeg · Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega © Robert Kitt ... ja küsimused nende kohta · Kui palju pean ma maksma, et tulevikus saada soovitud perioodilisi rahavooge? · Millal on õige aeg aktsiat müüa? · Kas minu käest küsitud hind mingi tulevase rahavoo eest on õiglane või mitte? · Kas võlainstrumendi tootlus on sobiv? · Kas ettevõte aktsial on tõusuruumi? © Robert Kitt Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5%
Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot. Laenukapitali ettevõte ei kasuta. Milliseid rahavooge (FCFF) ettevõte genereerib, kui igal aastal investeerib ettev]te oma tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kulumiga võrdse summa? Oletame, et riskivaba intressimäär on 4%, omakapitali beetakordaja on 1,0 ja tururiskipreemia on 6%. Väikefirma riskipreemia on 5%. Milline on kirjeldatud ettevõtte omakapitali õiglane väärtus. Ettevõte teenis käesolevaö aastal EPS’i suuruses 0,50 €. Ettevõtte juhkoht soovib
Akreditiivi eelised, kui oled ostja Raha kaotamise riskivõimaluse vähendamine ostja jaoks; maksed tehakse pärast müüja lepinguliste kohustuste täitmist; omandiõiguse üle andmine ostjale juba teele pandud kauba kohta peab toimuma akrediteerimislepingus märgitud aja jooksul. Akreditiivi eelised, kui oled müüja Saad kauba eest tasu kätte õigel ajal; akreditiiviga saab paremini rahavooge juhtida. "Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", UCP 600 on dokument, kus on kirjeldatud kõik tavad ja praktika akreditiivide käsitlemises. Akreditiivi antakse ainult sel juhul, kui kõik nõuded dokumendist on täidetud. 5. Kes on kohustatud tarnetingimuse FOB puhul prahtima laeva ? a. Müüja b. Ostja c. seda korraldavad mõlemad Kõik ekspordi-tolliformaalsused ja sellega kaasnevad kulud ning riski kannab
Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud. Olulised lisanduvad rahavood on vaid need RAHALISED SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD mis tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel võrreldes selle tagasilükkamisega Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog. (Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekt käivitada või tagasi lükata neid rahavooge enam ei mõjuta) (nt juba teostatud turu-uuring, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jne) 7. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amortisatsioon aitavad vähendada tulumaksu maksmist. Eestis ei maksustata kasumit, seega maksukilbi efekt on väiksem, kui muudes riikides võimaldab intresside ja amotisatsiooni EBITDA'st maha lahutades vähendada maksusid. Eestis tekib tulumaksukohustus
piiramise soovituste eest ning selliste ideede genereerijaid kaasama uute projektide leidmisesse. TASUVUSAEG Tasuvusajaks nimet. aega, mis kulub esialgsest raha väljavoost selle katmiseni raha sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab, kui kiiresti projekt teenib tasa esialgsed kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis mõõdavad tulude ajastatust, ignoreerides seejuures raha ajaldatud väärtust- rahavooge ei diskonteerita tagasi käesolevasse ajamomenti. Projekt vastu võtta, kui tasuvusaeg jääb firma nõutava tasuvusaja piiresse. Näide: Firma maksimaalne soovitav tasuvusaeg on 3 aastat ja investeerimisplaan nõuab algselt sissemaksu 10 000 USD, millele järgnevad alljärgnevad aastased rahavood: Aastad tulevased rahavood (USD) 1 2 000 2 4 000 3 3 000 4 3 000
rahasummade nüüdisväärtuste summa (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013). Üldiselt peetakse puhasnüüdisväärtuse kasutamise puhul plussiks seda, et võtab arvesse raha aegväärtust ja miinuseks seda, et on keerulisem arvutada, kui mitmed teised meetodid (Veiko Hintsov, Anne Mobel, 2013, lk 115) Näide 1. Puhasnüüdisväärtuse arvutamine Ettevõtte plaanib osta masina, mis aitab toota 1000 euro suuruseid rahavooge 4 aastat, misjärel masin muutub kasutuskõlbmatuks. Diskontomäär= tulunorm=WACC (kaalutud keskmine kapitali hind)=r=10% Kui palju võiks ettevõtte masina eest maksta? 1000 1000 1000 1000 NPV CF0 2 3 4 0 3169,06 CF 0 1,1 (1,1) (1,1) (1,1) Ettevõtte peaks masina ostma vaid siis, kui see on odavam kui 3169,06 , sest sellisel juhul on puhasnüüdisväärtus positiivne. 1.2 Soetumusmaksumuse meetod
Ostja pank teatab ostjale inkassodokumentide saabumisest ja nende väljaandmise tingimustest. Ostja annab nõusoleku oma kontolt inkassosumma mahavõtmiseks või allkirjastab maksepäevaga veksli. Pank annab ostjale kaubadokumendid üle ning müüja saab kauba eest raha. Laofinantseerimine Laofinantseerimine sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad suure osa laovarud. Laofinantseerimine võimaldab efektiivselt juhtida ettevõtte käibevahendeid ja parandada rahavooge. Laofinantseerimise tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid. Peamised eelised Laofinantseerimine vabastab laovarude all kinni oleva raha; Muudab infovahetuse operatiivsemaks pakkudes Teile võimalust omada ülevaadet kõikidest tehingutest internetipanga vahendusel ja dokumentide allkirjastamist DigiDoc portaali kaudu; Võimaldab kombineerida erinevaid finantseerimislahendusi (akreditiiv, faktooring). Faktooring
Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski · Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid). Vahetusleping (swap) - Leping vahetada `kassavooge/Rahavooge' teatud tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete vahetamine teises valuutas olevate laenu põhiosa ja intressimaksete vastu. Optsioon: leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäevadel ja hinnaga ja koguses, kuid ühel lepingupoolel on õigus osta (call option) või
Miks tasuvusaeg ei ole nii hea hindamismeetod kui NPV? · Peab arvesse võtma raha ajaväärtust · Arvestama projekti riskiga · Peab keskenduma lisanduvatele rahavoogudele · Järjestama projekte õiglaselt · Viima investeerimisotsusteni, mis suurendavad ettevõtte väärtust (viivad omanike rikkuse kasvamiseni) Lühem tasuvusaeg ei pruugi tähendada, et NPV oleks suurem. (Tasuvusaeg ignoreerib raha ajaväärtust; soosib lühiajalisi projekte; ei arvesta rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu) 26. NPV, IRR, tasuvusaeg eelised ja puudused, probleemid rakendamisel (MIRR ja PI jätsin välja) Tasuvusaeg Plussid Miinused 1 .Lihtne mõista 1. Ignoreerib raha ajaväärtust 2. Arvestab seda, et hilisemad rahavood on 2. Vajab meelevaldset kriteeriumi riskantsemad rahavood (ajaperioodi, millega võrreldakse) 3
,,Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", 2007. a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid, maksab ostja pank Teile akreditiivis määratud summa kindlasti välja. Müüja ei sõltu ostja majanduslikust ega maksja asukohariigi poliitilisest olukorrast, vaid üksnes panga omast. Akreditiiviga saate rahavooge paremini juhtida. Kinnitatud akreditiivi alusel võite anda ostjale pikema maksetähtaja ja samas ise makse endale sobival hetkel diskonteerida. Akreditiivi eelised, kui olete ostja Väldite ettemakset Saate kauba kätte lubatud ajal ja müüja peab raha saamiseks täitma ka kõik muud lepingu tingimused Kui makseviisiks on akreditiiv, võite pangalt taotleda laenu INKASSO Kindlam makse saamise viis kui tavaline maksekorraldus
I rahavoog on positiivne, kõik tuh. EURO ülejäänud negatiivsed Projekt III Nüüdisväärtus Rahavoog Nüüdisväärtus Osa rahavooge pärast I rahavoogu on positiivsed, osa negatiivsed -304 -341 -341 89 110 97 80 130 102
NÕUSOLEKU VÕI EI ANNA, OTSUS ON LÕPLIK HARITUS HEA, TEHNOLOOGIAT JA TEHNIKAT ON VAJA TUNDA, MINIMAALSELTKI TAJUB DÜNAAMIKAT JA TULEVIKUTRENDE...UNEPEALT ON LOJAALNE PANUSTAB MEESKONNALE MÕTLEB ÜLEHOMSELE JA JÄRGMISELE... HOIAB SUHTEID Andres Laar 2008 2007 MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved
Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt – minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda. Riskideks võivad olla näiteks
Vajalik töötajate arv ning neile esitatavad nõuded. Organisatsiooni struktuur ja alluvusvahekorrad. Konkreetsete töötajate tööülesanded ja vastutus. Kasutatav palgasüsteem. Töötajate täienduskoolitus. 10. Finantsplaan. Võtab kokku äriplaani elluviimisega kaasnevad kulud ning oodatavad tulud. Alustava ettevõtte seisukohast on vaja hinnata stardikapitali vajalikku suurust ja selle allikaid, prognoosida tulusid ja kulusid, rahavooge ja bilanssi. Otstarbekas on välja arvutada ettevõtte tasuvuspunkt minimaalne läbimüügimaht, mille puhul tulud on kuludega vähemalt võrdsed. 11. Riskide hindamine. On hea, kui ettevõtja teadvustab endale keskkonna ja konkurentsi võimaliku muutumisega kaasnevaid ebakindluse tegureid ning mõtleb, kuidas nende esinemise korral käituda. Riskideks võivad olla näiteks
diskonteeritud väärtus diskonteeritakse omakorda tänapäeva (vastavalt sellele, mitmenda perioodi rahavood loetakse püsivaks kasvavaks rahavooks). Piiramatu elueaga projektiks on näiteks ettevõtte soetamine ning sel juhul tähendab investeeringu hindamine ettevõtte väärtuse hindamist. Täpsem kirjeldus on toodud ettevõtte hindamise osa juures. Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali hinnale, mis kujutab endast minimaalset nõutavat kasuminormi investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures. Üldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti finantseerimisega kaasnevat kulu (näiteks laenuintressi). Kui aga finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on täpselt teada (näiteks kapitalirendi puhul). Sel juhul tuleb kasutada madalamat diskontomäära, nii et see sisaldaks ainult omakapitali hinda
millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi
Finantssätete viiteteksti moodustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310–325. Artikkel 319 – eelarve täitmine ja sellele heakskiidu andmine Artikkel 322 – ühissätted Artikkel 325 – pettuste vastane võitlus (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu) Kuidas toimib Euroopa Kontrollikoda teostab 3 liiki kontrolle: Finantsaudit – kontrollitakse, kas arvepidamine kajastab õigesti finantsolukorda, tulemusi ja rahavooge aasta jooksul. Vastavusaudit – kontrollitakse, kas finantstehingud vastavad eeskirjadele. Tulemusaudit – kontrollitakse, kas ELi vahenditega on saavutatud vajalik eesmärk võimalikult väikeste vahenditega majanduslikult kõige tõhusamal moel igas valdkonnas Kontrollikoda koosneb auditeerimisrühmadest. Need koostavad aruandeid ja arvamusi, mille liikmed heaks kiidavad ning mille käigus need dokumendid ametlikuks saavad. Ajalooline tähtsus
- juhtida kinnisvara korrashoiu korraldust tervikuna, et tagada võimalus usaldusväärselt analüüsida korrashoiuga seotud tegevusi ning sellega kaasnevaid kulutusi; - kujundada säästlik ning ohutu kinnisvarakeskkond Kinnisvara korrashoid on alati seotud ka vajadusega korraldada näiteks kaasnevat rahastamist, sh plaanida raha vajadust ning korraldada saadavate vahendite mõistlikku kasutamist; seega juhtida rahavooge. 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Kinnisvara haldamise eesmärk on pideva ülevaate omamine, tagades sellega hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise. Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine
Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena.
9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Põhiliigid: 1)Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale
raamatupidamisliku väärtusega P0 ROE * Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PBV = Siit saame BV0 r - gn P0 ROE - g n = PBV = BV0 r - gn 12 Diskonteeritud vaba rahavoo raamistikus on selleks 4 teed Suurendades rahavooge olemasolevate varade baasil Suurendades rahavoogude oodatavat kasvumäära Pikendades kiire kasvu perioodi Alandades kapitali hinda 14 Selleks, et tegevus mõjutaks firma väärtust peab see Mõjutama e/v praegust rahavoogu (või) Mõjutama tulevast oodatavat kasvumäära (või) Mõjutama kiire kasvu perioodi pikkust (või) Mõjutama diskontomäära (kapitali hinda)
Arvestuse infosüsteemide kolmandaks funktsiooniks on tagada otsuste tegemiseks kasulik informatsioon. Kulude arvestustsüklis tähendab kasulikkus seda, et AIS peab andma vajalikku tegevusinformatsiooni, mis on vajalik järgmiste funktsioonide täitmiseks: · otsustama kuna ja kui palju varusid tellida, · valima sobivama tarnija, kellelt tellida, · kontrollima tarnijate müügiarvete õigsust, · otsustama, kas on vajalik teha allahindluseid, · jälgima rahavooge, et kas on võimalik maksta tasumata võlgasid. Lisaks peab AIS tagama informatsiooni, mis on vajalik järgmiste strateegiliste otsuste vastuvõtmiseks ja hindamiseks: · ostuosakonna tootlikkus ja efektiivsus, · analüüsima tarnijate suutlikkust varude õigeaegse kohale toimetamise kohta ja jälgima varude kvaliteeti, · võtma aega kaupade vastuvõtukohast tootmisesse viimiseks, · pidama arvet protsentuaalselt allahindluste osakaalust, mis tehtud.
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.
11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale
esindavad oma ettevõtte kõiki tulevasi töötajaid. Seega peavad ettevõtjad olema aktiivsed, uskuma oma toodedesse või teenustesse ja suutma neid ka potensiaalsetele klientidele müüa. Ainult nii võib saata meid edu. Oma ettevõttega alustatakse, et teenida raha. Seega peab alustav ettevõtja olema teadlik, kuidas oma raha prognoosida ja planeerida. Kui oleme võimelised majandama oma ettevõtet finantsmaailmas (esmalt rahavooge), koos kõikide tõusude ja mõõnadega (säästes tõusude ja kulutades mõõnade ajal), siis oleme ka suutelised oma ettevõttet elus hoidma ja olema endale heaks tööandjaks. Kui oleme ettevõtjad ei ole meil enam sellist luksust, kus "bossil" on "kohustus" meid kiita kui oleme midagi hästi teinud. Samuti ei ole meile ka kedagi ütlemas, et mida teha tuleb ja millal. Kõik on meie endi otsustada ja vastutada, alustades sellest, kuidas saada raha
Laenusumma väljamaksmise tähtaeg on üldjuhul kuni kolm kuud. Pank kannab laenusumma laenuvõtja arvelduskontole või laenuvõtja soovi korral müüja või teenuse osutaja kontole. Laenusumma tagasimaksmine toimub iga kuu võrdsetes osades või ühe maksena laenutähtaja lõpus. 7 2. SEB PANK 2.1. Lühiajalised laenud 2.1.1. Arvelduslaen Arvelduslaenuga saab ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses. Arvelduslaenu tingimused: Maksimaalne laenulimiit oleneb kliendi riskilimiidist, enamasti kuni 50% taotleja viimase kolme kuu keskmisest kuukäibest pangas Tähtaeg on kuni üks aasta
jms. Jaotuslogistika tegevuste abil seotakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. 3. Tootmise finantseerimine (jooksva tegevuse finantseerimine, faktooring) Tootmise finantseering-mida pikem on tootmis protsess, seda rohkem on raha vaja,ettevõttel võib tekkida vajadus lüajalise laenu järel. Jooksva finantseerimise liigid-arveldus krediit(sobib iga päevaseks arvelduseks. Arvelduslaenuga saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses.); limiidi laen(Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Kui arvelduslaen sobib eelkõige ettevõtte igapäevasteks arveldusteks, siis limiidilaen on projekti- ja tegevuspõhine. Limiidilaenu puhul ei ole
2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud. Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid. Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid kui Ka maksude suurus. 37.Maakasutuse kahesugune hindamine 38:Põllukuöltuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta
arvelduskrediidi kontot nagu jooksvat arvelduskontot. Arvelduskrediiti võttes peab olema tagatiseks hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda maaelu edendamise sihtasutuselt või KredExilt. Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. SEB pakub arvelduslaenu, et ettevõte saaks ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses. Laenulimiit oleneb kliendi riskilimiidist, enamasti kuni 50% taotleja viimase kolme kuu keskmisest kuukäibest pangas. Antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Tagatiseks on vaja anda kas kinnisvara, vallasvara, deposiit, lisatagatisena käendus ja
2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud. Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid. Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid, kui ka maksude suurus. 38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1. summaarselt, so kogu tootmise tulemuste alusel 2. üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul 39. Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase
Jätkusuutlikkus Projekti finantsplaan peab näitama ka finantsilist jätkusuutlikkust, mis näitab, et Projekt ei kanna riski, et finantsressursid võiksid otsa saada; tulude ja kulude ajaline tekkimine on Projekti realiseerimisel elutähtis. Jätkusuutlikkus ilmneb, kui puhas rahavoog kogu rahavoogude real on kõigi aastate jooksul positiivne. Diskonteerimismäära määratlemine Sobiv diskonteerimismäär tuleb määrata selleks, et diskonteerida rahavooge tänasesse päeva ning selleks, et arvutada Projekti ajaldatud puhasmaksumus (net present value). Tegevustulemuste indikaatorite määratlemine Finantsanalüüsis arvutatakse järgmiseid tegevustulemuste indikaatoreid: -tulumäär (financial rate of return); -Projekti ajaldatud puhasmaksumus (financial net present value). Mõlemad näitajad tuleb leida nii investeeringu kui ka investeeritud kapitali kohta.
● Tavaline laen- põhiosa makstakse alles perioodi lõpus ● Annuiteetgraafikul põhinev laen- tehakse perioodilisi kindlaks määratud põhimakseid ● Kupongi võlakiri- tehakse perioodilisi intressimakseid ● Diskontovõlakiri- võlakiri emiteertakse(lastakse esmakordselt turule) alla nimiväärtuse 3 Võlakirja väärtust (P) arvutatakse rahavooge (CF) diskonteerides. Leitakse rahavoogude nüüdispuhasväärtus. P-võlakirjaväärtus, CFt- rahavoog ajahetkel t, i-diskontomäär, n-aeg. Võlakirja hindamise elemente on 3: 1. investorile laekuvate rahavoogude summa (perioodilised intressimaksed, nimiväärtus), 2. laenu lunastamis- ehk kustutustähtaeg (aastates) 3. investori nõutav tulunorm (protsentides). Võlakirjade tüüpe on ka 3: 1. Kupongideta võlakiri ehk diskontovõlakiri- lepingu põhjal toimub vaid üks
kliendid üle ja vajadusel kirjutab välja ravimid. Klientideks on peamiselt keskmisest kõrgema sissetulekuga perede vanurid, kellele järglased tahavad kindlustada turvalise hooliva elukeskkonna. See on ka ettevõtte peamiseks konkurendieeliseks- kõrgkvaliteetne teenindus ja elamine mõnusalt väikses koduses asutuses. Hoolealuseid koheldatkse austuse ja võimekate ühiskonna liikmetena, kel on veel palju pakkuda. Finantsanalüüsi ja rahavooge arvestades võib öelda, et ettevõtmine on pikemas perspektiivis kasumlik, kui jooksvalt tegutsetakse täismahus, millest tulenevalt müügituludest piisab, et katta kulud ja teenida väikest kasumit, mis igakuiselt jääb paari tuhande euro piiresse. Kui aga klientide arv väheneb märkimisväärselt. ületavad kulud tulusid, mispuhul on 2 variant tegevuse jätkamiseks: tõsta teenuste hindasid või vähendada tööjõukulusid, mis on suurim jooksev kulu, koondamiste läbiviimisega või
Põhiküsimus ostu õige väärtuse hindamine, milleks teha turu-uuring, millega · Kuidas on kasum muutunud (ca 5 viimase aasta jooksul)? kontrollitakse ostetava äriidee paikapidavust, et selle alusel realistlikult hinnata · Kas äri (põhinäitaja on käive) kasvab, kahaneb või on stabiilne? tulevasi kasumeid ja rahavooge just neist loobumise eest müüja küsib (ja ostja · Kas kasumi(marginaali) dünaamika järgib käibe dünaamikat? maksab) märksa enam kui maksaksid eraldi maa, hooned, seadmed, varud jne. · Miks omanikud firma müüvad, millised on nende tulevikukavad? Ülevõtmistehingu objektiks võib olla: · Kas bilanss peegeldab reaalset finantsolukorda, mis on kirjete taga (kas
Seda kõike saab kokku võtta kapitali eelarvestamise alla. Tegemist on strateegilise finantsplaneerimisega. Projekti finantsanalüüsiks tuleb teha võimalikult hea pikaajaline finantsplaan. Finantsplaanis tuleb planeerida investeeringud käibekapitali ja põhivarasse ehk sisuliselt hinnata projekti esialgset maksumust. Seejärel tuleb leida tulevad (oodatavad) rahavood ja vara jääkväärtus projekti lõppedes. Oodatavaid rahavooge leides tuleb arvestada üksnes inkrementaalseid 5 Käesolevas peatükis käsitletakse äriprojektina kindla tähtajaga pikaajalist investeeringut, mis tähendab põhivara soetust ja käibekapitalisse raha paigutamist, et tulevikus tekiksid positiivsed rahavood. Äriprojekti rahavood on rangelt eristatavad ettevõtte sees (kui ettevõttel on käigus mitu projekti). 5 6 rahavoogusid (rahavood, mis on projektiga otseselt seotud)
tagasi. Plussid Miinused 1 .Lihtne mõista 1. Ignoreerib raha ajaväärtust 2. Arvestab seda, et hilisemad rahavood on 2. Vajab meelevaldset kriteeriumi (ajaperioodi, riskantsemad rahavood millega võrreldakse) 3. Rõhutab likviidsuse tähtsust 3. Ignoreerib rahavooge pärast kriteeriumi perioodi lõppu 4. Eelistab lühiajalisi projekte, järelikult uurimis ja arenguprojektide puhul raskem kasutada 33. NPV meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused) NPV ehk Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value, NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe
võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus PV=P0 on võlakirja praegune turuhind n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani
SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides. Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal-ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR.
- säilitada ja parandada kinnisvara esteetilist väljanägemist; - juhtida kinnisvara korrashoiu korraldust tervikuna, et tagada võimalus usaldusväärselt analüüsida korrashoiuga seotud tegevusi ning sellega kaasnevaid kulutusi; - kujundada säästlik ning ohutu kinnisvarakeskkond Kinnisvara korrashoid on alati seotud ka vajadusega korraldada näiteks kaasnevat rahastamist, sh plaanida raha vajadust ning korraldada saadavate vahendite mõistlikku kasutamist; seega juhtida rahavooge. 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Kinnisvara haldamise eesmärk on pideva ülevaate omamine, tagades sellega hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise ja majandusliku säilitamise läbi kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja nende kirjeldamise. Kinnisvara haldamine on administratiivne tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll
määramine olemasolevates tingimustes (Vilu, Põldniit., Maar, Nuut, Trusina, Mõis, 2007, lk 175). 9 Bioloogilise vara hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil ei võeta arvesse tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara väärtuse kasvu, samuti vara finantseerimisega ja maksustamisega ning vara taastamisega kaasnevaid rahavooge (Vooro, 2011, lk 20). Teoreetilise analüüsi tulemusena tegi autor järelduse, et kui bioloogilise vara turuhinda ei ole võimalik määrata, leitakse vara õiglane väärtus diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. Selle meetodi eesmärgiks on õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes, ei arvestata tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara muutuse kasvu. 1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses
● Püsiva riskiga projektid – suudame praegusel hetkel projektiga seonduvaid riske hinnata ning need eeldatavasti ajas ei muutu. Riskantse rahavoo diskonteerimisel kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – projekti eluea jooksul selle riskantsus muutub. Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. Enamik projektidest on püsiva riskiga projektid. 4. Kuidas on võimalik püsivat riski ja ajas muutuvat riski projekti analüüsil arvesse võtta? ● Püsiva riskiga projektid – Riskantse rahavoo diskonteerimisel kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning
lk114). Sellest vaatenurgast on kindlasti paremas seisus Tallinna Vesi ja OEG, kuigi ega Tallink pole ka halvas seisus, lihtsalt valitud ettevõtetest on tema seis kõige nõrgem. Korrigeeritud kasumite suhet müüki ja varasse vaadates ilmnes üks huvitav asi, nimelt Tallinki korrigeeritud kasum on rohkem kui 100% suurem puhaskasumist, kuna laevade amortisatsioon on väga suur. Perspektiivis on Tallink investori jaoks pärl, kui saab lahti oma suurest laenukoormusest ning saab rahavooge suunata dividendide maksmisesse. 24 3.2 Käibekapitali suhtarvud Mitmed käibevara ja lühiajaliste kohustuste kirjed on otseselt seotud müügitulude ja tegevuskuludega. Kui hinnad tõusevad, suureneb müügitulu ning isegi, kui ettevõtte maksetähtajad jäävad samaks, suureneb nõuete saldo lähtuvalt nõuete ja müügitulu suhtest. Müügimahtude suurenemisel suurenevad nõuded ja varud ning võlgnevus tarnijatele. Need
11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale
.. kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused. kui palju otsustatakse raha jaotada omanike vahel. ressursside paigutamisega seotud otsused 45. Ettevõtte finantseesmärgiks võib olla: võita konkurentsis. spordi toetamine. elatumine EAS-i toetustest 46. Kõomäe (2006) väitel tuntakse … finantssüsteemide põhitüüpi: kolme. nelja. viite 47. Finantsjuht on isik: kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. kes juhib ettevõttes rahavooge ja täidab aruandluse nende kohta. kes vastutab ettevõtte finants olukorra eest ja oskab and ülevaate sellest 48. Finantsjuhtimine tähendab ? Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursside juhtimist. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse ja ettevõtte rahaliste ressursside juhtimist. Finantsjuhtimine tähendab omavalitsuste ning äriühingute rahaliste ressursside juhtimist. 49. Millist finantssüsteemide põhitüüpi tuntakse
igavikku (kasutades kasvava perpetuiteedi nüüdisväärtuse valemit) ning saadud diskonteeritud väärtus diskonteeritakse omakorda tänapäeva (vastavalt sellele, mitmenda perioodi rahavood loetakse püsivaks kasvavaks rahavooks). Piiramatu elueaga projektiks on näiteks ettevõtte soetamine ning sel juhul tähendab investeeringu hindamine ettevõtte väärtuse hindamist. Täpsem kirjeldus on toodud ettevõtte hindamise osa juures. Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali hinnale, mis kujutab endast minimaalset nõutavat kasuminormi investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures. Üldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti finantseerimisega kaasnevat kulu (näiteks laenuintressi). Kui aga finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on täpselt teada (näiteks kapitalirendi puhul)
on ka pandud intressimäär. 3. Munitsipaalvõlakirjad (municipal bonds, "munis"). Tegemist on kohalike omavalitsuste võlakirjadega. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Riskitasemelt sarnanevad nad ettevõtete võlakirjadega. 4. Välisvõlakirjad (foreign bonds). Välja lastud välisriikide valitsuste või ettevõtete poolt. Nendega kaasneb lisaks valuutarisk (currency risk). Võlakirjaomanik saab tavaliselt kaht liiki rahavooge. · Kupongimaksed (kupongivõlakirja puhul). · Kasu võlakirjade turuhinna muutusest. See muutub, sest alternatiivsed investeerimisvõimaluste tulukused muutuvad, mis mõjutab võlakirjade nõudlust. Võlakiri on aktsiaga võrreldes suhteliselt väheriskantne investeering. Põhjuseid on palju: võlakirjade kupongiintressid makstakse enne välja, kui dividendimaksed omanikele, võlakiri on ettevõttele võlakohustus jne. Samas ei jaga võlakirjaomanikud ettevõtte edutulu
tootmisega seotud keskkonnaprobleemid. Materjalikulu hulka arvestatakse ka kaevandamise kõrvalmõjud. Materjalivoo analüüs (MFA) Analüüsimeetod, mis käsitleb materjalikasutuse tõhusust tootmise ja tarbimises. Saab tuvastada süsteemis kõige suurema materjalikulu ja materjali väljundiga ( jäätmed, heitmed) lülid, et seda ohjata. Tavapärased majandusanalüüsi meetodid enamasti materjalikasutuse tõhusust ei peegelda, sest need käsitlevad rahavooge. · Materjalivoo analüüsi on arendatud alates üheksakümnendatest paljude uurimisinstituutide organisatsioonide poolt. · Esimene materjalivoo arvestamine rahvuslikul tasandil: varajastes 1990'es toimus Austrias ja Jaapanis. ·2001 aastal meetod harmoniseeriti rahvusvahelisel tasandil-metodoloogiline juhend. (Eurostat, 2001). Materjalivoo analüüsi eesmärgid · Indikaatorite leidmine loodusvarade kasutamisel inimese poolt. · Sotsiaalmajanduslikud indikaatorid
Üldiselt eeldatakse muutumise toimumist aasta lõpul. Juurdekasvulised ehk lisandunud rahavood arvutamine: Laekumised (sissetulevad rahavood) - väljuvad rahavood - amortisatsioon (ei ole rahavoog) = kasum enne tulumaksu - tulumaks = puhaskasum + amortisatsioon = juurdekasvuline rahavoog Lõpetav rahavoog tekib projekti eluea lõpus. Projekti eluea viimase aasta lõpus võib firma saada positiivseid rahavooge likvideerimismaksumuse ja vabaneva käibekapitali näol. Lõpetavat rahavoogu vähendatakse seadme demontaazikulude ja müügikulude võrra. Lõpetav rahavoog arvutatakse järgmiselt: Likvideerimismaksumus - demontaazi ja müügikulud = tulumaksueelne likvideerimismaksumus - tulumaks = puhas likvideerimismaksumus + käibekapitali vabanemine = lõpetav rahavoog Kapitali hinna ehk nõutava tulumäära arvutamine