Investeeringute hindamine (1)

Investeeringute hindamine
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Investeerimisprojektid
3 Raha ajaväärtus
4 Investeerimisprojektide hindamine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist;
•oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust;
•oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks;
•tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid.
2 Investeerimisprojektid
Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse.
Investeerimisprojekti analüüsi eesmärk on määrata kindlaks, kas kavandatav projekt tasub ennast ära. Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine.
Iga vara väärtus sõltub, selle vara poolt genereeritavatest rahavoogudest tulevikus. Vara all võib mõista nii aktsiaid , võlakirju, kinnisvara, ettevõtet aga ka investeerimisprojekti. Investeerimisprojekti väärtus sõltub sellest projektist tulenevatest tuleviku rahavoogudest.
Kuna raha peab investeerima koheselt aga tulu hakkame saama tulevate aastate jooksul, ei saa rahavooge lihtsalt kokku liita, vaid tuleb arvestada raha ajaväärtusega.
3 Raha ajaväärtus
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni kohaselt sõltub rahavoo väärtus selle rahavoo tekkimise momendist: kas nüüd või mõne aja pärast tulevikus. Sellest tulenevalt kasutatakse mõisteid „raha nüüdisväärtus” ehk „olevikuväärtus” ja „raha tulevikuväärtus”.
Näide:
algkapital on 100 eurot, intressimäär aastas on 10% ning investeerimisperiood 3 aastat. Iga aasta lõpus lisandub aasta jooksul kogunenud intress investeeritud summale ning järgmise aasta intressi arvutamise aluseks on algkapital koos lisandunud intressiga. Seega tegemist on liitintressiga.
Kuidas toimub kapitali kasvamine:
Algkapital 100 eurot
Esimese aasta lõpul 100 + 100 x 0,1 = 110 eurot
Teise aasta lõpul 110 + 110 x 0,1 = 121 eurot
Kolmanda aasta lõpul 121 + 121 x 0,1 = 133,1 eurot
100 euro tulevikuväärtus kolme aastase investeerimisperioodi ja 10 % intressimäära juures on 133,10 eurot.
Intressiperioodide suure arvu puhul on eeltoodud lahendamisviisi rakendamine üpris tülikas, mistõttu üksiksumma tulevase väärtuse leidmisel on otstarbekam lähtuda valemist :
FV = PV x (1 + i)t
FV (future value ) põhisumma tulevane väärtus t perioodi lõpul
PV ( present value) esialgselt investeeritud summa
i konstantne intressimäär perioodil
t intressiperioodide arv
Nüüdisväärtus on tulevase rahahulga praegune ekvivalent. Tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks ja vastavat intressimäära diskontomääraks.
Nüüdisväärtuse arvutamise avaldame tulevikuväärtuse valemist:
PV = FV/(1 + i)t
Näide:
Soovid kolme aasta pärast omada 1000 eurot. Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna :
1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus)
4 Investeerimisprojektide hindamine
Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised:
• tasuvusaeg ;
•investeernigu arvestuslik rentaablus ;
•puhasnüüdisväärtus;
•investeeringu sisemine tulusus ;
• kasumiindeks .
Tasuvusaeg
Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood , mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte.
Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine.
Investeeringu arvestuslik rentaablus
Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return ) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult.
Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering
Arvestusliku rentaabluse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle arvestuslik rentaablus on kõrgem, kui (ettevõtte juhatuse või nõukogu poolt) kindlaksmääratud arvestuslik rentaablus.
Meetodi plussiks on lihtsus ning seos kasumiga. Samas seos kasumiga on ka miinuseks, kuna raamatupidamislik kasum ning rahavood on tihti väga erinevad. Samuti ei võeta arvesse raha ajaväärtust.
Puhasnüüdisväärtus
Puhasnüüdisväärtus (NPV Net Present Value) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe.
Puhasnüüdisväärtus = sissetulekute nüüdisväärtus – väljaminekute nüüdisväärtus
Selle meetodi rakendamisel on oluline roll diskontomääral, milleks võetakse investori nõutav investeeringu kasumimäär.
Puhasnüüdisväärtuse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle puhas nüüdisväärtus on positiivne, ja tagasi lükata, kui selle puhas nüüdisväärtus on negatiivne.
Meetodi plussiks on see, et arvesse võetakse rahavood, nende ajastatus ja risk. Miinuseks aga see, et pole kergesti mõistetav ning ei saa kasutada erinevate eluigade või mastaapidega projektide hindamisel.
Investeeringu sisemine tulusus
Investeeringu sisemine tulusus (IRR Internal Rate of Return) näitab projekti keskmist oodatavat tulusust. See on intressimäär, mis võrdsustab projekti esialgsed väljaminekud sissetulekute nüüdisväärtusega. Matemaatiliselt on sisemine tulusus diskontomäär, millega tuleb diskonteerida tulevasi laekumisi, et projekti puhasnüüdisväärtus oleks null.
Meetodi plussiks on see, et arvestatakse raha ajaväärtust ja rahavooge. Miinuseks aga see, et ebatavaliste rahavoogude korral võib IRR- i leidmine olla võimatu või saadakse mitu vastust.
Kasumiindeks
Kasumiindeks (PI Profitability Index) on tulevase rahakäibe nüüdisväärtuse ja alginvesteeringu suhe.
Kasumiindeks = sissetulekute nüüdisväärtus/alginvesteering
Kasumiindeks võimaldab võrrelda erineva mastaapsusega projekte kuna näitab puhast nüüdisväärtust iga investeeritud euro kohta.
Kasumiindeksi reegel on, et kui projekti kasumiindeks on suurem kui üks tuleb projekt vastu võtta. Projekt tuleb tagasi lükata, kui selle kasumiindeks on ühest väiksem.
Meetodi plussiks on lähtumine raha ajaväärtusest, miinuseks valikuvõimalus üksteist välistavate investeerimisprojektide puhul