Euroopa Kontrollikoda: EL põhikursus (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Haldus- ja ärikorralduse õppekava
Erle Neeme
EUROOPA KONTROLLIKODA
Referaat
RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus
Catlyn Kirna
Tallinn
2016

Sisukord

Sissejuhatus 3
Olemus 3
Koosseis 3
Roll 4
Õigusraamistik 5
Kuidas toimib 6
Ajalooline tähtsus 6
Kokkuvõte 7

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Kontrollikoja olemusest, rollist ja ajaloolisest tähtsusest Euroopa Liidu institutsioonina.
Euroopa Kontrollikoda asutati Brüsseli lepinguga 22. juulil 1975 ning alustas tööd 1977. aasta oktoobris Luxembourgis ja sai täieõiguslikuks ELi institutsiooniks 1993. Aastal (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait , http://www.eca.europa.eu ).
Kontrollikojas on 28 liiget, 1 liige igast liikmesriigist, kelle Euroopa Liidu Nõukogu valib ametisse peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 6 aastaks.
Euroopa Kontrollikoda on loomisest alates olnud Euroopa Liidu (varasemalt Euroopa Ühendus) välisaudiitor . Kontrollikoja peamine eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist ning aidata oma kindlustandvate teenuste ja nõuannete abil kaasa nii ELi eelarve tulusid kui kulusid puudutava aruandekohustuste täitmist. Kontrollikoda on võtnud endale kohustuseks olla tõhus organisatsioon , kes on avaliku sektori auditi ja halduse arendamisel esirinnas.

Olemus

Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja ELi üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele.
Euroopa Kontrollikoda, kui ELi sõltumatu välisaudiitor, kaitseb ELi maksumaksjate huve. Tal ei ole seadusandlikke volitusi, kuid ta tegutseb selle nimel, et muuta ELi eelarve haldamine Euroopa Komisjoni poolt tõhusamaks, ning koostab ELi eelarvet käsitlevaid aruandeid (Euroopa Liidu ametlik veebisait, http://europa.eu ).
Toimivas demokraatlikus ühiskonnas on vajadus eelarve täitmist ja poliitika elluviimist käsitleva täieliku, täpse ja kergesti kättesaadava teabe järele. See on aluseks nii tõhusale kontrollile , kui ka otsuste tegemisele, parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana .

Koosseis

Kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida.
Euroopa Kontrollikoja koosseisu kuuluvad Presidenty, Peasekretär , IV auditikoda, CEAD auditikoda ja Halduskomitee (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu ).

Roll

Demokraatlikus ühiskonnas on vajadus eelarve täitmist ja poliitika elluviimist käsitleva täieliku, täpse ja kergesti kättesaadava teabe järele, mis on aluseks nii tõhusale kontrollile kui ka otsuste tegemisele. See parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.
Nüüd, kus Euroopa seisab silmitsi järjest suuremate probleemidega ja kasvava survega oma rahandusele, muutub kontrollikoja roll järjest olulisemaks. Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid riskidest, annab neile kindlust ja nõustab, kuidas finantsjuhtimist parandada ning tagada Euroopa kodanikele teave nende raha kasutamise kohta. Sel viisil tugevdab kontrollikoda omalt poolt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kirjendatud, kogutud ja kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas asjassepuutuvate eeskirjade ja määrustega, ning et neist saadav kasu oleks võimalikult suur. Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet on alates eelarveaasta 1987 sulgemisest igal aastal kontrollinud välisaudiitor, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 (mille kohaselt vastutab kontrollikoda Euroopa Liidu kõigi tulude ja kulude auditeerimise eest) ning sama lepingu artikli 319 (mis puudutab eelarve täitmisele heakskiidu andmist) sätete kohaldamist. Vastavalt kontrollikoja liikmete 8. juuli 1993. aasta koosoleku otsusele avaldatakse välisaudiitori aruanded alates eelarveaastast 1992 Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Kontrollikoda täidab EL institutsioonina järgmisi ülesandeid:

• Auditeerib ELi tulusid ja kulusid, et kontrollida, kas ELi vahendeid kogutakse ja kasutatakse kulutõhusalt ning vastutustundlikult.
  
• Kontrollib isikuid ja organisatsioone, kes kasutavad ELi rahalisi vahendeid, korraldades sealhulgas kohapealseid kontrolle ELi institutsioonides (eelkõige komisjonis), liikmesriikides ja ELilt abi saavates riikides.
  
• Sisestab järeldused ja soovitused asjaomastesse aruannetesse, mille ta esitab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.
  
• Teavitab kahtlustatavast pettusest, korruptsioonist või muust ebaseaduslikust tegevusest Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).
  
• Koostab aastaaruande Euroopa Parlamendile ja ELi Nõukogule. Parlament uurib seda enne, kui otsustab, kas kiita komisjoni tegevus eelarve rakendamisel heaks või mitte.
  
• Esitab eksperdi arvamuse ELi poliitikakujundajatele selle kohta, kuidas ELi vahendeid paremini hallata ning suurendada vastutust kodanike ees.
  
• Avaldab ka arvamusi ELi finantsjuhtimist mõjutavate õigusaktide eelnõude kohta ning seisukohti, ülevaateid ja üksikväljaandeid ELi rahandust käsitlevate küsimuste kohta.
  

Kontrollikoja töö tulemusi kasutavad ELi eelarve täitmise järelevalveks ja vajaduse korral ka täiustamiseks nii Euroopa Komisjon , Euroopa Parlament, nõukogu kui liikmesriigid. Samuti tunneb avalikkus huvi selle vastu, kes ja millele kui palju maksumaksjate raha kulutab. Üheks selliseks näiteks on 2014. aasta 4.novembril The Telegraph poolt avaldatud Bruno Waterfield´i ja Peter Dominiczak´i artikkel, milles lahatakse ebaefektiivselt ja põhjendamatult tehtud kulutusi EL eelarvest (“EU auditors refuse to sign off more than £100billion of its own spending”, Bruno Waterfield´i and Peter Dominiczak, 04.11.2014, The Telegraph).
Kontrollikoja tööl on tähtis roll iga- aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, mille käigus parlament otsustab nõukogu soovitusele tuginedes, kas komisjon on eelneva aasta eelarvet rahuldavalt täitnud (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu ). Seetõttu peab Kontrollikoda tõhususe huvides olema sõltumatu institutsioonidest ja asutustest, mida ta kontrollib. Selle tagamiseks võib ta vabalt otsustada, et mida ta kontrollib, kuidas ta seda teeb, kuidas ja millal ta tulemused esitab.
Kontrollikoja töö keskendub peamiselt Euroopa Komisjonile, mis on peamine ELi eelarve täitmise eest vastutav asutus. Samuti teeb ta tihedat koostööd riikide ametiasutustega, kuna komisjon haldab suuremat osa (ligikaudu 80%) ELi rahalistest vahenditest nendega ühiselt.

Õigusraamistik

Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja ELi üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele.
ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Kontrollikoja põhiülesanne tagada liidu auditeerimine , millel on kaks eesmärki: parandada finantsjuhtimist ja anda Euroopa kodanikele aru selle kohta, kuidas on avalik sektori vahendite haldamise eest vastutavad asutused vahendeid kasutanud.
Alusleping sätestab artiklis 285 kontrollikoja kosseisu, artiklis 286 kontrollikoja liikemete kohustused ja artiklis 287 kontrollikoja ülesanded alljärgnevalt:

• Aluslepingu kohaselt kontrollib kontrollikoda liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid, samuti kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjassepuutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista
  
• Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta.
  
• Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantshaldus on olnud usaldusväärne . Selle käigus teatab kontrollikoda üksikasjalikult kõigist eeskirjade eiramise juhtudest.
  
• Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande, mis saadetakse liidu muudele institutsioonidele ning avaldatakse koos nende institutsioonide vastustega kontrollikoja märkustele Euroopa Liidu Teatajas (European Court of Auditors, publications, http://publications.europa.eu/webpub/eca/annual-activity-report-2015/#/our-activities ).
  
• Kontrollikoda võib igal ajal teha märkusi, eelkõige eriettekannete vormis, konkreetsete küsimuste kohta ning esitada liidu mõne teise institutsiooni taotlusel arvamusi.
  
• Kontrollikoda aitab ka Euroopa Parlamendil ja nõukogul kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel.
  
• Euroopa Keskpanga (EKP) puhul piirduvad kontrollikoja auditeerimisvolitused EKP juhtimise efektiivsuse kontrollimisega (aluslepingu protokolli nr 4 artikkel 27).
  

ELi toimimise lepingu artikliga 287 on ka ette nähtud kontrollikoja kodukord, mille kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu. Kontrollikoda võtab vastu kodukorra rakenduseeskirjad.
Finantssätete viiteteksti moodustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310–325.

• Artikkel 319 – eelarve täitmine ja sellele heakskiidu andmine
  
• Artikkel 322 – ühissätted
  
• Artikkel 325 – pettuste vastane võitlus
  

(Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu )

Kuidas toimib

Euroopa Kontrollikoda teostab 3 liiki kontrolle:

• Finantsaudit – kontrollitakse, kas arvepidamine kajastab õigesti finantsolukorda, tulemusi ja rahavooge aasta jooksul.
  
• Vastavusaudit – kontrollitakse, kas finantstehingud vastavad eeskirjadele.
  
• Tulemusaudit – kontrollitakse, kas ELi vahenditega on saavutatud vajalik eesmärk võimalikult väikeste vahenditega majanduslikult kõige tõhusamal moel igas valdkonnas
  

Kontrollikoda koosneb auditeerimisrühmadest. Need koostavad aruandeid ja arvamusi, mille liikmed heaks kiidavad ning mille käigus need dokumendid ametlikuks saavad.

Ajalooline tähtsus

Euroopa Kontrollikoja asutamine langes ajale, mil Euroopa Ühendus (Euroopa Liidu eelkäija) tegi läbi muutusi ja hakkas järjest enam oma kodanikele demokraatlikult aru andma. Kaks olulist sündmust olid Euroopa Parlamendi volituste laiendamine eelarvekontrolli valdkonnas ning Euroopa Ühenduse eelarve rahastamine täies mahus omavahenditest. Ühenduses mõisteti vajadust sõltumatu välisaudiitori järele, kes aitaks parlamendil ja nõukogul tagada demokraatliku kontrolli ühenduse rahaliste vahendite üle. Alates ühenduse loomisest 1958. aastal oli seda ülesannet täitnud väike auditinõukogu. Varsti sai aga selgeks, et nõukogul ei olnud kiiresti kasvava eelarve piisavaks auditeerimiseks ei vajalikke volitusi ega ressursse.
Maastrichti lepingu jõustumisega 1. novembril 1993 sai Euroopa Kontrollikoda täieõiguslikuks Euroopa Liidu institutsiooniks. Komisjoni, nõukogu ja parlamendiga võrdne staatus suurendas institutsiooni sõltumatust ja mõju. Maastrichti lepinguga sätestati ka ülesanne, millest on saanud kontrollikoja põhiväljund – iga-aastane kinnitav avaldus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse kohta.
Kontrollikoja rolli tugevdati Amsterdami lepingu jõustumisega 1999. aastal, mil kinnitati kontrollikoja sõltumatust ja laiendati selle auditivolitusi suuremale arvule poliitikavaldkondadele. Lepingus rõhutati institutsiooni rolli pettusevastases võitluses ning võimaldati sel pöörduda Euroopa Kohtu poole, kaitsmaks oma eesõigusi teiste ELi institutsioonide ees.
ELi laienemisega on arenenud ka kontrollikoja struktuur. 1977. aasta üheksast liikmest ja 120 töötajast on tänaseks saanud viide auditikotta jagatud 28 liiget ning pea 900 spetsialisti ja tugiteenistuste töötajat kõigist liikmesriikidest. Nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi tegutseval kontrollikojal on liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega võrdne staatus. Institutsioon on võtnud eesmärgi olla avaliku sektori auditi arendamisel esirinnas ning koos teiste kõrgeimate kontrolliasutustega tegeleda kutsestandardite ja heade tavade väljatöötamisega.
2003. aasta Nizza lepingus kinnitati põhimõtet, mille kohaselt kuulub kontrollikotta üks liige igast liikmesriigist, ning rõhutati kontrollikoja ja riiklike auditiasutuste vahelise koostöö tähtsust.
1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepingus kinnitati taas kontrollikoja volitusi ja selle kui ELi institutsiooni staatust. Kontrollikoja seisukohast on tähtis ka asjaolu, et Lissaboni lepingus tehti muudatusi ELi rahaliste vahendite haldamises ja kontrollimises: tugevdati Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni rolli ja rõhutati liikmesriikide vastutust eelarve täitmisel.
(Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu )

Kokkuvõte

ELi toimimise lepingu kohaselt on Euroopa Kontrollikoja põhiülesanne tagada liidu auditeerimine, millel on kaks eesmärki: parandada finantsjuhtimist ja anda Euroopa kodanikele aru selle kohta, kuidas on avaliku sektori vahendite haldamise eest vastutavad asutused eelarvelisi vahendeid kasutanud.
Alates tegevuse alustamisest 1977. aastal on Euroopa Kontrollikoda püüdnud kaasa aidata ELi finantsjuhtimise parandamisele, koostades kvaliteetseid väljaandeid, mis kajastavad ELi arengusuundi ja selle sidusrühmade muutuvaid vajadusi. Selle aja vältel on EL vastu võtnud uusi liikmesriike, laiendanud oma pädevusvaldkondi, suurendanud eelarvet ning asutanud Euroopa tasemel uusi asutusi .
Kõik see kajastub ka kontrollikoja töös ja tema väljundites. Igaaastased raportid oma tegevusest avaldab Kontrollikoda oma ametlikul veebilehel ja need on kõigile huvilistele kättesaadavad. Lisaks omab Euroopa Kontrollikoda omanimelist ametlikku kanalit veebisaidil Youtube ja profiili sotsiaalvõrgustikus Facebook . Mõlemal eelmainitud kanalil jagab Kontrollikoda oma tegevusega seonduvaid päevakajalisi uudiseid.
Kontrollikoda valib oma audititeemad erapooletult ja võtab auditeid läbi viies arvesse oma sidusrühmade arvamusi, kuid ei küsi seejuures juhiseid välistelt allikatelt ega allu nende survele. Oma ülesannete täitmiseks peab kontrollikoda olema ja paistma ka teistele kui objektiivne, sõltumatu ja professionaalne institutsioon, mida sidusrühmad saavad täiel määral usaldada . Kontrollikoda on võtnud vastu INTOSAI eetikakoodeksiga (ISSAI 30) kehtestatud nõuded ja lisanud need oma eetikajuhistesse. Eetikajuhiste eesmärk on tagada kontrollikoja auditeerimise kui asutuse juhtimise igapäevaste otsuste kooskõla INTOSAI eetikakoodeksiga. Need põhinevad kontrollikoja väärtustel ja kehtivad kogu kontrollikoja personalile.
Viimase, 2015. aasta aruande kohaselt leiab Kontrollikoda, et EL toetuste jagamisel jäi puudu eesmärgipärasusest ja eeskätt selle tõttu, et tuntakse survet eelarve ärakasutamise osas. Samuti jäi toetuste kasutamisel puudu sihipärasusest ja projektid muutuvad projekti lõpuks põhjendamatult kulukamateks kui esialgselt planeeritud. Funktsionaalsuspõhise eelarve efektiivne täitmine ja järgmine tagab aegade suurima liidu ja tema liikmesriikide majandusliku toimivuse ja jätkusuutlikkuse. Pidev järelvalve tagab läbipaistvuse ja sellega seoses ka usalduse. Euroopa Kontrollikoda on oma funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu ja liikemesriikide välisaudiitorina südametunnistus ja rahaliste vahendite kaitsjana valvekoer .
Kasutatud kirjandus

• Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait,
  

www.eca.europa.eu/et

• Euroopa Liidu ametlik veebisait,
  

http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/court-auditors/index_et.ht m

• Euroopa Investeerimispank,
  

http://www.eib.org/about/eu-family/eca.ht m

• The Telegraph,
  

http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/11209248/EU-auditors-refuse-to-sign-off-more-than-100billion-of-its-own-spending.html

• Delfi Ärileht,
  

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kontrollikoda-euroopa-liidus-on-endiselt-probleeme-maksete-seaduslikkusega?id=73447627

• European Court of Auditors, publications
  

http://publications.europa.eu/webpub/eca/annual-activity-report-2015/#/our-activities

• EUAuditorsECA in Youtube
  

https://www.youtube.com/user/EUAuditorsECA

• European Court of Auditors in Facebook,
  

http://www.facebook.com/EUCourtofAuditors/