MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö (1)

Q: Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor?

Vastus leiad õppematerjalist: MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö

Q: Kes on kohustatud tarnetingimuse FOB puhul prahtima laeva ?

Vastus leiad õppematerjalist: MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö

Q: Kuhu on tarnetingimuse FAS puhul müüja kohustatud toimetama kauba?

Vastus leiad õppematerjalist: MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö

Q: Kuidas väliselt eristada unifitseeritud ja mitteunifitseeritud tarnetingimusi?

Vastus leiad õppematerjalist: MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö

Q: Millal on müüjal soovitav kasutada tarnetingimust CIF?

Vastus leiad õppematerjalist: MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö

Eesti Mereakadeemia - Logistika - Meretranspordi ökonoomika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor?
Kes on kohustatud tarnetingimuse FOB puhul prahtima laeva ?
Kuhu on tarnetingimuse FAS puhul müüja kohustatud toimetama kauba?
Kuidas väliselt eristada unifitseeritud ja mitteunifitseeritud tarnetingimusi?
Millal on müüjal soovitav kasutada tarnetingimust CIF?

Nimetage iga välismajandustehingu ( eksport , import , reeksport, reimport, transiit, barter ) tähtsaimad tunnused ja erisused.

Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki.
Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks.
Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis.
Transiit on tolliprotseduur , mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse.
Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata.

Teenuste eksport ja import – kirjeldage vähemalt 10 erinevat immatriaalset väliskaubandustehingut.

Kvalifitseerunud tööjõud.
Patendid.
Tuntud bränd.
Teadmiste kogum.
Jaotusvõrk.
Arvuti tarkvara.
Ärisaladused.
Kaubamärgid.
Klientide kogum.
Video ja audiomaterjalid.

INCOTERMS 2010 õiguslik olemus:

Kas ta on rahvusvaheline konventsioon või mingi muu staatusega leping?
Incoterms 2010 on rahvusvahelised reeglid, mis on tunnustatud rahvusvahelise kaubanduse terminite kõige kohasemaks tõlgenduseks valitsusorganite, juriidiliste ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma.
Incoterms 2010 tegevusulatus kehtib kaubatarne ostu-müügi lepingu (kaubatarne tingimused) osapoolte õigustele ja kohustustele.

Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor?
INCOTERMS 2010 on välja töötatud Rahvusvahelise Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce – ICC) poolt.

Kas ta on imperatiivse või dispositiivse iseloomuga ?
Teatud osa Incoterms 2010 tarneklauslite üksiksätteid on dispositiivsed, see tähendab pooltele on jäetud võimalus nende tingimuste osas lepingus teisiti kokku leppida. Järelikult võivad pooled, kes on võtnud Incoterms’i mingi tarneklausli antud lepingus kasutusele, teha selle klausli dispositiivsete üksiksätete osas muudatusi, mis vastavad 8 Tarneklauslid Incoterms. Kasutajajuhis antud lepingu konkreetsetele tingimustele.

Selgitage akreditiivi mõistet, toimimise skeemi ja eeliseid ostu-müügilepingu osapooltele. Milles seisneb reeglistiku ”Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika”, UCP 600, olemus ja tähtsus?
Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest. See on üks kõige mitmekülgsematest ja turvalisematest vahenditest rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele.
Toimimise skeem:

Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi.

Seejärel läheb ostja oma panka ja taotleb müüja kasuks akreditiivi avamist . Kuna akreditiivi avades garanteerib pank saajale makse tegemise, peab pank enne akreditiivi väljastamist tegema ostja kohta krediidiotsuse.

Ostja pank saadab akreditiivi avamise sõnumi müüja panka, kes sellest müüjale teatab .

Müüja paneb kauba teele ning esitab kaubadokumendid oma panka.

Müüja pank saadab kullerpostiga dokumendid ostja panka. Kui dokumentide vastavus on kindlaks tehtud, siis ostja pank maksab müüjale raha või annab lubaduse maksta maksepäeval. Seejärel antakse kaubadokumendid üle ostjale.
Akreditiivi eelised, kui oled ostja

Raha kaotamise riskivõimaluse vähendamine ostja jaoks;
maksed tehakse pärast müüja lepinguliste kohustuste täitmist;
omandiõiguse üle andmine ostjale juba teele pandud kauba kohta peab toimuma akrediteerimislepingus märgitud aja jooksul.

Akreditiivi eelised, kui oled müüja

Saad kauba eest tasu kätte õigel ajal;
akreditiiviga saab paremini rahavooge juhtida.

”Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika”, UCP 600 on dokument, kus on kirjeldatud kõik tavad ja praktika akreditiivide käsitlemises. Akreditiivi antakse ainult sel juhul, kui kõik nõuded dokumendist on täidetud.

Kes on kohustatud tarnetingimuse FOB puhul prahtima laeva ?

Müüja

Ostja

seda korraldavad mõlemad
Kõik ekspordi-tolliformaalsused ja sellega kaasnevad kulud ning riski kannab müüja, ülejäänud tolliformaalsused aga ostja.

Kuhu on tarnetingimuse FAS puhul müüja kohustatud toimetama kauba?

Laevale

vahetult laeva poordi

vedaja lattu sadamas

laeva perimeetris laeva tõsteseadmete või kaldakraanade haardeulatusse
Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile (või lihtrile) piki laeva parrast.

Kus toimub kauba tarne INCOTERMS 2000 ja INCOTERMS 2010 merevedude tarnetingimuste alusel:

FAS:Incoterms 2000. Tarne on toimunud kail asuvasse hoidlasse.
Incoterms 2010. Tarne on toimunud kail asuvasse hoidlasse.

FOB:Incoterms 2000. Kaup on ületanud laeva reelingu nimetatud lastimissadamas.
Incoterms 2010. Laeva pardal .

CFR:Incoterms 2000. Üle laeva reelingu.
Incoterms 2010. Laeva pardal.

CIF:Incoterms 2000. Üle laeva reelingu.
Incoterms 2010. Laeva pardal.

Kuidas väliselt eristada unifitseeritud ja mitteunifitseeritud tarnetingimusi?

tingimusel on märkus „unifitseeritud“

unifitseeritud tarnetingimus on vormistatud standardse tabeli kujul

tingimusel on viide vastavale tingimusele INCOTERMS (koos aastaarvuga)

Millal on müüjal soovitav kasutada tarnetingimust CIF?

ükskõik millal, enda äranägemisel

kui tal on suured kogemused mereveonduses

kui tal sellised kogemused puuduvad
CIF on päris keeruline tarnetingimus ja nõuab palju ettevaatust ja korrektsust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 88 allalaadimist

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö #1

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö #2

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö #3

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON III kodutöö #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

88 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piirn Õppematerjali autor

• Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki.
• Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
• Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks.
• Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis.
• Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse.
• Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata.

Sarnased õppematerjalid

398

ppt

ELEA Organisatsioon

aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba edasitoimetaja vastuvõtutõend

Logistika

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika

1072

pdf

Logistika õpik

Logistika alused

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem