Pilt[9] · Viljakate alade kadumine · Küttepuude raske kättesaadavus · Liivatormide esinemise sageduse Pilt[10] Lahendused · Looduslike tõkete rajamine põldude äärde nt: ,,magic stones" · Metsaraie vähendamine · Uute metsade, taimede istutamine · Õiged maaharimisviisid · Ratsionaalsed maaparandusvõtted Rahvusvahelised kokkulepped · Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · Kyoto protokoll · Rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon Kasutatud allikad: · (2010) ,,Desertification In The Sahel" [WWW] http://oceanworld.tamu.edu/resources/environment-book/desertificationinsahel.html (17.11.2013) · ,,The environment of Eastern Africa" [WWW] http://www.unep.ch/regionalseas/main/eaf/eafenv.html(17.11.2013) · Sarah Marks (2009) ,,Sahelcasestudy" [WWW] http://www.slideshare.net/sarahmarks/sahelcasestudy (22.11
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991. · Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Euroopa Nõukogu tasandil · 16.04.1996. · Järelvalvet teostab Euroopa Inimõiguste Kohus. · Aruanded jooksvalt. Veel kokkuleppeid · Lapse õiguste konventsioon · Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon · Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta · Puuetega inimeste õiguste konventsioon · Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon · Rahvusvaheline konventsioon orjapidamise kohta Kasutatud materjal · http://humanrights.ee/inimoigused/ · https://www.riigiteataja.ee Aitäh kuulamast!
Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. 3)Euroopa Liit- loodi 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes.
- Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid: - Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon; - Osoonikihi kaitse konventsioon; - Mereõiguse konventsioon; - Kliimamuutuste raamkonventsioon. - 4. ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid: - ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon; - Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development); - Kyoto protokoll; - Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP). 5. Kasvu piirid (“limits to growth”) tähendab: - loodusvarade piiratust; - fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks; - entroopia kasvu;
Läänemere maadega RIIK CO2 CH4 NOX EESTI 25,2 0,35 0,1 LÄTI 8,6 0,6 0,03 LEEDU 10,0 0,008 0,05 POOLA 9,53 0,15 0,03 SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 1992. aastal Rio de Janeiros maailma keskkonnaekspertide ja ministrite tippkohtumisel võeti vastu kliimamuutuste raamkonventsioon. Sellega on liitunud ka Eesti Vabariik. Selle peamisteks eesmärkideks on globaalse kliima kaitsmine, kusjuures arenenud riigid peaksid seda juhtima. Kyoto lepe võeti vastu COPi poolt 1997. aastal Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette võtta. Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist aastaks 2010
- ... tekke ennetamine; • Loodusliku mitmekesisuse kaitse - ... hulga vähendamine. - Meetmete jõustamine ohustatud liikide kaitsek • Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse - Õhusaaste vähendamine - Keskkonnakaitse meetmete integreerimine - Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra - transpordivahendite müra lubatud piirnormid ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG • Keskmine eurooplane eraldab 10t CO2, ameeriklane 20t CO2 ja aafriklane 0,7t CO2 inimese kohta aastas. • Argielus aitab kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele: - kodude ja koolide/tööpaikade kütmine - valgustamine - kasutatavate seadmete energiaga varustamine
Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused: Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg Kokkulepped (näited): 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid. Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed) New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997 Stockholmi konverents 1972: Esimene suur ÜRO keskkonnateemadele keskkenduv konverents muurang rahvusvahelises keskkonnapoliitikas Osalajateks 113 riiki, lisaks ka valitsuste vahelised ja valitsusvälised organisatsioonid Käsitletud teemad: Rahvusvaheline koostöö ja teadlikus Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Vastu võeti deklaratsioon 26 arengut ja keskkonda puudutava põhimõttega ning tegevuskava 109 soovitusega
omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad ENi institutsioonid: rassismi ja sallimatuse tõkestamise Euroopa komitee (ECRI); piinamisvastane komitee (CPT); inimõiguste volinik. Eesti Euroopa Nõukogus Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina: Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine;
ookeani loodeosas Baseli 1989. a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest Ramsari 1971. a. Konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Washington 1973. a. Konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest Rio de Janeiro 1992. a. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Berni 1979. a. Konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitsest New Yorgi 1992. a. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Viini 1985.a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest (Riigi Teataja) Eesti jätkusuutlik areng Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia ,,Säästev Eesti
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis
Lennuväe baas: staap, majandus-, tehnika-, kontroll- ja sanitaarjaoskond, aviotehas, baasi kompanii ja areodroomid, kokku 197 meest. Õhukaitse Suurtükiväegrupp Tallinnas Kalamajas Kuni 1939. aastani tegutses Üksik Merelennusalk. Õhukaitse ülem oli Richard Tomberg. · Viini 1985. a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainetest Konventsioon on edasisele konkreetsemale koostle alust loov raamkonventsioon, mille põhieesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad on: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik, teaduslik ja tehniline koost; · informatsiooni vahetamine jne. Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete
ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2. Rühm merereostuse ennetamisega seotud konvektsioonid, 3. Rühm merekeskonna reostuse korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konvektsioonid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon Sõlmiti 1992 New Yorgis.Hetkel 195 osalist. Ülesandeks on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emitteerimise vähendamiseks. Eesmärgiks on viia gaaside tootmine nii madalale et hoida ära inimsekkumine kliima muutustesse. Koosneb kahest lisast 1. Lisas on arenenud ja üleminekumajandusega riigid , 2 lisas on majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni riigid. Ja siis on ülejäänud ehk arengumaad. Kyoto protokoll
päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta Kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamiseks ja seega kliima soojenemise pidurdamiseks on maailma riigid kehtestanud ja kasutusele võtnud terve rea meetmeid. ( 1992.aastal võeti vastu Rio De Janeiros ÜRO keskkonn- ja arengukonverentsil Kliimamuutuste raamkonventsioon) .Osoonikihi kaitsmiseks võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985.aastal.
päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta Kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamiseks ja seega kliima soojenemise pidurdamiseks on maailma riigid kehtestanud ja kasutusele võtnud terve rea meetmeid. ( 1992.aastal võeti vastu Rio De Janeiros ÜRO keskkonn- ja arengukonverentsil Kliimamuutuste raamkonventsioon) .Osoonikihi kaitsmiseks võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985.aastal.
konventsioon (sh Cartagena protokoll), UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika
vähemusrahvusele antakse suhteliselt rohkem õigusi. 8 Olulised rahvusvahelised dokumendid, mis käsitlevad vähemusrahvuste kaitset: · etnilisse, usulisse või keelelisse vähemusse kuuluvate isikute õiguste deklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1992); · Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (Euroopa Nõukogu konventsioon, Eestis jõustus 1. veebruaril 1998). Eesti Vabariigis kehtib vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. 3. Inimõigused ja kriminaalõigus Kokkupuutes politsei või õiguskaitseorganitega on igal inimesel õigused, mida kaitsevad Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon. Üldtunnustatud põhimõte on, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isiku vabadust võib piirata ainult seaduse alusel
Antarktika . Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris . Kliima soojenemise põhjused - Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid, Freoonid . Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine, Ookeanide soojenemine. Kliima soojenemise mõjud Ilmastik, Jääkatte vähenemine, Muutused sademetes ja taimestikus, Muutused rannikualadel, Muutused ookeanides. Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase. Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate
kokkuleppeid, peetud konverentse. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 3. 14. juunil 1992 Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist. Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid. Ehkki konverentsil ei kohustatud riike millegi otseselt tegemiseks, oli see üks esimesi tõsisemaid ja laiahaardelisemaid koostööalgatusi globaalprobleemide lahendamisel. (Vikipeedia) 2007.aastal 18-19 oktoober ühendasid mitmed jätkusuutliku arengu ühendused jõud, et viia täide konverents teemal "Pilguga tulevikku - vaadates tagasi". See kokkutulek keskendus
a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest · Ramsari 1971. a. Konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena · Washington 1973. a. Konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest · Rio de Janeiro 1992. a. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Berni 1979. a. Konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitsest · New Yorgi 1992. a. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · Viini 1985.a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest · Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest Eesti jätkusuutlik areng Säästev Eesti 21 e. Eesti Agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 ei ole
Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praegu juba liitunud rohkem riike. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsioon käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte: geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. 6. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi
Rio de JANEIRO konventsioon keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse) UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn, EUROOPA MAASTIKE konvensioon edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist. Keskkonnakaitselised konventsioonid Helsingi konventsioon Läänemeri ÜRO mereõiguse konventsioon mereohutus MARPOLi konv laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris KYOTO protokoll vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid PARIISI kokkulepe kliimaeesmärkide saavutamiseks VIINI konventsioon osoonikiht MONTREALI protokoll osoonikihi kahjustavate ainete vähendamine GENFI konventsioon piiriülese õhusaaste konventsioon STOCKHOLMI konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon ( jäätmete kahjutuks tegemine, tööstuses kastatavad kemikaalid)
saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma, mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu. See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades. (Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks. Teiseks tähtsaks dokumendiks selles valdkonnas on nn Kyoto protokoll 1998. aastast. Protokolliga määratakse konventsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja vastavad meetmed selle saavutamiseks.
Karmistatud olid ka metüülbromiidi tootmise ja kasutamise tähtajad. 4. 1999. a. Pekingis. Pekingi parandus on siiani viimane MP parandus, millega laiendati taas OKA-de nimekirja. Pekingi paranduste põhieesmärk oli karmistada juba olemasolevaid meetmeid ja tähtaegu klorofluorosüsivesinike osas. 1992. aasta juunis sõlmiti Rio de Janeiros Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change-UNFCCC), millega ühines rohkem kui 150 riiki. Jõustus see 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus). Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste tase aastaks 2000 samale tasemele, mis oli 1990. aastal
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. ● Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise 11. Millised dokumendid reguleerivad Eestis kliimamuutustega seotud probleeme, nende probleemide leevendamist ning kohanemismeetmeid? Rahvusvahelised kokkulepped: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Kyoto protokoll ● EU kokkulepped: kliimamuutuste ja energia pakett eesmärkidega 2020.aastaks: ● vähendama kasvuhoonegaase 20 protsendi võrra; ● tõstma energiatõhusust 20 protsendi võrra; ● tagama, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega. ● Eesti kliimamuutuste alane regulatsioon: ● Välisõhu kaitse seadus ● Ühinenud Rahvaste
Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Tuulispask on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. 26.Iseloomusta rahvusvahelisi lepinguid atmosfääri ja kliima kaitseks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon on rahvusvaheline leping, mis loodi 3-4 juunil 1992 aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengu konverentsil,eesmärgiga arendada globaalset koostööd kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside inimtekkeliste emissioonide stabiliseerimise ja vähendamise osas; põhieesmärgiks on inimtekkeliste kliimamuutuste ärahoidmine. Kyoto protokoll (1997)Kyoto protokoll jõustus 2005. aastal.Protokolli kohaselt on selle
bensiinist, mootorsõiduliiklusest, värvilahustitest ning mitmetest kodumajapidamises kasutatavatest osakestest. Lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahel päikesevalguse ja soojuse mõjul toimuva fotokeemilise reaktsiooni tulemusel tekib osoon. 3 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Kliimamuutus-mis see on?", Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon. Seetõttu on troposfääriosooni hulk suvel suurem ning mõjub inimeste tervist kahjustavalt (tekitades näiteks hingamisraskusi).4 Praeguse õhusaastepoliitika tagajärjel õhusaaste negatiivne mõju Euroopas küll väheneb, kuid jääb lisameetmete puudumise korral ka tulevikus suureks. Lisaks süsinikdioksiidi heidetele on autotranspordil suur osa õhusaastes. Hoolimata sellest, et autotootjad on suutnud
1) Mereohutusega seotud konventsioonid -1 2) Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2 3) Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3 MARPOL - Konventsioon laevadelt tuleneva merereostuse vältimiseks, Eesti 1992. ballastvee konventsioon – ballastvee vähendamiseks. Läänemeres bioinvasiooni kõrvaldamiseks. ÜRO mereõiguste konventsioon Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. 1982, Eesti 2005. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) UNFCCC 1 Eesti 1992 Rio de Janeiros. EM: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Vajalik globaalse koostöö arendamine. Kyoto protokoll 1997, Eesti 1998 Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
- Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV. 1973 kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse-ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONV. – keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. RIO BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONV. – bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine. Käsitleb geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. 7. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll ül: globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. 8. Arhusi konventsioon – avalikkuse kaasamine, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. 9. Populatsiooni mõiste (rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas), asustustihedust
taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · 1992. a, Rio de Janeiros · Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel · Looduskaitset tuleb siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus jne. 6. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll · Ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. · Eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise
2008. aastal UNPD poolt algatatud projekti raames töötab valitsus välja prioriteedid, kuidas võidelda veepuuduse ja saastatusega, leida võimalusi, kuidas eriti riigi äärealadel investeerida taastuvenergia tehnoloogiasse ning kuidas täita aastaks 2015 Rio konvensioonid bioloogilisest mitmekesisusest (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon), maa kahjustamisest (ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon) ja kliimamuutustest (ÜRO raamkonventsioon kliimamuutused). [http://www.undp.org.pk/environment-and-energy.html] 2. PROJEKT "TORGHAR" 1997. aastal tunnustas Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) projektiga ,,Torghar" (Must mägi) kohalike hõimujuhtide tööd bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, sotsiaalse rahulolu ja majanduse parandamiseks Kirde Balochistanis loodud mägikitse liikide Urial ja Markuur kaitsala. Projekti kaasati suurel hulgal kohalikke elanikke, eelkõige jahimehi.
konventsioon (ballastvesi- on hõljuvainet sisaldav vesi, mis võetakse ajutiselt laeva ballastitankidesse, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist ja püstuvust; oluline, sest Läänemeri on väga vastuvõtlik võõrliikidele ning need mõjutavad tugevalt sealset elu). · Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid ÜRO mereõiguste konventsioon: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): et saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Kyoto protokoll- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, roheline investeerimisskeem- lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadav tulu suunatakse keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse (nt Eesti- elektriautod);
Euroopa kohaliku omavalitsus harta, mõjutab alla kirjutanud liikmesriike, määrab kindlaks omavalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguse olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nende korralduste üle otsustada. Euroopa KOV harta KOV üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal. Välismaalaste kohalikul tasandil elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused.
samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. Ballastvee konventsioon - Rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon. Reostus – võõrliigid, nende tekitatud kahju. EM: kontrollida ning minimeerida uute võõrliikide sissetoomist ballastvetega. ÜRO mereõiguste konventsioon: Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): EM: ülemaailmne kliimamuutuste kokkulepe aastaks 2015, mis jõustuks 2020. Heitkoguste vähendamise programm. 28 Kyoto protokoll - 1997 New Yorki konventsiooni täiendus. Eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside
vääveldioksiidi ja edaspidi võimaluse korral ka teiste saasteainete) kauglevi seire ja hindamise ulatuslik programm, Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll- kohustusest võtta tarvitusele kohased abinõud kaitsmaks inimese tervist ja looduskeskkonda kahjulike mõjude eest, mis tulenevad osoonikihi muutumisest või selliseid muutumisi põhjustavast või põhjustada võivast inimtegevusest, Kliimamuutuste raamkonventsioon (k.a Kyoto protokoll)- hustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes; ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja laiendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaare ja muid neeldajaid ning edendada säästlikke metsandusvõtteid, metsastamist ja taasmetsastamist; iii) säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamine;
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) · Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. · Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. · 1989, jõustus 1992 · Eesti 1992 · Konventsioon määratleb ohtlikejäätmete impordi, ekspordi jatransiitvedude korra ega käsitleradioaktiivseid jäätmeid ja merelaevadenormaalse funktsioneerimise tagajärjeltekkivaid jäätmeid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · 1992, jõustus 1994 · Eesti allkirjastas 1992, jõustus 1994 · ÜL: globaalse koostöö arendaminekliimamuutusi põhjustavatekasvuhoonegaaside emissioonidestabiliseerimiseks ja vähendamiseks. · EM: saavutada kasvuhoonegaasidekontsentratsiooni stabiliseerumineatmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon:
o Lahendused puuduvad Põhjused Kasvuhoonegaasid o CO2 Fluoreeritud gaasid o Freoon o Metaan CH4 o Dilämmastikoksiid Metsad Ressursid - ammendumine Tagajärjed: veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012 Kyoto 1997 – võeti kindlad kohustused kasvuhoonegaaside piiramisel Pariis 2016 Mida on tehtud? Konkreetsed probleemid Osoon o Viini konventsioon o Montreali protokollid Vahemeri o Läänemeri – helcom ÜRO ÜRO keskkonnaprogramm UNEP Jätkusuutliku arengu eesmärgid o MDG järg o Keskkonnale kolm eesmärki Kliimamuutus
KOHANEMINE kuidas kliima mõjudega kohaneda. PIKEMAAJALINE GLOBAALNE EESMÄRK: Kui suuri muutusi ei tehta, soojeneb kliima tõenäoliselt selle sajandi lõpuks 5ºC võrra võrreldes 1850-1900 keskmisega, mis toob kaasa ohtlikud muutused, seetõttu lepitud kokku, et soojenemine peaks jääma alla 2ºC. Viimane UNEP aruanne: isegi Pariisi leppega ei saavutata 2ºC soojenemise lage, vaja täiendavaid tegevusi. RAHVUSVAHELINE REGULATSIOON: ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon (1992). Ratifitseeritud 197 riigi poolt. Eesmärk: kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents
koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks tegevuseks, et saavutada konkreetseid eesmärke. 14 Rios vastuvõetud dokumendid olid järgmised: - "Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust" - "Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Metsadeklaratsioon" - "ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon" - "Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" - "Agenda 21" Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust sätestas 27 üldprintsiipi. - Printsiip 2 sätestas suveräänsete riikide õiguse kasutada oma riigi ressursse vastavalt riigi keskkonna- ja arengustrateegiatele. - Rõhutatakse vajadust muuta keskkonnakaitse igasuguse arengu lahutamatuks osaks (printsiip 4); - kõrvaldada mittesäästvaid tootmise ja tarbimise viise (8); - vastu võtta efektiivseid keskkonnaalaseid õigusakte (11);
põhimõtteid.(1) 7 Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või liikmesriikide vahendusel mitmete keskkonnaküsimusi käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete osapooleks: näiteks ÜRO valitsustevaheline metsandusfoorum, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, selle konventsiooni lisaks olev Kyoto protokoll, mille EL ratifitseeris 31. mail 2002 ja milles toodud kohustusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osas peavad täitma kõik liikmesriigid. Sel eesmärgil on EL käivitanud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), millega pannakse teatavatele sektoritele kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid teatava kvoodini (13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/76/EÜ). Kuigi ülemaailmne metsade pindala
aastal teema: laevadelt tuleneva merereostuse vältimise konventsioon o Ballastvee konventsioon (-2): allkirjastati 2004. aastal, pole jõustunud teema: rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsioon o ÜRO mereõiguste konventsioon: teema: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New York 1992): o eesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi o Kyoto protokoll: eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid, väävelheksafluoriid)
lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra. Väljapääs? Viini (1985) konventsioon osoonikihi kaitse ja Montreali (1987) protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainete kohta Raamkonventsioon loob aluse edasisele konkreetsemale koostööle ja selle eesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuundadeks on: - teaduslik uurimine ja seire - seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö - info vahetamine jm Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende
lahendusi järjest enam ka kosmeetikaäris. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra. Väljapääs? Viini (1985) konventsioon osoonikihi kaitse ja Montreali (1987) protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainete kohta Raamkonventsioon loob aluse edasisele konkreetsemale koostööle ja selle eesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuundadeks on: - teaduslik uurimine ja seire - seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö - info vahetamine jm Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende
EKOH määrab kindlaks omalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguste olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nense korrladuse üle otsustada. Sisult vastab EKOH suurel määral PS 14.ptk standardile. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omvalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll on koostatud 2009.a. Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ning selle lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku-ja poliitiliste õiguste(sh hääleõiguse) andmise printsiibi. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. 9.2.1
ning sealt edasi loomade ja inimeste organismi. Saastatud õhk on võimeline ületama suuri vahemaid, tunnistamata riigipiire. Seetõttu vajab see valdkond eriti tugevalt rahvusvahelist koostööd. Rahvusvahelised konventsioonid: kaugleviga piiriülese õhusaastuse konventsioon (1985, Genf ) - peetakse välisõhu kaitse raamkonventsiooniks Osoonikihi kaitse konventsioon (1985, Viin ) kliimamuutuste raamkonventsioon (1992, New York) Euroopa Liidu õigus Välisõhu kvaliteedi raamdirektiiv 96/62/EÜ (1996.a.) Välisõhu direktiive on palju. Neid võib jagada kolme rühma: * välisõhu kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid * paiksete saasteallikate heitmeid reguleerivad direktiivid * liikuvate saasteallikate heitmeid reguleerivad direktiivid (erinevate mootorsõidukite kohta) Eesti õigus
regioonis. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): vähendada ohtlike jäätmete transporti, vähendada ohtikke jäätmeid ning nende tekkimst ning ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate
- Punane raamat ● Probleeme - Kalavarud - Osooniauk - Globaalne soojenemine - Puhta vee kättesaadavus ● Raskused Põhjused ● Kasuvhoonegaasid - Co2 - Fluoreeritud gaasid ** Freoon - Metaan (CH4) - Dilämmastikoksiid (N2O) ● Metsad ● Ressursid ● Tagajärjed: - Veetase, majandus, sotsiaal Mida on tehtud? Globaalne soojenemine ● Stockholm 1972 ● Rio de Janeiro 1992 - ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon - Johannesburg 2002 - Rio 2012 ● Kyoto 1997 ● Pariis 2016 ● Osoon - Viini konventsioon - Montreali protokollid ● Vahemeri ● Läänemeri - Helcom ÜRO ● ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ● Jätkusuutliku arengu eesmärgid - MDG järg - Keskkonnale kolm eesmärki ** Kliimamuutus ** Meri ** Maa
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Õhu lokaaalne saastumine Lämmastik ja vääveldioksiidid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid Õhu kõrge tolmusisaldus Tööstuspiirkondades häirivad lõhnad Tagajärjed: Soojenemine Veetaseme tõus Muutused taimkatte vööndilisuses Taimekahjurite laiem levik Mineralisatsiooni kiirenemine Sademete jaotuse muutus Aurumõju kasv - soostumine 1990.aastal sõlmiti ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon, Eesti ratifeeris 1994 Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid igaüks saab seda oma igapäevase käitumisega mõjutada. Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks
annaabi.ee 
