Keskkonnakaitse ja säästev areng EKSAMITEST 2014 (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Loodus - Keskkonnakaitse ja säästev areng

1 Hindamata

Nimi..........................................
Teaduskond...............................
MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD
„SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA ” ÕPPEAINE TEST
Õppejõud: prof . Jüri Martin

Mis aastast pärineb „säästva arengu” ( sustainable development ) defineeritud mõiste:
1972, 1980, 1985, 1987, 1992.

Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega:

Maa Päev, 1960;

ÜRO inimese elukeskkonna konverents , Stockholm 1972;
IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980.
Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987;
IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991;
ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992.

Rio de Janeiro konverentsil allkirjastati järgmised rahvusvahelised konventsioonid:

Bioloogilise mitmakesisuse kaitse konventsioon ;
Osoonikihi kaitse konventsioon ;
Mereõiguse konventsioon;
Kliimamuutuste raamkonventsioon.

ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil võeti vastu järgmised dokumendid :

ÜRO Milleeniumi Deklaratsioon ;
Agenda 21 (The Rio Declaration on Environment and Development);
Kyoto protokoll ;
Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP).

Kasvu piirid (“ limits to growth ”) tähendab:

loodusvarade piiratust;
fõõsiliselt vähest ruumi rahvastiku kasvuks;
entroopia kasvu;
majanduse kasvu lõplikku suurust;
on üks võimalikke arengustsenaariume.

Maailma olulisemad keskkonnaprobleemid on (WHO andmetel):

haigused ja tervis, väikelaste suremus ;
heade tehnoloogiate piiratud levik;
linnastumine;
autostumine .

Säästva arengu mõõtmed:

majanduslik;
sotsiaalne;
keskkonnaalane ;
poliitiline;
julgeolekuline.

Säästvat arengut häirivad tegurid:

majanduslikus tegevuses ei arvestata sotsiaalset mõju ja keskkonnahoiu hinda;
uuringutele mittetoetuvad poliitilised otsused
õiguslik nihilism
muutuvad looduslikud tingimused.

Eestis võeti säästva arengu seadus vastu:

1992;
1995;
2001.

Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” eesmärgid on:

Eesti kultuuriruumi püsimine ;
heaolu kasv;
sidus ühiskond;
ökoloogiline tasakaal;
keskkonnajulgeolek ja bioloogiline ohutus.

Arengueeldused Eesti jaoks:

jätkustsenaarium (mitte- või vähesekkumine);
konservatiivne stsenaarium (rahvuskeskne);
sotsiaalne partnerlus;
teadmusühiskond .

Läänemere Agenda 21 põhimõtted on:

ennetus (ettevaatuse) põhimõte,
saastaja maksab põhimõte;
subsidiaarsuse põhimõte;
omavalitsuste põhimõte.

Läänemere piirkond kui tervik:

On asunud säästva arengu teele;
Ei ole veel asunud säästva arengu teele.

Kasvuhoonegaaside heitkogused on seoses Kyoto prtsessiga vähenenud

Ei ole vähenenud;
On vähenenud poole võrra;
Kasvuhoonegaase atmosfääri ei emiteerita.

Keskkonna hapestumine on vähenenud kuna

happelisi sademeid põhjustavaid heitmeid enam ei ole;
maakasutus ja liiklus on ümber korraldatud;
piiriülesed saastekogused on oluliselt vähenenud.

Keskkonnahariduse osatähtsus säästva arengu põhimõtete rakendamisel:

keskkonnaharidusel on juhtiv roll igal haridustasemel;
praegune haridusüsteem ei soodusta säästvat arengut;
keskkonnaharidus vajab ümberorienteerimist säästva arengu hariduseks.

Mitu puud on vaja selleks, et saada 1 tonn paberit:

Õigetele vastustele ring ümber!

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 140 allalaadimist

Keskkonnakaitse ja säästev areng EKSAMITEST 2014 #1

Keskkonnakaitse ja säästev areng EKSAMITEST 2014 #2

Keskkonnakaitse ja säästev areng EKSAMITEST 2014 #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

NATALJASP Õppematerjali autor

MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD
„SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST
Õppejõud: prof. Jüri Martin

keskkonnakaitse säästev areng test eksam exam

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

............................................................ 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:........................................................................................................... 12 AGENDA 21:.......................................................................................

Keskkonnapoliitika

docx

Keskkonnapoliitika konspekt

kulu-tulu analüüs (KKP projektide tasuvusaeg on pikk) . Arengud alates 1980ndatest aastatest Positiivsed: Teema tähtsuse tõus ja rahvusvahelise koostöö kasv, Teadmiste kasv, Keskkonnateadlikkuse kasv tööstusriikides, "roheline" ideoloogia, Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (energia, taaskasutamine jne.), KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed

Keskkonnapoliitika

doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

Keskkond

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

Keskkonna kaitse

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul tuleb alati läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid: - loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus) - loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal) - otsustatakse igal juhtumil eraldi Parim on kombinatsioon nendest. SÄÄSTEV ARENG 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus. 1983 Brundtlandi komisjon globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne ,,Our Common Future" võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem.

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga  2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus  2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013  2009 – Keskkonnaamet  2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED  looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973

Keskkonnakaitse

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid