Esimene heitgaaside toksilisust piirav standard kehtestati aastal 1959 USAs Kalifornia osariigis. 26. mail 1969 sai standardiseerimine tõuke rahvusvahelisel areenil tolleaegse ÜRO peasekretäri U
Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. N Liidus kehtestati esimene
CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal.
Standardite
kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt
pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10
aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator.
Tänavu 1.
juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode
maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod
katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud
autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses
sõidukeid, küll vaid CO-sisaldust bensiinimootori tühikäigul.
Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto-
ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul.
20.03.1958
sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise
ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokku lepe. Selle
järgi tunnustatakse vastastikku (lepinguosaliste riikide
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kittysaidmeow
Õppematerjali autor
freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC). (GWP Global Warming Potential, globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal). Eesti saavutused: osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud; on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord; on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele; täielikult halogeenitud freoonide (CFC) ja osaliselt halogeenitud freoonide (HCFC) kasutuselevõtmine on oluliselt vähenenud.23 21 http://www.horisont.ee/node/1851 22 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 23 http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-5594/Osoonikihi-kaitsmine-on-riikide- %C3%BChine-eesm%C3%A4rk Osooniaukude kahanemine
keskkonnale kahjustav mõju. Välisõhku eraldub põletamisel jäätmetest süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani ning ära viskamisel eraldub pinnasesse ja põhjavette kemikaale ja pestitsiide. Kuigi jäätmete tekkimine on paratamatu, siis saab iga inimene anda oma osa, et vähendada jäätmete tekkimise osakaalu keskkonda kahjustavaid tooteid vähem tarbides. Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete
märkimisväärse teedu sammudega. Ilma protokollita oleks 2050ndaks aastaks osoonikihi kahanemine põhjapoolkera keskmistel laiuskraadidel ulatunud vähemalt 50%-ni ning lõuna poolkera laiuskraadidel 70%-ni. Osoonikihti kahandavate ainete emissioon oleks olnud 5 korda suurem, mille tulemused oleksid olnud kohutavad: 19 miljonit mitte melanoomse nahavähi, 1,5 miljonit melanoomse nahavähi ja 130 miljonit silmakae juhtumit rohkem kui ilma protokolli ja selle lisadega kehtestatud meetmete rakendamiseta. Osoonikihi taastumine Osoonikihi taastumise uurimine ja prognoosimine ongi käesoleval ajal maailma osooniuurijate üheks peaülesandeks. Probleem ei osutu sugugi nii lihtsaks, kui esmapilgul võiks paista. Isegi kui õnnestub osooni lagunemist katalüüsivate ainete sisaldused viia täies ulatuses varasema loodusliku olukorra tasemele, ei garanteeri see osoonikihi samasugust seisundit nagu oli 1950ndatel ja 1960ndatel. Põhjus on selles, et Kyoto protokolliga
sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral Mõisted kordamiseks: Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet- maakeral leiduva kogu looduse mitmekesisus. Alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Kaitstavad loodusobjektid-Eesti Looduskaitseseadusega määratletud loodusüksused, millele on kehtestatud võrreldes tavaalaga (objektiga) mitmesugused piirangud inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne. Rand ja kallas- Rand on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kallas . Kallas on kõikidel veekogudel. Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud:
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja vastustuse m
Hugo Treffneri Gümnaasium Kadri Hiibus 12D Saastekvootide müük Eestis Referaat Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KASVUHOONEGAASID EESTIS..........................................................................4 2. KYOTO PROTOKOLL JA SAASTEKVOOTIDE KAUPLEMINE........................5 3. KVOODIMÜÜGI PÕHIMÕTTED...........................................................................6 4. ROHELISED PROJEKTID.......................................................................................7 4.1 ELEKTRIAUTOD JA LAADIMISJAAMADE VÕRGUSTIK.........................................7 4.2 TEISI PROJEKTE..............................................................................................................8 5. SAASTEKVOOTIDE HINNA LANGUS.................................................................9 KO
MONTREALI PROTOKOLL _1987 _196 riiki _PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. _Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud kloroflorosüsinike (CFC-ainete) tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. MONTREALI PROTOKOLL _Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFCainete ekspordile ja impordile. _Muutmised ja täiendamised (tähtaegade ja meetmete karmistamised): 1990 London (193), 1992 Kopenhaagen (190), 1997 Montreal (177), 1999 Peking (158). _2007. aastaks on 95% osoonikihti kahjustavatest ainetest kasutusest/tootmisest välja lülitatud _November 2009 21. kohtumine Egiptuses Port Ghalib'is BASELI KONVENTSIOON _Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon _1989 _Jõustus 1992 _Eesti 1992
Keskkonnapoliitika meetmed : Vahendid, instrumendid, mehhanismid KP eesmärkide saavutamiseks. Eesmärgid (Porrini 2005, Adolino, Blake 2001): Keskkonnareostuse tõrjumine, vältimine . Tekitatud kahju heastamine, hüvitamine. Lisaeesmärgid: tarbijakäitumise mõjutamine, innovatsiooni edendamine, riigieelarvesse tulu toomine jne Üldine liigitus: õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud. Klassikalised ,,käsu ja kontrolli" mehhanismid, nt standardid, piirnormid, seadused (enamasti tehnoloogial ja keskkonna kvaliteedil põhinevad) Majanduslikud instrumendid, nt õigustel põhinevad kaubeldavad load ning keskkonnamaksud, -tasud, maksusoodustused. Vabatahtlikud lähenemised ja kokkulepped, nt ökomärgised, ISO standardid. Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid