Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogilised globaalprobleemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ökoloogilised  globaalprobleemid
Mida rohkem me maailmalt võtame, seda 
suuremaks  muutuvad meie võlad ja lõpuks 
võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi 
maksma,
 tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise 
seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. 
Norbert Wiener 
 
 
 
Las 
Vegas
 
 
 
 
 
 
 
 
KASVUHOONEEFEKT
Ülle Kõpp
 
 
Õhu saastamisega seotud 
globaalprobleemid
K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n ia u g u d
H a p p e v ih m a d
 
 
Maa atmosfääri koostis
• 78 % gaasilist lämmastikku
• 21 % hapnikku
• 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru 
jne.
 
 
Kasvuhoonegaasid
• Süsihappegaas
CO2
• Veeaur  
H O
2
•  Metaan
CH4
• Dilämmastikoksiid
N O
2
•  Osoon    
O3
 
 
Kasvuhooneefekt
Atmosfäär
Päike
Kasvuhoonegaasid
Maa
 
 
Kasvuhooneefekti tekitavad 
looduslikud protsessid
•  Aurumine  veekogudest
•  Vulkaanipursked
 
 
Inimtegevus kasvuhooneefekti 
tekitajana
• Fossiilsete kütuste põletamine
• Metsade  raiumine
• Põlluharimine
•  Karjakasvatus
 
 
Fossiilsete kütuste põletamisel 
vabanevad kasvuhoonegaasid
Süsihappegaas
Tsemendi 
tootmisest
2%
Muutustes 
maakasutuses
11%
Fossiilsetest 
kütteainetest
87%
 
 
Muu inimtegevusega seotud 
kasvuhoonegaaside teke 
Muu
Prügimäed
Metaan
Riisikasvatus
Karjakasvatus
0%
10%
20%
30%
40%
 
 
Muu inimtegevusega seotud 
kasvuhoonegaaside teke 
ksiid
Muu
Väetised
stiko
a
m
Energia tootmine
m
Biomass
ilä
D
0%
20%
40%
60%
 
 
Prognoositavad kasvuhooneefekti 
tagajärjed maailmas 
• Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C 
kümmne aasta jooksul
• Veetaseme tõus maailmameres
• Kliimamuutused maismaal
• Loodusvööndite nihkumine
 
 
Kasvuhooneefekti võimalik 
mõju Eestis
• Õhutemperatuuri tõus
• Maismaa-ala vähenemine
• Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel 
tekkinud probleemide mõju 
(näiteks: põgenike vool, maailma 
majanduse nõrgenemine jne.)
 
 
Eesti poolt tekitatud kasvuhoonegaaside 
hulk tonnides 1990. a. võrrelduna teiste 
Läänemere maadega  
RIIK
CO2
CH4
NOX
EESTI
25,2
0,35
0,1
LÄTI
8,6
0,6
0,03
LEEDU
10,0
0,008
0,05
POOLA
9,53
0,15
0,03
SOOME 10,34
0,005
0,06
ROOTSI 7,04
0,004
0,04
TAANI
9,93
0,09
0,03
NORRA 9,10
0,08
0,05
 
 
1992
1
. aastal Rio de Janeiros maailma 
keskkonnaekspertide ja ­ministrite 
tippkohtumisel võeti vastu kliimamuutuste 
raamkonventsioon. 
Sellega on liitunud ka Eesti Vab
V ariik. 
Selle peamisteks eesmärkideks on globaalse 
kliima kaitsmine,  kusjuures  arenenud riigid 
peaksid seda  juhtima.
 Ky
K oto lepe võeti vastu COPi poolt 199
1 7. 
7 aastal 
Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette 
võtta.
 
 
Rahvusvaheline koostöö 
kasvuhooneefekti vähendamiseks
• USA
külmutada kasvuhoonegaaside 
hulk aastail 2008 - 2012
1990. aasta tasemel
• EL
vähendada kasvuhoonegaaside 
tekitamist aastaks 2010
15% võrra
 
 
Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni 
3.–14. detsembrini 2007
Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste 
raamkonventsiooni 13.  istungil  ja  Kyoto protokolli 
osaliste kolmandal  kohtumisel  saavutasid riikide 
esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse 
tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 
kehtivuse kaotava Kyoto protokolli. 
väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, 
teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni 
välja. Tänu survele loobus USA oma esialgsest 
positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi 
minema.” 
 
 
Jõuti leppele:
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, 
kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada 
keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see 
kõigile kättesaadavaks, korraldada nende 
tegevuste rahastamine. 
See oli 13.  konverents , esindajad  192 riigist.
 Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli 
hiljuti  lõppenud Bali  kliimakonverents suurim 
ÜRO üritus kliimamuutuste teemal  
 
 
Kirjandus
• Anttila, P. jt. 1996. 
Globaalsed keskkonnaprobleemid. 
Eesti Loodusfoto.
• Lühientsüklopeedia. Loodus. 2000.
• Keskonnaraamat gümnaasiumile. IV osa.
1998. Tallinn.
 
 

Document Outline

  • Ökoloogilised globaalprobleemid
  • Las Vegas
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • KASVUHOONEEFEKT
  • Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid
  • Maa atmosfääri koostis
  • Kasvuhoonegaasid
  • Kasvuhooneefekt
  • Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid
  • Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana
  • Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid
  • Muu inimtegevusega seotud kasvuhoonegaaside teke 
  • Slide 15
  • Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas 
  • Kasvuhooneefekti võimalik  mõju Eestis
  • Eesti poolt tekitatud kasvuhoonegaaside hulk tonnides 1990. a. võrrelduna teiste Läänemere maadega  
  • Slide 19
  • Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks
  • Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni  3.–14. detsembrini 2007
  • Jõuti leppele:
  • Kirjandus
Vasakule Paremale
Ökoloogilised globaalprobleemid #1 Ökoloogilised globaalprobleemid #2 Ökoloogilised globaalprobleemid #3 Ökoloogilised globaalprobleemid #4 Ökoloogilised globaalprobleemid #5 Ökoloogilised globaalprobleemid #6 Ökoloogilised globaalprobleemid #7 Ökoloogilised globaalprobleemid #8 Ökoloogilised globaalprobleemid #9 Ökoloogilised globaalprobleemid #10 Ökoloogilised globaalprobleemid #11 Ökoloogilised globaalprobleemid #12 Ökoloogilised globaalprobleemid #13 Ökoloogilised globaalprobleemid #14 Ökoloogilised globaalprobleemid #15 Ökoloogilised globaalprobleemid #16 Ökoloogilised globaalprobleemid #17 Ökoloogilised globaalprobleemid #18 Ökoloogilised globaalprobleemid #19 Ökoloogilised globaalprobleemid #20 Ökoloogilised globaalprobleemid #21 Ökoloogilised globaalprobleemid #22 Ökoloogilised globaalprobleemid #23
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Piia Pärn Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

GLOBAALPROBLEEMID
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Globaliseeruv maailm
Põhilised globaalprobleemid
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Geograafia
KLIIMAMUUTUSED loeng
80
ppt

KLIIMAMUUTUSED loeng

Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest ­ hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää mo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Uurimuse ``Kasvu piirid'' (The Limits to Growth), aluseks on globaalse arengu matemaatiline mudel World 3, milles tollal vaid 28 aastane Dennis Meadows käsitles maailma kui keerulist süsteemi, mida on võimalik imiteerida matemaatilise modelleerimisega. World 3-s uuriti industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute tooraineressursside ammendumise ning keskkonna saastumise tagajärgi (Valt, Savisaar. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, 1983). Arvestuses kasutati näitajaid: R ­ looduslikud ressursid, P - rahvaarv, * - keskkonna saastatus, f - ühe inimese kohta aastas tulev toiduhulk, $ - tööstustoodang ühe inimese kohta Mudelist oli näha, et umbes XXI sajani alguseni jätkuks senine kasv, pärast 2030. aastat saabub aga väga kiiresti rahvaarvu ja toodangu järsk vähenemine ning keskkonna saastatuse järsk suurenemine. Miks

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Globaalne kliima soojenemine
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. -3- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate

Keemia
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun