Atmosfäär. (0)

Tähtsus 

• TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL – HINGAMINE , PÕLEMINE – HAPNIK, FOTOSÜNTEES
  
• ON ELUKESKKOND – LINNUD , PUTUKAD, EOSED
  
• TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM – TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED
  
• TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI – LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI – SÜSIHAPPEGAAS
  
• KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST
  

• LÄMMASTIKUVARU – VAJALIK TAIMEKASVUKS
  
• VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID – OKSÜDEERUMINE
  

Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan , osoon )
Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR
Osoonikihi hõrenemine:
OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM.
OSOONI HÄVITAVAD:

• FLOORI- JA KLOORIÜHENDID
  
• FREOONID
  

NEID EMITEERIVAD:

• KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED
  
• SURUÕHUBALLOONID
  
• PLASTPAKENDID
  

Päikesekiirguse muutumine atmosfääris:

• Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb.
  
• Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks.
  

• Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool .
  

• Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
  

• Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena.
  
• Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus .
  
• Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
  

Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg.
Kasvuhooneefekt  on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Kliimat kujundavad tegurid:
1)Geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- Määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast ), päeva pikkusest, aluspinna värvusest
2)Kaugus ookeanidest ja meredest - Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujunevad maakeral välja:
külmvöös – idatuuled, parasvöös – läänetuuled, palavvöös – kirdepassaadid, kagupassaadid
Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad:
MUSSOONID– püsivad ja suureulatusega tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale
3) Püsivad kõrgrõhu- ja madalrõhualad - TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, pilvine , suvel jahedam, talvel pehmem ilm ,ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond – kuiv, suvel palav , talvel väga külm
4)Soojade, külmade hoovuste mõju. – (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal .
mereline kliima – pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem
mandriline kliima – külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe
soe hoovus – temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma
külm hoovus – temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma
HOOVUSED – suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas!
5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist
( mäestik/ tasandik )
Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud)
absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C
(6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled)
Üldine õhuringlus:
Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne.
Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt.
Pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas.
Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks mitu asjaolu:
juba nimetatud Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda.
Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist.
Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud.
Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule.
Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas.
Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient , seda tugevam tuul puhub .
Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale.
Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks.
Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule.
Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril .
Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.
Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.
Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas.
Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel.
Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta , siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul.
(Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.)
Tuult mõjutavad tegurid:
Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine
Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis -kiirus
Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist
Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule
Õhumassid
Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus).
Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma .
Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub.
Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini.
Seejärel veeaur kondenseerub, tekivad pilved, maapinna kohal udu.
Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse:
Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline , ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline.
Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.
Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm.
Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga.
Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad .
Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm.
Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel.
Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusrežiimi sesoonse kõikumise poolt.
Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma.
FRONDID
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi - lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all.
Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe:
Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.

• Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema.
  
• Mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved.
  
• Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved . Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte.
  
• Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet, mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad.
  
• Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama
  

• Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles.
  
• Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult.
  

• Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis.
  
• Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool .
  

Frontide puhul on oluline meelde jätta, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral aga taga.
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest  gaasidest  ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist
Stratosfäär- atmosfääri kiht, ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist.
Osoonikiht - on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suuremosooni kontsentratsioon.
Kasvuhoonegaasid on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.
Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
kliimat kujundavad astronoomilised tegurid?
Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Pöörijooned on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike  seniidis  üks kord aastas (pööripäeval).
Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist.
õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga.
Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhugaala.
Antitsüklon on  ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.
Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles
külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. 
passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujunebkõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala.
Ilmaprognoos - teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku  ilmast  mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks.
briis ehk  vinu  on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul.
Saasteaineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel.
Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad:

• kütmisel tekkiv suits
  
• autode heitgaasid
  

Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks

• Soojuselektrijaamad
  
• Metallurgiatööstus
  
• Naftatööstus
  
• Autotransport
  

Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktidena.
Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd:

• maavarade karjääris kaevandamine
  
• Põlluharimine
  
• Teedeehitus
  

Tahke aine lendumist soodustab tugev tuul ja kuiv pinnas. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullakihist.
Kõige enam tolmu satub õhku kõrbealadelt
Põua ajal puhkenud suured metsatulekahjud saastavad õhku väga ulatuslikul alal
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on:

• väävliühendid, eriti SO2;
  
• lämmastikuühendid (NO, NO2, ammoniaak );
  
• süsinikuühendid (vingugaas CO, süsihappegaas CO2);
  
• aerosool ehk tahked osakesed.
  

Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.
Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist.Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma , mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu . See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades.
(Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks.
Teiseks tähtsaks dokumendiks selles valdkonnas on nn Kyoto protokoll 1998. aastast. Protokolliga määratakse konventsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja vastavad meetmed selle saavutamiseks.
Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985. aastal. 1987. aastal sõlmiti nn Montreali protokoll osoonikihti lagundavate ainete kohta.).