Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD (0)

1 Hindamata
Punktid

SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD
Referaat aines „ Keskkonnakorraldus
Sisukord
I.Sissejuhatus 3
II.CO2 ja kliima muutused 3
III.Õhk – tahked osakosed ja osoon 4
IV.Vesi 6
V.Maa 7
VI.Säästev Eesti 21 8
VII.Kasutatud kirjandus 10
  • Sissejuhatus


    Tänapäeva maailmas toimuv inimtegevus mõjutab keskkonda. Kuid viimase 50 aastaga on olukord muutunud palju halvemaks. Päevakorda on tekkinud järgnevad probleemid: globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ekspluateerimine , jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine.
    Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist.
    Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ning viimase peatüki „Säästev Eesti 21“ refereerimisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud säästva arengu strateegiat „Säästev Eesti 21“.
  • CO2 ja kliima muutused


    Juba 20. sajandi algusaastatel on maa temperatuur kiiresti tõusnud eriti Euroopa piirkonnas keskmiselt 0,95 °C (maailmas on keskmiselt 0,6 °C). Viimastel kümnendidel on temperatuur tõusnud ühe kümnendi kohta ligi 0,2°C. Soojenemise mõjud on juba praegu tuntavad ning eeldatavasti need temperatuuri tõustes suurenevad. CO2 ja teised kasuhoonegaasid tekivad looduslikul teel ning aitavad meie planeeti soojana hoida. Ilma nendeta oleks keskmine temperatuur Maal umbes 30°C madalam. Mitmesuguste fossiilsete kütuste põletamine, metsaraie, põlluharimine, aerosoolide kasutamine ja muude inimtegevuse tagajärjel tekkivad kasvuhoonegaasid on globaalse soojenemise ja kliimamuutuste põhjustaja üle maailma. Euroopa Liidu näol 48% kasvuhoonegaasidest tekitab tööstus, transport 21%(millest ligi pool on põhjustatud sõiduautodest) ning põllumajandus 10%. Ülejäänud 17% kasvuhoonegaasidest toodetakse kodumajapidamistes ja väikeettevõtetes. 1
    Selleks, et vähendada CO2 hulka jõustus 2005 aastal Kyoto protokoll , et aastaks 2012 peavad 36 tööstusriiki vähendama või piirama kasvuhoonegaaside koguseid tasemeni, mis oleks 5-8% madalam 1990. aastatel. CO2 heitkoguste ühikute ehk AAU (Assigned Amount Unit )  müümine on võimalik tänu Kyoto protokollile, mis lubab riikidel vabad heitkogused riikidevahelisel kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise turul maha müüa.  Müügireeglid näevad ette, et kvoodi müügist saadud raha tuleb suunata CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse. See, millisesse projekti AAUde tulud suunatakse, otsustab kvoodi ostja. Selleks, et viia CO2 tootmine miinimumini lõppeb kvoodimüük 31.12.2012, kuna riik peab alates 2013 aastast hakkama kvoote ise ostma.2
    1992. aastal leppisid valitsused kokku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis. Praegu tunnustab seda rahvusvahelist kokkulepet ametlikult 189 riiki
    – peaaegu kõik maailma riigid. Selle konventsiooni lõppeesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Sellise taseme peaks saavutama aja jooksul, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist
    säästval viisil. Konventsiooni kohaselt kontrollivad 189 valitsust oma riigis toodetud kasvuhoonegaase ja annavad selle kohta aru, töötavad välja kliimamuutuse tegevuskava ning aitavad vaesematel riikidel kliimamuutusega toime tulla. Nad kohtuvad asjade arutamiseks ja järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3
  • Õhk – tahked osakosed ja osoon


    Tänapäeval elab umbes 80% kõigist eurooplastest linnapiirkondades. Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja seega ka inimeste endi tervist, tekitades erinevaid allergiaid ning hingamisprobleeme.
    Peamised murettekitavad saasteained on tahked osakesed ja troposfääriosoon, tänu millele väheneb inimeste keskmine eluiga (Eurooplaste keskmine eluiga on vähenenud ligi üheksa kuud). Tähekombinatsioon PM tähistab peeneid tahkeid osakesi. Allindeksitega määratletakse osakeste suurus. PM2,5 märgib osakesi, mille läbimõõt on pisem kui 2,5 mikromeetrit, PM10 osakesi, mis on pisemad kümnest mikromeetrist. Inimese juuksekarva läbimõõt on keskmiselt kümme korda suurem. Tahked osakesed tekivad enamasti põletamise tagajärjel, kuid ka sellistest gaasilistest saasteainetest nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Lenduvad orgaanilised ühendid pärinevad naftakeemiatööstusest, bensiinist, mootorsõiduliiklusest, värvilahustitest ning mitmetest kodumajapidamises kasutatavatest osakestest . Lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahel päikesevalguse ja soojuse mõjul toimuva fotokeemilise reaktsiooni tulemusel tekib osoon. Seetõttu on troposfääriosooni hulk suvel suurem ning mõjub inimeste tervist kahjustavalt (tekitades näiteks hingamisraskusi).4
    Praeguse õhusaastepoliitika tagajärjel õhusaaste negatiivne mõju Euroopas küll väheneb, kuid jääb lisameetmete puudumise korral ka tulevikus suureks. Lisaks süsinikdioksiidi heidetele on autotranspordil suur osa õhusaastes. Hoolimata sellest, et autotootjad on suutnud energiatõhusate autode tootmisega saasteainete hulka oluliselt vähendada, suureneb autode hulk teedel järjepidevalt, mille tulemusena on autotransport jätkuvalt suureks saasteallikaks õhus.
    Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid – ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega – isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks ( 2050 ) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.5
  • Vesi


    Vesi on muutunud maailmas üheks kõige haruldasemaks loodusvaraks. Inimeste tarbeks saab kasutada vähem kui 1% kogu planeedi veest ning enam kui 1,2 miljardil inimesel ei ole puhast joogivett. Umbes 35% meie kraaniveest tuleb pinnaveest (jõed, järved), millest umbes 20% ähvardab reostus . Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest, mis tekib läbi pinnase imbuvate sademetest.Üldiselt on joogivee kvaliteet hea ning enamikes euroopa piirkondades on kraanivesi joomiskõlblik. Siiski peab vett enne selle joomiskõlblikuks saamist töötlema, kuna see võib olla saastunud põhja- ja pinnavette sattunud ainetega, milleks võivad olla keemilised taimekaitsevahendid, väetised, inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmetest tulenevad bakterid. Suurimad veereostamise põhjustajad on väetiste ja keemiliste taimeaitsevahendite kasutamine. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Veereostuse vähendamine on lisaks veekasutamisele tähtis seetõttu, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust.6
    Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ja keemilise seisundiga pinnavee , põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele, säilitades ja tagades vee kasutamisvõimalused ka tulevikus. Vee reostuse vähendamiseks on Eestis võetud vastu eraldi seadus, mis jõustus juba 1994. aastal - Veeseadus . Seaduse eesmärk on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Lisaks sellele reguleerib Veeseadus veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.7
    Ühtlasi iga inimene on oma igapäevaelus võimeline säästlikult vett kasutama. Näiteks vannis käimise asemel eelistada duši all käimist, mis võtab neli korda vähem vett. Hambapesu ajaks kraani kinni keeramine hoiab kokku 12-15 liitrit vett. Nõudepesumasin ja pesumasin panna käima vaid siis, kui see on täis või poole masinaga pestes käivitada ka vastav programm, mis hoiav vett kokku. Kemikaalide, värvide ja õlide valamine kraanikaussi valamine võib kahjustada reoveekäitlussüsteemi toimimist, tappes bioloogilist mitmekesisust ning samaaegselt ummistab torusid . Selle asemel viia vastavad ained keskusesse, mis kogub taolisi ained ja hävitab need ohutult.
  • Maa


    Bioloogiline mitmekesisus tähendab kõigi eluvormide mitmekesisust. Bioloogilise mitmeskesisusega kaasnaeb lai valikuvabadus (näiteks toidu ja puhta vee näol) ning samuti hoiab see vaos kliimamuutust, aitab kaasa looduslike ohutegurite leevendamisele jne. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kiirus kogu maailmas on praegu hinnanguliselt ligi 1000 – 10 000 korda suurem kui loodusliku fooni vähenemise kiirus. Selle põhjustatajateks on peamiselt mäetööstus, uute elupaikade ehitamine, loodusvarade ületarbimine liigse kalastamise ja küttimise näol, reostus ja üleilmsed kliimamuutused .
    1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega . Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks.
    Erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole tänapäeval peamine probleem mõnede taastumatute loodusvarade võimalik vähesus, vaid loodusvarade kasutamisviiside mõju keskkonnale. Näiteks on ürgkütuste näiliselt piiramatu kättesaadavus ja sellest tulenevalt nende üha laialdasem kasutamine energia tootmiseks põhjustanud tõsiseid keskkonnaprobleeme: õhusaaste ja globaalse soojenemise. Taastuvate loodusvarade puhul ( kalad , taimed, loomad) on keskkonnaprobleemiks nende vähesus. Mõnede liikide väljasuremine tähendab bioloogilise mitmeskesisuse vähenemist ning maa kasutuselevõtt (näiteks elurajoonide ehitamiseks) loomade elupaikade kaotust.8
    Üks suuremaid probleeme lisaks bioloogilisele mitmekesisusele ning taastuvate loodusvarade säilitamisele on jäätmekäitlus – materjalide töötlemine ja hävitamine ilma keskkonda kahjustamata. Nii jäätmete põletamisel kui ka prügimäele viksamisel on keskkonnale kahjustav mõju. Välisõhku eraldub põletamisel jäätmetest süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani ning ära viskamisel eraldub pinnasesse ja põhjavette kemikaale ja pestitsiide. Kuigi jäätmete tekkimine on paratamatu, siis saab iga inimene anda oma osa, et vähendada jäätmete tekkimise osakaalu keskkonda kahjustavaid tooteid vähem tarbides.
    Ajast kui Eesti liitus Euroopa Liiduga jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite – mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine – intensiivsele arendamisele.9
  • Säästev Eesti 21


    Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele.
    Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhimõtetest. On niinimetatud katusstrateegiaks kõikidele keskkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnatrateegias toodud põhimõtetest.
    Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline dokument, mis kiideti riigikogus heaks aastal 2005. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. „Säästev Eesti 21“ määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu  suunisdokumentidega.
    „Säästev Eesti 21“ arengueesmärgid aastani 2030 on:
    Eesti kultuuriruumi elujõulisus – Eesti kultuuriruumi ulatuse suurendamine , kultuuri funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus . Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse).
    Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus , reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses , erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus.
    Inimese heaolu kasv – Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele.
    Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks).
    Sotsiaalselt sidus ühiskond. – Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel).
    Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika , tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika , haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine.
    Ökoloogiline tasakaal – loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes.
    Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus , tehnoloogiline innovatsioon , ökopoliitika.
  • Kasutatud kirjandus


    Euroopa Komisjoni kodulehekülg www.ec.europa.eu
    Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.envir.ee,
    „Säästev Eesti 21“ http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf
    Veeseadus, RT I 1994, 40, 655 www. riigiteataja .ee
    1 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf , Euroopa Komisjoni kodulehekülg, „Muuda maailm puhtamaks!“, Energia.
    2 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et.pdf , Euroopa Komisjoni kodulehekülg, „Kliimamuutus-mis see on?“
    3 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/climate_change_youth_et.pdf , Euroopa Komisjoni kodulehekülg, „Kliimamuutus-mis see on?“, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon.
    4 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf , Euroopa Komisjoni kodulehekülg, „Muuda maailm puhtamaks!“, Tahked osakesed ja osoon.
    5 http://www.envir.ee/1101324 , Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Uudised ja artikliklid, Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk.
    6 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf , Euroopa Komisjoni kodulehekülg, „Muuda maailm puhtamaks!“, Vesi.
    7 https://www.riigiteataja.ee/akt/28669 , Veeseadus, RT I 1994, 40, 655
    8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf , Euroopa komisjoni kodulehekülg, „Muuda maailm puhtamaks!“, Maa.
    9 http://www.envir.ee/625 , Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus.
    Tallinn, 2012
  • Vasakule Paremale
    SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #1 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #2 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #3 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #4 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #5 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #6 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #7 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #8 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #9 SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD #10
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nimi456 Õppematerjali autor
    Referaat aines „Keskkonnakorraldus“

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED
    5
    docx

    KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED

    Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega

    Keskkonnaõpetus
    KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG
    14
    docx

    KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG

    Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna- kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.

    Keskkonna kaitse
    Jätkusuutlik areng
    30
    docx

    Jätkusuutlik areng

    kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel. Jätkusuutlikkus eeldab üldsuse osalemist, säästvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt. ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. (Peedel 2016) 3 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult

    Ühiskond
    Jätkusuutlik areng
    5
    docx

    Jätkusuutlik areng

    Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi selle kohta, kui neilt seda küsida. Küsisin oma sõbranna käest, mis tema arvab, et mis on jätkusuutlik areng. Tema vastas ilma pikemalt mõtlemata, et see, kui toimub pidevalt areng, mis ei peatu. Kuid kas ikka saab nii lühidalt sellele küsimusele vastata? Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste

    Ühiskonnaõpetus
    KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED
    11
    odt

    KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED

    Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7

    Töökeskkond
    Jätkusuutlik areng
    6
    docx

    Jätkusuutlik areng

    Kasutatud kirjandus lk 7 Mis on jätkusuutlik areng? Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 2 Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja

    Kodanikuõpetus
    Säästev areng
    16
    doc

    Säästev areng

    Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

    Keskkond
    Keskkonnapoliitika konspekt
    14
    docx

    Keskkonnapoliitika konspekt

    Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info

    Keskkonnapoliitika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun