Atmosfäär (0)

1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus -õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid .
Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus.
3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast
Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 – 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 – 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt.
4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid
1) Nähtav valgus on 56 %
2) Ultravioletkiirgus on 8%
3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus .
5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega.
6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel , kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus.
7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel.
Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel.
8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest
- liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon , majanduse allakäik
9.Selgita gradient -, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub .Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnaläheduses, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.
10.Iseloomusta globaalset õhuringlust

suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
11.Iseloomusta passaatide teket, st. Õhuringlust ekvaatori ja 30.laiuskraadide vahel
12.Selgita mussoonide teket
Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias.Suvisel aastaajal, kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood.
13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale
Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed .Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks.
14.Iseloomusta peamisi õhumasse
1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge.
2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised.
3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm.
4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske.
5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine.
6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine.
7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond
15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front - sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma. Soojal ajal tekivad külma frondi korral rünksajupilved.sajab paduvhima ja esineb äikest(talvel väga harva).Sooja frondi puhul on sajuaja frondi ees, külma puhul frondi taga.
16.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma.
Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal.Frondid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse.Hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.Talvel kaasneb tsüklonitega pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi-talvel on ilm pakaliseline ja suvel päikseliselt soe.
17.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi
Peamisteks aineteks on väävliühend, eriti SO2, lämmastikuühendid NO,NO2, süsinikuühendid vingugaas CO ja süsihappegaas CO2, aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid.
18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta
Kasvuhoonegaaside konsentratsiooni vähendamiseks ja seega kliima soojenemise pidurdamiseks on maailma riigid kehtestanud ja kasutusele võtnud terve rea meetmeid.( 1992.aastal võeti vastu Rio De Janeiros ÜRO keskkonn- ja arengukonverentsil Kliimamuutuste raamkonventsioon) .Osoonikihi kaitsmiseks võeti maailma riikide poolt vastu juba 1985.aastal.