Raamatupidamise aruanne (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R16 KÕ
Laura Potsepp
TINEVEX OÜ
Praktikaaruanne
Koolipoolne juhendaja : Siiri Luts, MA
Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend
Valga linn
2017
Sisukord
SISUKOR
1.1Ettevõtte sisekeskkond 5
1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs 6
1.3 Äri ( turundus ) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele 6
2majandussündmuste dokumenteerimie ja kirjendamine 8
2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri 8
2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja –meetodid 8
2.2.1Raha arvestus 8
2.2.2Põhivara arvestus 8
2.2.3Finantsinvesteeringute arvestus 9
2.2.4Nõuete ja ettemaksete arvestus 9
2.2.5Võlgade ja ettemaksete arvestus 9
2.2.6Müügiarvestus 9
2.2.7Laenude arvestus 9
3Tööõigus ja töötasuarvestus 11
3.1Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik 11
3.2Töötasu arvestamine , seonduv maksuarvestus 11
3.3Toimunud majandustehingute kirjendamine 12
3.4Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine 12
4Maksud, maksed ja deklaratsioonid 15
4.1Ettevõtluse maksustamine 15
4.2Maksud ja maksed 15
4.3Maksudeklaratsioonide koostamine 16
Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 18
Lisa 1. 19
SISSEJUHATUS 3
1 Ettevõtlus ja turundus 4
1.1 Ettevõtte sisekeskkond 4
1.2 Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs 5
1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele 5-6
2 Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine 7
2.1 Raamatupidamist reguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise-eeskiri 7
2.2 Finantsarvestuse põhimõtted ja –meetodid 7
2.2.1 Raha arvestus 7
2.2.2 Põhivara arvestus 7-8
2.2.3 Finantsinvesteeringute arvestus 8
2.2.4 Nõuete ja ettemaksete arvestus 8
2.2.5 Võlgade ja ettemaksete arvestus 8
2.2.6 Müügiarvestus 8
2.2.7 Laenude arvestus 8-9
3 Tööõigus ja töötasuarvestus 10
3.1 Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik 10
3.2 Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus 10-11
3.3 Toimunud majandustehingute kirjendamine 11
3.4 Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine 11-13
4 Maksundus 14
4.1 Ettevõtluse maksustamine 14
4.2 Maksud ja maksed 14
4.3 Maksudeklaratsioonide koostamine 15
KOKKUVÕTE 16
Kasutatud kirjandus 17
LISAD 18-25
1.1Ettevõtte sisekeskkond 5
1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs 6
1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele 6
2majandussündmuste dokumenteerimie ja kirjendamine 8
2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise-eeskiri 8
2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja –meetodid 8
2.2.1Raha arvestus 8
2.2.2Põhivara arvestus 8
2.2.3Finantsinvesteeringute arvestus 9
2.2.4Nõuete ja ettemaksete arvestus 9
2.2.5Võlgade ja ettemaksete arvestus 9
2.2.6Müügiarvestus 9
2.2.7Laenude arvestus 9
3Tööõigus ja töötasuarvestus 11
3.1Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik 11
3.2Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus 11
3.3Toimunud majandustehingute kirjendamine 12
3.4Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine 12
4Maksud, maksed ja deklaratsioonid 15
4.1Ettevõtluse maksustamine 15
4.2Maksud ja maksed 15
4.3Maksudeklaratsioonide koostamine 16
Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 18
Lisa 1. 19
SISSEJUHATUS
Praktika eesmärgiks on mõista ettevõtte sise- ja väliskeskkonna mõju ettevõtte majandustegevusele ning tulla toime väikese ja keskmise suurusega majandusüksuse majandussündmuste kajastamisega arvestusregistrites ning nendega kaasnevate maksude ja maksete arvestamise ning deklareerimisega.
Praktika on läbi viidud Valga linnas osaühingus Tinevex, mis pakub lähiümbruses olevatele ettevõttetele raamatupidamisteenust. Minu juhendajaks oli Eveli Vaarend, kes on firmas ainukene töötaja. Lisaks ettenähtud praktikale oli mul võimalus näha ka kohtumisi klientidega ja konsulteerimist teise raamatupidajaga. Firma Tinevex on asutatud aastal 2009.
Aruanne koosneb neljast põhipeatükkist. Esimeses peatükis räägin üldiselt ja lähemalt ettevõtte ärikeskkonnast, teises ning kolmandas peatükkis kirjeldan majandussündmuste dokumenteerimist ning töötasuarvestus. Viimases peatükis on maksed ja deklaratsioonid. Lisaks on ka kokkuvõtte ja lisad.
ETTEVÕTLUS JA TURUNDUS

Ettevõtte sisekeskkond

Ettevõtja tegutsemiskeskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtlus- ehk ärikeskkonnas edukalt hakkama saamine sõltub konkreetsest ettevõttest, selle omanikest ja töötajatest, äriplaani vastavusest reaalsetele keskkonnatingimustele jpm teguritest. Ettevõtte sisekeskkond haarab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid (tingimused, sündmused, üksused, ressursid, juhtimisstiil , organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid . Sisekeskkond on kontrollitav omanike ja ettevõtte juhtkonna poolt ning valdavalt allub juhtimisele.
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb. Ärinime valik on üks olulisemaid samme ettevõtte loomisel. Eristuv ja meeldejääv ärinimi aitab kaasa ettevõtte tuntusele ning edule. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime selge eristatavuse nõue pole piiratud kindla tähtede/häälikute hulgaga, mis peavad olema erinevad. Mõnel juhul on üks täht eristamiseks piisav, teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest. Teada saamiseks, et firmanime sellist Eestis poleks, saab seda kontrollida äriregistri teabesüsteemist.
Juhatus esindab ja juhib äriühingut. See tähendab nii juhtimisõigusi kui ka kohustust tegeleda äriühingu juhtimisega ja vastutada tegevuse eest. Allkirjaõigus ja õigus sõlmida ühingu nimel tehinguid on ainult juhatuse liikmetel. Juhatuse liige on isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja kantud äriregistrisse. Juhatuse olulised kohustused: juhtida ja esindada äriühingut; esitada üldkoosolekule ülevaateid ettevõtte majandustegevusest; korraldada äriühingu raamatupidamist; tagada ohutu töökeskkond; pidada osanike nimekirja ja kutsuda kokku osanike üldkoosolek ning määrata selle päevakord ja valmistada ette otsuse eelnõu iga päevakorrapunkti kohta. Juhatuse liikmetelt on oodatud lojaalsus, ärisaladuste pidamine ning mitte osutama konkurentsi. Tinevex OÜ on kaks juhatuse liiget: Tiina Saarmann ja Eveli Vaarend.
OÜ Tinevex firma põhieesmärgiks on pakkuda Valgamaal asuvatele MTÜ-le ja väikeettevõttetele raamatupidamisteenust ning pakkuda oma teenust konkurentsivõimeliste. Firma teenindab mitut erinevat MTÜ-d, FIE-sid ning OÜ. Tarbijateks on nii salongiomanikud, spordiklubid kui ka talupidajad ehk kõik Valgamaa ümbruses olevad ettevõtlikud inimesed.

Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs

OÜ Tinevex tegevusalaks on pakkuda väike ettevõtjale raamatupidamisteenust. Teenuse sihtkohaks on Valga linn ja selle lähiümbrus. Valgas on elanikke kokku ligikaudu 12,261 inimest. Ettevõtete loomine on muutunud ka järjest populaarsemaks . 2016 .ndal aastal registreeriti 8% rohkem uusi ettevõtteid võrreldes 2015. aastaga. 65% on osaühinguid, 23% füüsilisest isikust ettevõtjaid ja 7% mittetulundusühinguid. Ettevõttel on praegu juba kliente igast erivaldkonnast ja kuna Valga linnas huvi ettevõtluse vastu suureneb ja see ongi paljudele inimestele väljapääs töötusest siis on firmale oodata pikka iga. Oü Tinevexile on mitmeid konkurente nii eraisikute näol, kes pakuvad sama teenust kui ka firmade näol. Kuid olles isiklikult näinud, kuidas üks raamatupidaja käis teist aitamas, siis arvan, et Valgas rakendub pigem süsteem üksteise hädast välja aitamine . Hetkel on Tinevex jätkusuuteline firma, kus käiakse ajaga kaasas, arendatakse enda oskuseid ja läbitakse koolitusi.

1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele

Praktikaettevõte on jätkusuutlik, kuna ettevõttel on küll olemasolevad konkurendid kuid samal ajal lisandub kliente iga aastaga juurde ning teenust on mugav ja lihtne mõistliku hinna eest oma firmale osta, sest enamjaolt ei ole omanikel ega juhatuse liikmetel kas vastavat haridust või piisavalt aega, et raamatupidamist iseendale osutatada. Tarbimine, hinnad, palk, rahvaarv, tööturg on OÜ Tinevex majanduskeskkonda mõjutatavad majandusnäitajad.
Ettevõte järgib ning lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“ ning ettevõtte juhtkonna otsustest.
Hariduslik koosseis, elanike arv ning tööhõive struktuur mõjutavad praktikaettevõtte edu. Näiteks kui Valga linna elanike arv väheneb, siis väheneb ka vajaminevaid ettevõtteid, see omakorda vähendab ettevõtteid, kellel on vaja raamatupidamisteenust. Klientide vähesus omakorda tähendab teenusehinna tõstmist seega allesjäänud ettevõtjad peavad rohkem raha välja käima. Samamoodi mõjutab hariduslik seis enim praktikaettevõtet. Hariduslik koosseis võib teha nii head kui ka halba. Head juhul kui inimene loob omale eduka ja omapärase firma ning ostab OÜ Tinevex teenust, halb on asjalugu siis, kui inimesed(ettevõtjad) on piisavalt targad, et hoida end oma firma raha asjadega ise end pidevalt kursis ning teha enesele raamatupidamist.
Raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva , kuid dokumente saab vajadusel teha ka käsitsi ja välja printida . Üldjuhul piisab sellises firmas lauaarvutist või sülearvutist ning telefonist ja heast programmist. Ettevõte omas ühte sülearvutit ja printerit, millega saab kõik dokumendid sisestada, programmi kanda ja ka paberkandjale lasta.

majandussündmuste dokumenteerimie ja kirjendamine

Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise-eeskiri

OÜ TINEVEX raamatupidamise sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamise Toimkonna juhendit, riigi raamatupidamise üldeeskirju ja „raamatupidamise seadust“ on sise-eeskirja koostades jälgitud. Programm Merit Aktiva kasutatakse raamatupidamistööde tegemiseks. Raamatupidamisarvestus peab olema selgesti mõistetav, aktuaalne , kõik oluline välja toodud ning objektiivne. Peab kirjeldama klientide kui ka oma firma finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogudega.

Finantsarvestuse põhimõtted ja –meetodid

Raha arvestus

Kassa arvetus on loodud sise-eeskirja kaudu, kassakontod on loodud raamatupidamisprogrammi, neid koostab tööline ning kontrollib juhataja, pakutavatele klientidele koostatud rahakassasid kontrollib omakorda klient ise üle. Raamatupidaja kirjendab dokumendil oleva majandustehingu kahekordse kirjendamise põhimõttel deebet -ja kreeditkontodel. Raamatupidaja tasub arveid ise ja jälgib arvel toodud tähtaegu. Müügiarveid väljastab ja kohale saabumist kontrollib raamatupidaja, kes on ühtlasi ka firmas juhatuse liige.

Põhivara arvestus

Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse teenuste osutamisel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetumaksumuse alampiir on kolmsada eurot. Põhivarade objekti arvele võtmisel määratakse vara optimaalne eluiga ja amortisatsioon norm. Amortisatsioon algab vara kasutuselevõtuga ning kui vara on amortiseerunud hoitakse seda null-jääkväärtuse bilansis kuni vara on täielikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade ennetähtaegsel mahakandmisel vormistatakse põhivara mahakandmise akt

Finantsinvesteeringute arvestus

Finantsinvesteeringute allregistreid võrreldakse igakuiselt pearaamatu saldodega ja aasta lõpu seisuga tehakse saldovõrdlused kõikide investeeringute osas.

Nõuete ja ettemaksete arvestus

Lühiajalisi nõuded ja ettemakse liigitatakse järgmiselt: nõuded ostjate vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed teenuste eest. Kui on makse on liigitatud ebatõenäoliseks makseks juhul, kui on ületatud maksetähtaja nõudeid üle 30 päeva. Kõik müügiarved ning meeldetuletused saadetakse kas meili teel või telefonitsi

Võlgade ja ettemaksete arvestus

Võlad jagunevad nii lühiajalisteks kui ka pikaajalisteks võlgadeks. Võlad liigituvad: ostjate ettemaksed, võlad tarnijatele, maksuvõlad ja muud võlad. Neid kajastatakse ka raamatupidamisprogrammis kontode alt.

Müügiarvestus

OÜ Tinevex esitab müügiarve klientidele teatud kuupäeval ning maksetähtaeg on üldjuhul 15 päeva jooksul. Tähtaega ületades tekib nõue ostja vastu ning lisandub intressivõlg põhisummale.

Laenude arvestus

Kõik kohustused võetakse esialgu arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnas ning otseselt soetamisega seotud kuludest . Hiljem toimub kajastamine korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi abil. Lühiajalistel laenudel on üldjuhul on soetumaksumus võrdne nominaalväärtusega. Nominaalväärtus on kindlaksmääratud väärtus väärtpaberil puhul, mis erinevalt turuhinnast püsib konstante . Lühiajalisi laene kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajalised laenud võetakse arvele saadud õiglases väärtuses ning arvestatakse intressikulu sisemise intressimäära meetodit. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või –kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi, üle- ja alakursse.

Tööõigus ja töötasuarvestus

Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik

Töösuhteid reguleerivad õigusaktid on Töölepinguseadus, Palgaseadus , Puhkuseseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Võlaõigusseadus. Legaalsete töösuhete aluseks on leping. Töö tegemiseks võib sõlmida töölepingu, käsunduslepingu või töövõtulepingu.

Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus

Raamatupidamisteenusel on selles ettevõttes väljakujunenud teenusehind, mis rakendub kõikidele ettevõttetele üldjuhul samas summas. Töötasu arvestatakse ainult vastavalt tehtud töödele. Mida rohkem on tööd tehtud ja klientidele teenust pakutud , seda enam raha ühe kuu jooksul saadakse. Näiteks kui on jõutud koostada kolmele firmale igakuiseid aruandeid jaanuaris, siis saadakse raha kolmelt erinevalt firmalt jaanuari/veebruari jooksul. Kui aga märtsis koostatakse igakuiseid aruandeid kokku viis, siis summa suureneb kahele ettevõttele tehtud töö eest.
Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2017. aastal: tulumaks 20%, maksuvaba tulu 180 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus), töötuskindlustusmakse on 1.6% ning pensionifond vastavalt 2% või 3%
Näidis töötasu arvutamisest:
On teada, et töötaja sai aprilli kuus brutopalka 800 eurot. Töötajal on loodud teise sambasse pensionifond ning on tööandjale esitanud avalduse saada maksuvaba tulu.
Järgnevad tehingud :
Töötuskindlustusmakse on 12,8 (800x1.6%)
Kogumispension on 16(800x2%)
Tulumaks on 118,24 (800-12,8-16-180)x20%
Väljamaksmisele kulus 800-12,8-16-118,24=652,96 eurot.
Tööandja poolsed maksud on sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks(0.8%)
Tehing:
800x33.8% on 270.4
Aprillikuu maksu-ja palgakulu on 800+270.4= 1070 ,4 eurot
5.mail on palk makstud töötajale ning hiljemalt 10.mail esitab tööandja väljamakse kohta deklaratsioonid ning kannab üle maksed.

Toimunud majandustehingute kirjendamine

Töötasukulud on tekkepõhised: deebet palgakulud, kreedit võlgnevus töötajale. Kajastatakse tekkepõhiselt ka muud maksukulud (sotsiaalmaks, töötuskindlustus): deebet maksude kulu, kreedit tasumisele kuuluvad maksukohustused. Samuti kajastatakse töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud, kuid deklareerimata maksukohustused, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud.

Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine

Töötasu arvestamise erijuhud on ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamine. Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil: vaba aja andmisega või rahaga. Üldjuhul soovitatakse tasuda ületundide eest vabaajaga, seda eeldab seadus, see seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö, öötöö kui ka riigipühal tehtud töö eest, kuid töölepingus kokkulepitud baastasu topelt arvestama ei pea. Lisatasu arvestades ei tohi tekkida olukord, kus lisaks lisatasule öötöö ja riigipühal tehtava töö eest, saab töötaja topelt ka töölepingus kokkulepitud baastasu. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb tema töötasu saamiseks esmalt korrutada töötaja (baas)töötasu 2-ga ja seejärel 0,5-ga (ületunnitöö lisatasust on maha arvatud baastasu komponent). Kui ületunnitöö hüvitamisel on seaduses eeldus, et tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Öösel (22.00 kuni 6.00) töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise ees.
Keskmist töötasu arvutatakse tööpäeva- või kalendripäevapõhiselt. Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval, mil töötasu tuleb kanda töötaja pangakontole. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, näiteks haiguse alguse kuupäev. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
Näiteks kui töötajale on vaja keskmist töötasu arvutada augustis ja juulikuu eest on töötasu sissenõutavaks muutunud, võetakse arvutamise aluseks veebruaris, märtsis, aprillis , mais, juunis ja juulis teenitud töötasud. Juhul kui juulikuu töötasu ei ole sissenõutavaks muutnud, võetakse arvutamise aluseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis teenitud töötasud.
Puhkuse tasu arvutamisel on võimalik ka olukord, kus keskmist töötasu arvutama ei pea. Kui töötajale on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul makstud ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu.
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvu vähendatakse nende tööpäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne). Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja töötundide arvuga päevas. Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu 1 kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
Kalendripäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse juhul kui sündmus, mille eest keskmist töötasu makstakse, toimub kalendripäevas, näiteks (õppe)puhkus, tööandja makstav haigushüvitis jne. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Põhipuhkusetasu ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne).

Maksud, maksed ja deklaratsioonid

Ettevõtluse maksustamine

Käibemaksu arvestus toimub vastavalt Käibemaksuseadusele. Käibemaksu arvestuse perioodiks on üks kalendrikuu . Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse tulemusena kogu tekkinud käive. Käibemaksuarvestus ja käibemaksu maksmise kohustus puudutab ainult neid ettevõtjaid, kes on registreerinud ennast käibemaksukohuslaseks. Käibemaksukohuslane peab oma müügiarvele lisama käibemaksu ning boonusena saab tagasi küsida oma sooritatud ostutelt käibemaksu. 20. kuupäevaks tuleb maksuametile esitada käibemaksudeklaratsioon (KMD), kus näidatakse ära eelmise kuu müügitulu, sellelt makstav käibemaks, tagasiküsitav käibemaks eelmise kuu ostudelt ja nende vahe tuleb riigile samal kuupäeval ära maksta.

Maksud ja maksed

Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete kinnipidamine , arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustustelt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu- ja Tolliametile toimub vastavalt kehtivate maksuseaduste järgi. Maksudeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt.
Sisendkäibemaks on soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on nõuetekohane arve. Sellest tulenevalt lasub müüjal ka saadud ettemaksu kohta arve väljastamise kohustus. Näiteks kui kauba eest tasutakse 2016. a juunis ning saadud ettemaksu kohta väljastatakse arve, saab kauba ostja kajastada arve olemasolul sisendkäibemaksu juunikuu käibedeklaratsioonil, sõltumata sellest kas kaup on kätte saadud või ei.

Maksudeklaratsioonide koostamine

Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile e-maksuameti või pangaülekande kaudu Tekkepõhiselt deklareeritud maksukohustused peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti poolt näidatud tekkepõhise nõudega bilansipäeval. Maksude ülekandmisel tehakse kanne: deebet maksukohustused, kreedit arveldusarve.

Kokkuvõte

Praktikal olemine andis mulle juurde palju iseseisvat ülesannete lahendamisi ning kinnitas eelnevalt õpitud paremini. OÜ Tinevexis oli väga hea juhendaja, kes seletas nõuete kohaselt erinevaid ülesandeid, kuid samas lasi ka ise uurida ning iseseisvalt ülesandeid lahendada, mis omakorda aitas õpitud informatsioon paremini talletada.
OÜ Tinevexis sain sisestada ostuarveid nii käsitsi kui ka programmi, müügiarveid sisestasin ainult programmi. Tutvusin raamatupidamisprogrammiga Merit Aktiva, kus sain jälgida kontosid ja panku ning teha ka paranduskandeid. Käsitsi tegin läbi ka tüüpülesandeid, kuidas palka arvestada, erisoodustused jpm. Minu lemmik osa oli aga informatsiooni kogunemine ostuarvetelt ning nende kontodele lisamine, see nõudis omakorda teadmist, millise firma ostuarvetega parasjagu tegeled ning mis on ettevõtte põhitegevuseks.
Kokkuvõtteks olen suures plaanis rahul praktikal olemisega ja eriti praktikaettevõtte valikuga, kuid teinekord sooviksin viibida rohkem praktikal, kuid arvan siiski, et sain praktika käigus omandatud endale vajaliku informatsiooni ja õpiväljundid täidetud.

Kasutatud kirjandus

EAS-Enterprise Estonia, Ettevõtlus-ehk ärikeskkkonna analüüs, kasutamise kuupäev: 09.06.2017
http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-koostamine/olukorra-hinnang-oma-tegevusalal/ettevotlus-ehk-aerikeskkonna-analueues
Vikipeedia- Vaba entsüklopeedia, Ärinimi, kasutamise kuupäev: 09.06.2017
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rin imi
Eesti.ee-üks e-riik, Ärinime valik ja kontroll, kasutamise kuupäev: 09.06.2017
https://www.eesti.ee/est/ettevotte_arinime_valik_ja_kontroll
EAS-Enterprice Estonia, äriühingu juhatus ja omanikud , kasutamise kuupäev: 09.06.2017
http://www.eas.ee/alustav/meeskonna-kokkupanek/ariuhingu-juhatus-ja-omanikud/
Inforegister, Tinevex OÜ, kasutamise kuupäev 09.06.2017
https://www.inforegister.ee/11572308-TINEVEX-OU
Raamatupidamise ABC, raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, kasutamise kuupäev: 10.06.2017
http://raamatupidamise-abc.ee/raamatupidamiskohustuslase-kasutatavad-arvestuspohimotted-ja-informatsiooni-esitusviis/
Jaan Rapp, Valgamaalane (10.01.2017), Valgas registreeriti rohkem uusi ettevõtteid, kasutamise kuupäev 10.06.2017
http://valgamaalane.postimees.ee/3974259/valgas-registreeriti-rohkem-uusi-ettevotteid
Tööelu.ee, töötasu maksmise erijuhud, kasutamise kuupäev 11.06.2017
http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-maksmine/tootasu-maksmise-erijuhud
Tööelu.ee, keskmise töötasu arvutamine ja maksmine, kasutamise kuupäev 11.06.2017
http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-maksmine/keskmise-tootasu-arvutamine-ja-maksmine
Lisad

Lisa 1.

Lisa 1. Juhendaja hinnang ja praktikandi enesehinnang praktikale
Praktikandi nimi: Laura Potsepp Kursus /eriala R16KÕ
Praktika nimetus: Raamatupidaja praktika
Praktika aeg:
Ettevõtte/asutusepoolse juhendaja nimi: Eveli Vaarend
1. Kohanemine (olukorra, keskkonna, tegevustega) ja algatusvõime
Juhendaja
Praktikant
3
Hangib omaalgatuslikult asjakohast teavet ja algatab tegevusi, kohaneb kiiresti uues keskkonnas
3
2
Vajadusel hangib asjakohast teavet ja algatab tegevusi, kohaneb praktika jooksul uues keskkonnas, vajab lisajuhendamist keerukamate ülesannete täitmisel
2
1
Vahetevahel näitab omaalgatust, kohaneb uues keskkonnas raskustega, vajab pidevat juhendamist, sh tööülesannete osas
1
2. Käitumine, vastutustunne ja töösse suhtumine
Juhendaja
Praktikant
3
Käitub vastavalt kutseala nõuetele, arvestab eetilisi aspekte , vastutab enamikel juhtudel tööülesannete täitmise eest, suhtub töösse täie tõsidusega ja viib tööülesanded lõpuni
3
2
Käitub vastavalt kutseala nõuetele, arvestab eetilisi aspekte, viib enamikel juhtudel tööülesanded lõpuni, töösse suhtumine vajab arendamist
2
1
Vajab aeg-ajalt käitumisalast juhendamist, arvestab eetilisi aspekte, vastutustunne ja töösse suhtumine vajab arendamist
1
3. Suhtlemisoskus (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamine, väljendusoskus, kuulamisoskus )
Juhendaja
Praktikant
3
Rakendab praktika sooritamiseks erinevaid IKT-d, valdab väga hästi vajalikke suhtlusoskusi
3
2
Rakendab praktika sooritamiseks vajalikke IKT-d, valdab hästi tööks vajalikke suhtlusoskusi
2
1
Rakendab oma töös IKT-d, praktikaülesandeid täites suudab ennast arusaadavalt väljendada, suhtlusoskused vajavad arendamist
1
Lisa 1. järg
4. Koostööoskus, tegevus meeskonnaliikmena
Juhendaja
Praktikant
3
Teeb aktiivselt koostööd, on paindlik ja kohusetundlik meeskonna liige, kellega arvestatakse
3
2
Teeb koostööd, on positiivse suhtumisega meeskonna liige
2
1
Teeb koostööd vähesel määral, töötab meelsamini üksi
1
5. Tööaja kasutamine, töö kavandamine
Juhendaja
Praktikant
3
Kasutab tööaega optimaalselt, on aktiivne tegevuste kavandamises
3
2
Tööaja kasutamisel ja töö kavandamisel vajab tuge
2
1
Tööaja kasutamisel vajab aeg-ajalt kontrolli ja töö kavandamisel pidevat juhendamist
1
6. Antud ülesannetega toimetulek
Juhendaja
Praktikant
3
Täidab tööülesanded iseseisvalt ja nõuetekohaselt. Täidab talle antud lisaülesandeid
3
2
Täidab enamasti tööülesanded iseseisvalt ja nõuetekohaselt
2
1
Vajab tööülesannete täitmisel pidevat juhendamist
1
7. Erialastes aruteludes osalemine
Juhendaja
Praktikant
3
Osaleb aktiivselt erialastes aruteludes, teeb järeldusi ja põhjendab oma seisukohti
3
2
Osaleb erialastes aruteludes ja argumenteerib üldtuntud faktide ja näidete abil
2
1
Osaleb erialastes aruteludes vähesel määral, esitab üksikuid mõtteid, argumente
1
8. Töös (praktilises tegevuses) õppimine, omandatud teadmiste ja oskuste töös rakendamine
Juhendaja
Praktikant
3
Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi töösituatsioonis analüüsivalt ja huviga , töös õppimine tulemuslik , seostatud eesmärkidega
3
2
Tuleb hästi toime omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisega töösituatsioonis
2
1
Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi ainult juhendamisel, töös õppimine vähene
1
Lisa 1. järg
Praktika õpiväljundid (hindab ettevõttepoolne juhendaja)
Jrk nr
Õpiväljund*
Hindamiskriteerium*
Arvestatud (A)
/Mitte-arvestatud (MA)
1.
Mõistab majandusüksuse toimimist mikro- ja makrotasandil ning majanduse sektoritevahelisi seoseid ja koostööd.
Koostab korrektses eesti keeles praktikaettevõtte ettevõtluskeskkonna mõju analüüsi.
A
2.
Kajastab dokumentide alusel väikese ja keskmise suurusega majandusüksuse majandussündmusi arvestusregistrites.
Kirjeldab finantsarvestuse korraldamist praktikaasutuses / -ettevõttes.
Vormistab, süstematiseerib ja arhiveerib raamatupidamise dokumente, kasutades erialast sõnavara korrektses eesti keeles.
Kajastab majandussündmused (sh töötasu) arvestusregistrites lähtudes ettevõttes kasutusel olevast arvestussüsteemist, rakendades finantsarvestuse meetodeid, erialast sõnavara ja kutse-eetikat.
A
3.
Valmistab ette andmed ja koostab statistilised aruanded , lähtudes kehtivatest juhenditest.
Kogub ja süstematiseerib meeskonnatööna statistiliste aruannete koostamiseks vajalikud andmed lähtudes kehtivatest juhenditest ja koostab aruanded.
A
4.
Arvestab maksud ja maksed, koostab ja esitab maksudeklaratsioonid ning võrdleb nende vastavust õigusaktidega.
Kogub andmed, arvestab kohustuslikud maksud ja maksed, lähtudes kehtivatest õigus- ja normatiivaktidest.
Koostab maksudeklaratsioonid, võrdleb majandusüksuse maksude arvestuse vastavust kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele.
A
5.
Praktikaaruanne
Koostab praktikaaruande vastavalt praktikaprogrammile lähtuvalt kooli kirjalike tööde juhendist korrektses eesti keeles.
Esitleb praktikaaruannet kasutades esitlustarkvara ning järgides esitluse head tava.
A
*õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lisab koolipoolne praktikajuhendaja
Lisakommentaarid:
Lisa 2. Praktikandi hinnang praktika juhendamisele
Tinevex OÜ
Praktikaettevõtte nimetus
R16KÕ
Praktika nimetus, kursus, semester, aasta
I PRAKTIKA ETTEVÕTTEPOOLNE JUHENDAMINE
1. Kas Teile tutvustati praktikaettevõtet?
A. Mulle anti ülevaade praktikaettevõttest (töökeskkond, personal jne)
B. Mulle tutvustati ainult allüksust, kus praktika toimus
C. Mulle ei tutvustatud praktikaettevõtet ega allüksust, kus praktika toimus
2. Kas Teil võimaldati sooritada praktika programmijärgseid ülesandeid?
A. Mul võimaldati sooritada programmijärgseid ülesandeid
B. Mul võimaldati sooritada programmijärgseid ülesandeid osaliselt
C. Mul ei võimaldatud sooritada programmijärgseid ülesandeid
3. Kas Teie juhendajal oli Teie jaoks aega?
A. Tal oli minu juhendamiseks alati aega
B. Tal oli minu juhendamiseks vähe aega
C. Tal ei olnud minu juhendamiseks üldse aega
4. Kas Te olete juhendamisega ettevõttes/asutuses rahul?
A. Olen juhendamisega väga rahul
B. Olen juhendamisega rahul
C. Ei ole rahul
Lisa 3.
Lisa 4. Praktika subjektiivne tulemuslikkus praktikandile
Praktika nimetus ja kursus
Praktikandi nimi
Palun kirjelda, millised positiivsed muutused Sinus praktika tulemusel aset leidsid ?
Positiivsed muutused
Praktika
kutsus esile suure muutuse
4
Praktika
muutis üsna palju
3
Praktika tulemusel toimus väike muutus
2
Praktika ei muutnud midagi
1
Ei oska öelda
0
Olen suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialistina, ettevõtjana
1.
Omandasin uusi töövõtteid
4
3
2
1
0
2.
Saan nüüd paremini aru koolis õpitud teooriatest
4
3
2
1
0
3.
Suudan nüüd paremini seletada töömaailma nähtusi (ka teooria abil)
4
3
2
1
0
4.
Õppisin kasutama omandatud teadmisi ja oskusi erinevates tööolukordades
4
3
2
1
0
5.
Õppisin (paremini) käsitsema tehnoloogilisi seadmeid
4
3
2
1
0
6.
Õppisin täpsemalt hindama töö kvaliteeti ja ise selle poole pürgima
4
3
2
1
0
7.
Õppisin tajuma tööprotsessi terviklikumalt
4
3
2
1
0
8.
Õppisin paremini tundma tööalast seadusandlust
4
3
2
1
0
9.
Julgen nüüd asuda tööle ka mõnel mitteõpitud eri- või kutsealal
4
3
2
1
0
10.
Õppisin paremini lugema ja mõistma tööalaseid instruktsioone, tehnilisi jooniseid jms
4
3
2
1
0
Olen võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema
11.
Õppisin leidma õigeid sõnu oma tööst kõneldes
4
3
2
1
0
12.
Sain selgeks, kellelt või millistest tekstidest leida informatsiooni tööalaste probleemide lahendamiseks
4
3
2
1
0
Näitan initsiatiivi projektide algatamisel ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel, valdan vajalikke suhtlusoskusi ja IKT-d
13.
Õppisin senisest rohkem hindama töökaaslaste tuge
4
3
2
1
0
14.
Muutusin koostöövõimelisemaks
4
3
2
1
0
15.
Muutusin tööalaselt enesekindlamaks
4
3
2
1
0
16.
Õppisin tööd kavandama ja organiseerima
4
3
2
1
0
17.
Õppisin mõistma ja järgima tööalaseid „kirjutamata“ seadusi
4
3
2
1
0
18.
Õppisin iseseisvamalt töötama ja tööalaseid otsuseid vastu võtma
4
3
2
1
0
19.
Muutusin distsiplineeritumaks
4
3
2
1
0
20.
Õppisin andma oma tööle õiglast hinnangut
4
3
2
1
0
21.
Oskan nüüd senisest paremini näha oma kohta tööprotsessis ja kooskõlastada oma tööd teiste tööga
4
3
2
1
0
22.
Tunnen senisest rohkem, et vastutan oma töö eest
4
3
2
1
0
Olen suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama
23.
Sain parema põhja edasiõppimiseks
4
3
2
1
0
24.
Oskan nüüd senisest paremini kavandada oma elu, õppimist ja tööd
4
3
2
1
0
Lisa 5. Praktika subjektiivne tulemuslikkus ettevõtte- ja koolipoolsele juhendajale

Mida õppisite praktika juhendamisest?
Olen varasemaltki juhendanud praktikante, kogemusi mul valdkonnaga on. Juhendamise juures uuemaid asju juurde ei õppinud.

Milliseid mõtteid/ideid on praktika juhendamine Teile andnud? Kas olete neid organisatsioonis rakendanud ja teistele jaganud? Võimalusel lisage näide.
Eelneval aastal võtsin enda juurde praktikandi tööle, siis kui lisakoormus juures oli. Siiamaani asendab see neiu mind vahel puhkuste ajal.

Millist kasu andis praktika/praktikant ettevõttele/asutusele/koolile?
Praktikant aitas suuresti enda töökoormust vähendada, nt ostuarvete sisestamise arvelt sain mina kiiremini aasta aruande valmis.
4.Kas võtaksite praktikandi tööle? Palun põhjendage?
Võtaksin praktikandi tööle ainult juhul kui tunneks selle jaoks vajadust, hetkel seda ei ole. Kuid pakkusin ka praktikandile, et suvel kui tahab õppimise eesmärgil käia vahel minu juures, siis olen nõus teda aitama .
28