Metsandus. Feromoonpüünis. Feromoonid - on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Üldiselt, tänu nendele putukas võib eristada oma liiki isendeid. Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile: 1) õunamähkurile, 2) õunapuu-võrgendikoile, 3) õunakoile, 4) ploomimähkurile. Feromoonpüünis on liigispetsiifiline. See tähendab, et näiteks õunamähkuri püünis tõmbab ligi ainult õunamähkuri liblikaid, teistele see huvi ei paku. Feromoonpüünis hävitab ühe kahjuriliigi paarituslennul olevad isased, mis tähendab, et nende järgnev põlvkond jääb olemata. Ni...
loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng
Kasutati ka palju luid ja sarvi, millest valmistati harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Elatusalad Veekogude ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks, kuid siiski oli kõige tähtsamal kohal jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja päris palju ka kopraid, kuid suuremate loomade saagis oldi tagasihoidlikumad. Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid püünised ja lõksud. On tehtud ka kindlaks, et jahimeestel oli abiliseks koerad. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peavad arhieoloogid keraamika kasutuselevõtu umbes 5000. aasta paiku ekr. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu.
Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab
toiduainete hapendamine - hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele bakterite juuretist või hapnemine võib toimuda ka keskkonnas leiduvate juhuslike mikroobide elutegevuse mõjul keefiri valmistamine piim pastöriseeritakse, et hävitada metsikud piimhappebakterid, seejärel jahutatakse ja segatakse juuretisega jogurti valmistamine täispiima hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuriga biotõrje bakterid, seened, feromoonpüünised - feromoonpüünised püünised on koos putukate hormoonisarnaste ainete feromoonidega, mis on nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, meelitades putukaid ligi ning püüdes nad lõksu reovete puhastamine biopuhastites ehk aerutankidesse voolavat reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist, need lõhustuvad orgaanilisi aineid, puhastuvast veest settib välja aktiivmuda, mis lõppfaasis tankist eemaldatakse, alles jääb puhas vesi. 6
ole kaardil, kasutab ta Sigatüütikute seitsmenda korruse nõude ruumi, mis muutub selle kasutaja vajadusteks. Harry püüab oma parima, et näha, mis Drako on, aga kuni ta teab täpselt, mida Draco ruumi kasutab, ei pääse ta juurde. Lõpuks jätavad Harry ja Dumbledore koos Sigatüübiga kokku, et tõmmata ja hävitada Merope'i võileib, muutes Voldemorti sammu lähemale surelikule. Enne jõnke jõudmist basseini, kus rampsi on peidetud mürgise mürki all, peavad nad ületama mitmed püünised ja väljakutsed. Dumbledore joob mürgi ja Harry võitleb Voldemorti Inferi. Nad võtavad kapuutsi ja pöörduvad Sigatüübi poole nii kiiresti kui võimalik. Dumbledore on üsna nõrk ja kui nad jõuavad Hogsmeadeni, saavad nad näha, et Dark Mark on nähtav astronoomia torni kohal. Harry ja Dumbledore kiirustavad torni suunas. Kui nad saabuvad, kasutab Dumbledore oma maagiat Harry külmutamiseks, samal ajal kui Harry jääb peidus oma nähtamatuse varjualusesse
ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada. LOOMADELE OHTLIK PRÜGI Jäätmed ei reosta mitte ainult loodust, vaid võivad ohustada loomade või isegi inimeste tervist (näiteks klaasikillud). Loomadele võib ohtlikuks saada ka muud tüüpi prügi. Näiteks minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud, näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks. Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu, seetõttu on tina kasutamine paljudes riikides keelatud. Randadel võivad linnud takerduda joogipurkide kaanel olevatesse avamiskonksudesse
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõik...
Katk (lad.pestis) Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus, mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik, südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuse...
või puurimiseks * tule tegemine vahetati püügiaegade ja Soomest Leedu lõunaotsani * moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed nahkrihmaga püünised ja lõksud); asulad ja ka Saaremaale * luud ja sarved ahingud, abilisteks koerad paigale jäämine harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened
V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22
kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe. Paljud meist on sellest valgest kahjutulest läbi käinud...Ning kuulu järgi rohkem naised. Tõve järelkajad on mõnikord rängad..
Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja Saaremaale ning Ruhnu · Esialgu käidi saartel ilmselt vaid kevadtalvel · Loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened · Nendest pole peale sarapuupähkli asulakohtades midagi säilinud · Sarvest valmistatud teravikke ja
.............................. 14 Kokkuvõte.........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Nüüdisaja kalandusalases õppekirjanduses on kalapüüniste liigitamise aluseks võetud püügiviis. Sellest lähtudes on püünised jaotatud kuude põhigruppi: 1. nakkepüünised ehk võrgud 2. kurnpüünised 3. traalpüünised 4. lõkspüünised 5. õngepüünised 6. valguse, elektrivoolu või teiste bioloogilise toimega ärrituste kasutamisel põhinevad kalapüügivahendid. Kõige arvukam ja mitmekesisem kaldalähedaste püüniste rühm on lõkspüünised (ka tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala
lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi
tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teha. Järgmisel talvel kavatses Niika hästi palju nahku koguda, kuid millegipärast olid puurides küll soobli jäljed, kuid nad olid kuidagi lahti saanud. Ta järeldas et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised ühe puuri lähedale ning saagiks oli...naine, kes ei osanud rääkida ja kellele ta pani nimeks Emili. Nad hakkasid koos onnis elama ja Niika mõtles esimest korda elus jääda terveks aastaks laande, kuna nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb. Tagasi külla minnes otsustas ta kõik oma asjad ära põletada ja koerad tappa. Nii halvasti siiski ei läinud, kuna tuli Tungalpähkel ja pani talle mõistuse pähe
Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne
tähistatud läänesektoris 180 360 (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00 180 (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli. (2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp. (3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa. (4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli. (5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema
kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teda. Niika läks jahile. Puurides olid küll soobli jäljed, kuid nad olid lahti pääsenud. Ta järeldas, et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised puuri lähedale ja Niika püünisesse oli jäänud lõksu naine, kes ei osanud rääkida. Niika viis naise enda onni. ,,Kus ma ta panen? Ületalve ei jäta mingil juhul. Kui ta jalg rada kannatab, viin laanest välja ..." (lk 305) 10 Niika üritab naisega vestelda, kuid tulutult. ,, Ta on põdenud polaarhullust, seda valge vaikuse ja tühjade lumealade tõbe. Paljud meist on sellest valgest kahjutulest läbi käinud...Ning kuulu järgi rohkem naised. Tõve järelkajad on mõnikord rängad..
7. Gyrokompass course is 120 degrees - …………………………… 8. Vessel crossing from port side - …………………………………… 9. Report if she does not answer wheel - …………………………… 10. passing north buoy on starboard side - …………………………… 86. Madrus-vaatleja näeb ees laeva, mis on välja pannud sellised tuled. Millise laevaga on tegemist? 1. püügil olev traallaev, mille püünised on takerdunud takistuse taha 2.Piiratud manööverdusvõimega laev madalikul 3.kalapüügiga tegelev laev, mille püünised ulatuvad laevast kaugemale kui 150 m 4. Miinide hävitamisega tegelev sõjalaev 87. Milline on signaal „üldine hädaoht” ? 1. seitse või enam lühikest ja üks pikk helisignaal 2. üks pikk helisignaal, millele järgneb seitse või enam lühikest signaali 3. üks pikk helisignaal 88
Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks. suuremad tööriisat moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vvaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid
kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine
sõpradeks jääksid. Eerik aga otsustas viia selle suitsupaki hoopiski Kellile tuppa, ta viskas paki tuppa ning jooksis minema, tal oli vaja jõuda õigeks ajaks angerjapüügile. Kelli aga viis selle pakikese tagasi ja viskas aknast sisse otse Eerikule näkku. Toora Jookus oli mehelik naine, tüse ja suurte silmadega. Ta on päevi olnud selle saare juures ja saanud vaid paar korvitäit angerjaid ja needki polnud midagi väärt. Toora Jookus oli mehi õpetanud kalu püüdma, oli isegi uued püünised ja võrgud andnud, aga tormi saabudes oli kõik laastatud. Ta oli meeste peale nii tige, et andis neile uue varustuse ja lausus, et nad peavad kõik tasa püüdma ja vanagi võla ära maksma. Mehed leidsid aga , et nad võtavad kasutusele uuesti vanad püünised ja kasutavad neid, millega nad olid juba ammu tuttavad. Meestele ei olnud raha tähtis, nad leppisid selle natukesega, mida nad said põllult ja merelt. Vahest harva käisid ja
ja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane. (Talvoja et al. 2005) Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi: 1. Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne). 2. Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikese grupiga (mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab grupp liikuma hajutatult, eriti niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada taimi ning põhjustada erosiooni. 3. Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. 4. Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjali kogumisel, et mitte lõhkuda taimi
jääb üle rännata uutele asumaadele, millega kaasneb linnuarvukuse langus. Prügimägesid peetakse isegi üheks parimaks linnuülikooliks. See tähendab, et sealse kõrge lindude arvukuse tõttu on võimalik neid seal hõlpsasti vaadelda ja uurida. Prügilate põhikülastajateks on hõbekajakad, kes armastavad neid kohti üle kõigi. (Mustimets 2005) Prügilas viibimine pakub linudele küll palju toitu, kuid osutab ka suurt ohtu. Minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud, näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks. Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu. Sellel põhjusel on tina kasutamine paljudes riikides 6 keelatud
Oluline on kontrollida ka kasutamata ruume, lagusid, tualette. Erilise tähelepanu all peavad olema ruumid, kus hoitakse toiduaineid või tegeletakse toidu käitlemisega köögid, kohvikud, sest sageli algab biokahjustajate levik sealt. Seenkahjustuste oht on olemas, kui õhuniiskus püsib üle 60%. Putukaid on keerukas avastada. Seire käigus tuleb nende kohta infot koguda- liik, sissetungikohad, arvukus; kas on tehtud tõrjet?. Pidevaks seireks sobivad püünised. Kontrollimiseks on vajalikud ka valgusti, varrega peegel, püünised. Hoidlates tuleb kontrollida lagesid, seinu , põrandaid, aknalaudu. Pintsliga pühitakse kokku tolm riiulitelt, põrandaliistude vahelt, kappidest. Sageli peitudvad putukad varjatud kohtadesse- põrandapragudesse, mööbli alla. Haruldased pole juhtumid, kus pehme mööbel on nakatunud koidega. Tekstiilid on tundlikud. Ohustatud on ka mööbli varju jäävad vaibaosad. Vaatluse
Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
Inimesed püüavad neid toiduks. Aastas püütakse peajalgseid ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus) ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias (eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis tõmmatakse püünised välja. Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest
Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.suuremad tööriistad moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti
Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja liikide kaitse on Läänemerele tagasi toonud: Merikotkad, Lõhe, Hülged. Läänemerel on oma punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud) liigid Läänemeres: Vaalalised • Pringel Hülged: • Hallhüljes • Viigerhüljes Peamised ohud – kalamehed ja inimese tekitatud keemiline ja mürareostus ja merre „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??) Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud • 90% püütud kaladest on räim ja kilu, varem ka tursk
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
Mehhaaniline tõrje selle tõrje võtted on palju aega ja käsitööd nõudvad võtted. Seetõttu neid ei kasutata nii sageli kui keemilisi või agrotehnilisi võtteid. Siia hulka kuuluvad: 1. Haigete taimede või nende osade eemaldamine; Nt. kasvuhoones lehemädanik 2. Kahjuritest asustatud taimede või nende osade eemaldamine; 3. Kahjurite tapmine või nende ärakorjamine taimedelt; Nt. putukate kokkukorjamine 4. Kahjurite kinnipüüdmine või peletamine; lõksud, liimivööd, liimipaber, püünised, tigudele varjukohad, hernehirmutised, kõristid, haisvad määrded. 5. Kahjurite toitumise või edasiliikumise tõkestamine. Bioloogiline tõrje seisneb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. On keskkonnasõbralik ja meie aega mittenõudev viis kahjustajaid hävitada. Rakendamise võimalusi: 1. Olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine; 2. Kasulike putukate ja elusorganismide sissetoomine (e. introdutseerimine); 3
Maailmasüsteem – inimkond oma ruumilises seoses. - Koostisosad: inimkond ja assotsiatsioonide kogum (ühiskonnad, riigid, kultuurid, firmad, turud,...) Assotsiatsioonid arenevad pidevalt vastastikuses seoses. Tema käsitlust saab kasutada nii ammuste aegade kui tänapäeva puhul. - Süsteemi tunnused (5): 1) Sillutised (pavements) – kõige tuntumad sillutised on riigid (piirid, atribuudid, sümbolid), ka turud – hõlmavad mitut riiki, aga võivad riike ka poolitada. 2) Püünised (võrgustikud) – majanduslik ebavõrdsus võimaldab kaubandust, varad jagunenud ebaühtlaselt, mõned piirkonnad on muutunud atraktiivsemaks, mõned mitte. Püünised on kesksed, kus toimub kaupade ja inimeste liikumine. 3) Megalopoliste arhipelaag (saarestik tavaliselt) – suurlinnade kogumid, mitte lihtsalt suurlinn /nt Boswash USAs (Bostonist Washingtonini), Euroopas Ruhri tööstuspiirkond. tõukejõukeskused, annavad impulsse ülejäänutele
II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamis meetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid,mootorsõidukid jne. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid: Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja
loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi26; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest. Nõndaks siis tuleb olla rebane, et tunda ära püünised, ja lõvi, et hirmutada eemale hundid. 4. Ausameelselt üksnes lõvi juurde pidama jäänu ei pruugi seda mõista. 27 Sestap ei saa ega tohigi arukas sinjoore pidada oma sõna siis, kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Ja kui kõik inimesed oleksid head28, siis poleks see nõuanne sobilik; et aga inimesed on alatud ja halvad ega peaks sulle antud lubadust, ei tule ka sinul täita neile antud lubadust
See, kui kasvatajaks on pooleldi loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest. Nõndaks siis tuleb olla rebane, et tunda ära püünised, ja lõvi, et hirmutada eemale hundid. 4. Ausameelselt üksnes lõvi juurde pidama jäänu ei pruugi seda mõista. Sestap ei saa ega tohigi arukas sinjoore pidada oma sõna siis, kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Ja kui kõik inimesed oleksid head, siis poleks see nõuanne sobilik; et aga inimesed on alatud ja halvad ega peaks sulle antud lubadust, ei tule ka sinul täita neile antud lubadust
naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud. Suuremate loomade kättesaamiseks harrastai ilmselt nii varitsus- kui ka ajujahti. Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abiliste olemasolule. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüd tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juured, juurikad, marjad, pähklid ja seened.
loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi26; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest. Nõndaks siis tuleb olla rebane, et tunda ära püünised, ja lõvi, et hirmutada eemale hundid. 4. Ausameelselt üksnes lõvi juurde pidama jäänu ei pruugi seda mõista. 27 Sestap ei saa ega tohigi arukas sinjoore pidada oma sõna siis, kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Ja kui kõik inimesed oleksid head28, siis poleks see nõuanne sobilik; et aga inimesed on alatud ja halvad ega peaks sulle antud lubadust, ei tule ka sinul täita neile antud lubadust
catch (Erinditüüp_n muutuja) { püünis_n...; } finally { epiloog...; } Võtmesõna try järel olev põhiblokk täidetakse n.-ö. silumisrezhiimis. Kui selle bloki sees (s.h. meetodites, mille poole otseselt või kaudselt pöördutakse) tekib mingi eriolukord, siis suunatakse juhtimine esimesse niisugusesse püünisesse, mis vastab tekkinud erindi tüübile ning seejärel katsendidirektiivist välja. Seega on mõtet järjestada püünised nii, et spetsiifilisemad erindiklassid töödeldaks eespool. Kui esineb ka epiloog võtmesõna finally järel, siis see täidetakse igal juhul (isegi siis, kui püünis sisaldab naasmisdirektiivi). Püünise päises esinev muutuja on formaalne parameeter, mis lubab viidata tekkinud erindile. Näit. import java.io.*; ... try { FileInputStream p = new FileInputStream ("/etc/passwd"); byte[] sisu = new byte
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõ...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
1997. a. oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; IV lisa sisaldab keelatud jahipidamismeetodeid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa sisaldab uurimist vajavaid teemasid: 1. Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. 2. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine. 3
Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist ...
Alternatiivne ehk ökoloogiline taimekasvatussüsteem · Ei kasutata kemikaale, arvestatakse iseregulatsiooniga, mullaviljakuse säilimisega ja taimede vastupanuvõimega Alternatiivse kasvatusviisi üldsuunad on: · Lubatud väetised: kompost, laudasõnnik, orgaanilised jäägid (põhk), haljasväetis, hein jne. Ainult vastavalt mullaanalüüsile · võib kasutada fosforväetisi, kaaliumväetisi (kloori sisaldusega mitte üle 3%) ja lubiväetisi · Lubatud taimekaitsevahendid on putukate püünised, mehaanilised tõrjevahendid, peletavad vahendid ja roheline seep · Alternatiivne tootmine hoiab maad, taimi, loomi ja inimest Intensiivne taimekasvatussüsteem · Iseloomulik on majandamine maksimaalsete kulutustega, kus kõrgete saakide saamiseks tehakse taimekaitsetöid kultuuride kasvatusskeemide alusel · Tihe külv võimaldab saada suurt saaki pinnaühikult, kuid soodustab haiguste ja kahjurite levikut, mistõttu suureneb ka väetamise ja taimekaitsetööde vajalikkus
liikmesriikides (va Gröönimaal). I lisa liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisa liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. III lisa liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides. IV lisa keelatud jahipidamismeetodid: linnupaelad, linnuliim, konksud, kunstlikud valgusallikad, peeglid, lõhkeained, võrgud, püünised, mürgitatud või 40 uimastav sööt, poolautomaatsed või automaatrelvad, õhusõidukid, mootorsõidukid jne. V lisa uurimist vajavad teemad. LOODUSDIREKTIIV looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest Eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA 2000
Umbes paar km Virtsu sadamast põhjapool asub merre ulatuval maaninal Virtsu "vanalinn". Varemed on vaid säilinud sellest ehitusest. Selgesti paistavad suured võlvialused, mis nüüd mulda täis valgunud. Müüri varemete ja võlvialuste keskelt kerkib ümmargune torn, mis arvatavasti vahitorniks olnud. Nüüd on see suuremalt osalt hävinud, umb. paari m kõrgune osa tõuseb veel varemete vahelt. Vanajutu järele elutsenud siin röövrüütel, kes Kuivastu ja Virtsu vahele raudahelatest püünised seadnud, millega läbiminevaid laevu kinni püüti ja siis paljaks rööviti. Ühel pimedal sügisööl pole aga aru saadud, et kinnipüütu sõjalaev. Laevale paatidel lähenedes avatud viimastele kahurtuli. Hommikul aga hävitatud röövrüütli loss maatasa. Rüütel ühes oma abikaasaga hukkunud vastuhakkamisel. Vaiksetel öödel kuulduda veel praegugi "vanalinna" alt kellaheli ja vaikset koorilaulu. Seal pidavat röövrüütel abilistega jumalateenistust. Nii kõlab vanajutt.
siia suurte ulukloomade kannul pärast mandrijää taandumist ja kliima soojenemist. Tol ajal oskas inimene ära kasutada peaaegu kõik, mis ühest saakloomast saada võis: liha tarvitati toiduks, nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne. Küti vanemat relvastust võime arheoloogiliste leidude põhjal üksnes ette kujutada. Tõenäoliselt kuulusid sinna oda, kirves ja vibu nooltega. Ulukite tabamist hõlbustasid kahtlemata ka mitmed püünised, nagu need suures osas rahva mälus ka tänaseni on säilinud. Peamisteks jahiloomadeks olid põder, kobras ja karu, hiljem lisandus neile ka metssiga. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Karjakasvatuse ning põlluharimise areng ei toonud kaasa siiski küttimise unustamist. Pigem võib arvata, et esimesed koduloomad sarnanesid metsloomadele mitte üksnes välimuse,vaid ka eluviiside poolest nad
Siiski on alati olnud tugeva iseloomuga emandaid, kes on pereelu juhtimise oma kätte võtnud. Naiste abi töö juures on alati olnud hädavajalik ning seetõttu on naised üsnagi võrdsetena meeste kõrval seisnud. Eriti paistsid nii majandusliku kui muu sõltumatuse poolest silma suurte põhjapõdrakarjade jõukate omanike naised. Võrdselt meestega võisid nad omada raha, põhjapõtru ja liikumisvahendeid, kuid neil võis olla ka oma koer, püss, püünised, paat ja võrgud-noodad ning neile võis kuuluda pool kojast. 20. sajandi alguses kirjeldas N. Haruzin koolasaamide pereelu harmoonilisena, rõhutades eriti saami meeste armastust oma naise ja laste vastu. Kõrvalekaldeid tavalisest perekonnaelust peeti sedavõrd märkimisväärseiks, et selliseid inimesi kirjeldati nende kohta tehtud lauludes. Tavaliselt kuulus lõviosa perekonna omandist peremehele (põhjapõdrad, püütud linnud, karusnahad), perenaisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
