KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK (0)

KALAPÜÜK
JA
RÖÖVPÜÜK
Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades. Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine.
Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses
kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas.
Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega. Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv ,
kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks
ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja ,
olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab
tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi,
Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi.
Seaduste ja piirangute eesmärk on kalavarude
kaitse ja ökosüsteemi loodusliku jätkusuutlikkuse
tagamine.
Kalapüügikontrolli teostab Eestis Keskkonnainspektsioon
koos Politsei- ja Piirivalveametiga.
Koostöö tulemusena on viimastel aastatel
kalapüügialaste rikkumiste arv vähenenud .
Kalapüügialased rikkumised 2005.-2009. a.
2005 – 2996 2008 – 1903
2006 – 2306 2009 – 2283
2007 – 1922
Röövpüük on globaalne probleem ja maailma
kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne
kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid
püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav
mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu
ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel.
Kalapüüki reguleeritakse keeluaegade ja
-aladega. Püügipiiranguid kehtestatakse
peamiselt kalade rahuliku kudemise
võimaldamiseks nende kudepaikade läheduses.
Enamuse siirdekalade kudejõgede suudmealadel
on meres kuni 1000 m kaugusel kalapüük
aastaringselt keelatud. Lõhejõgede suudmetes
on keelatud sügisene püük. Ka siseveekogudes,
samuti Liivi lahes ja Väinameres kehtib erinevate
kalaliikide kohta hulgaliselt püügipiiranguid ja
-keelde. Keeluajad ja -kohad on välja toodud
Kalapüügieeskirjas.
Eripiiranguid on kalapüügiks kehtestatud
piiriveekogudel, looduskaitsealadel ja ohustatud
kalaliikide kaitseks nende levialadel.
Kalapüügil tuleb arvestada kõigi püügikeeluaegade
ja -aladega. Teavet saab nende kohta
Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil
www.envir.ee
Kutselise kalapüügi puhul on vajalik kalapüügiluba, harrastuspüügil annab püügiõiguse püügi
eest tasumine või kalastuskaart. Tasuta võib lubatud ajal ja kohas kala püüda ühe
lihtkäsiõngega. Püügiõiguse eest saab harrastuskalamees tasuda
mobiiliga või elektroonselt www.pilet.ee kaudu. Kalastuskaart võimaldab harrastuskalastajal
püüda ühe nakkevõrgu, kuni 100 konksust koosneva õngejada, kuuritsa ja liiviga. Väikesaarte
harrastuskaluritele on lubatud kolm korda suurem püüniste hulk.
Seisevpüünised ja nende jadad peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja märgistatud.
Märgistus peab võimaldama kohapeal püügivahendi omaniku kindlaks teha.
Kõige massilisemaks rikkumiseks on ebaseaduslikud,ilma tähistuseta püügile
seatud püügivahendid. 2009. aasta 2283st kalandusalasest rikkumisest , oli
1399 juhul tegemist selguseta kuuluvusega püügivahenditega.
Enamasti on tegemist tähistamata hiina päritolu võrkudega, mis on sageli ka lubatust väiksema
silmasuurusega. Ebaseaduslike püügivahendite omanikke ei õnnestu tavaliselt tuvastada ja võib
arvata, et nende seas on nii kalureid kui igasuguse püügiõiguseta isikuid.
Alamõõdulise kala püük ja
must müük.kalavarusid ka tulevikus jätkuks, tuleb vältida alamõõdulise kala väljapüüki. Kaladel tuleb lasta suguküpseks saada ja vähemalt kord kudeda. Selleks on kalapüügil kehtestatud kalade
alammõõdud (need on erinevates veekogudes erinevad), millest väiksemat kala püüda ei tohi.
Alamõõduline kala tuleb vette tagasi lasta. Kehtestatud on lubatava kaaspüügi piirkogused ja
võrgusilma miinimumsuurused. Nõutakse kõigi kalaga teostatavate toimingute
läbipaistvust: kala päritolu peab olema tuvastatav igal sammul kalalaevast lossimispunkti
ja poeletini. Kontrollitakse nii kala püüki, lossimist kui töötlemist.
Probleemiks on läbipaistvuse nõude rikkumine . Kalurite püügiandmed ja kokkuostukogused
on sageli väga erinevad, müüakse tõendamata päritoluga kala. Harrastuspüügil püütava kala
müük on Eestis keelatud, mistõttu käib kutselise ja harrastuspüügi vahel aktiivne kalapesu
– kutselised kalurid ostavad harrastuspüüdjate kala kokku ja müüvad oma saagi sildi all
kalatöötlusettevõtetele.