Bioloogia küsimused vastustega (0)

1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on?
Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega .
Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet.
2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel.
Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul.
Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi.
3. Kes olid
a) Louis Pasteur – keemik, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja. Selgitas käärimise olemust ( elusolendi toimimise protsess); kõik elus tekib elusast ( avastas hermeetiliselt suletud toitaine kuumutamisel ( pastöriseerimine) – ei tekkinud käärimist, roiskumist ). Vaktsineerimine – organismi surmatud või nõrgestatud haigustekitajate süstimine, mis vallandavad immunoloogilised kaitsemehhanismid ( marutõvevaktsiini looja )
b) Alexander  Fleming – mikrobioloog , bakterioloog ja õppejõud. Avastas penitsiliini ( rohehallik) – Petri tassis olnud hallikukolooniast eraldatud aine, mis on ravimiks sarlakite, kopsupõletiku, gonorröa, meningiidi jne vastu.
4.Millised on antibiootikumidega ravimise põhimõtted? Mis juhtub nende põhimõtete eiramisel? Miks antibiootikumidega ei saa ravida viirushaigusi?
Antibiootikumide ravipõhimõtted: * kindla haiguse vastu (bakterhaigus) * ravimise aeg peab olema piisav * ravimite kogus piisav
Kui neid põhimõtteid eiratakse, tekivad ravimiresistentsed bakteritüved, nt tuberkuloos – antibiootikumid enam ei mõju, bakterirakkudes tekivad plasmiidid, nende koostis võimaldab üle elada ebasoodsad tingimused.
Antibiootikumidega ravitakse bakteriaalseid nakkushaiguseid, viirushaiguseid aga nendega ravida ei saa, kuna viirused on rakutud olesed, mis kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta.
5. Kirjelda järgmisi bioloogilisi rakendusi(Milliseid organisme kasutatakse?
juustu tootmine – piimast eraldatakse kalgendamise teel juustu põhiaine piimavalk kaseiin, selleks lisatakse piimale laapensüümi või piimhappebaktereid.
toiduainete hapendamine - hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele bakterite juuretist või hapnemine võib toimuda ka keskkonnas leiduvate juhuslike mikroobide elutegevuse mõjul
keefiri valmistamine – piim pastöriseeritakse, et hävitada metsikud piimhappebakterid, seejärel jahutatakse ja segatakse juuretisega
jogurti valmistamine – täispiima hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuriga
biotõrje – bakterid , seened, feromoonpüünised -
feromoonpüünised – püünised on koos putukate hormoonisarnaste ainete feromoonidega, mis on nagu lõhnaained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, meelitades putukaid ligi ning püüdes nad lõksu
reovete puhastamine biopuhastites – ehk aerutankidesse voolavat reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist, need lõhustuvad orgaanilisi aineid, puhastuvast veest settib välja aktiivmuda, mis lõppfaasis tankist eemaldatakse, alles jääb puhas vesi.
6. Roheline revolutsioon – Mendeli poolt avastatud ristamis- ja valikumeetodi tagajärjel tekkel kultuurtaimede ( mais, nisu, riis jne) toodangu massiline kasv ( kindlate liinide ristamisel saadi parem viljakus )
7. Kirjelda, kuidas käib taimede meristeempaljundus – meristeem(algrakk)rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukihist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsub, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. ( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset)
8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust?
Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike.
9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi?
Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik
Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva
10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises
kasvajarakul?
Hübridoom – antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid; toodetakse hübridoomitehnoloogiaga; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
11. Millised probleemid lahendas hübridoomitehnoloogia loomine. (Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?)
Monokloonsed antikehad on spetsiifiliste omadustega antikehad, mida saab kasutada: * kindla valgu väga täpseks määramiseks * kindla valgu väga puhtaks eraldamiseks * meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas (võimaldavad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi)