"Karu süda" - Baturin (2)

Baturin „Karu süda“
Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis . Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas . Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik meelde. Varsti toimub laat. Seal ei saa aga maksta mie rahaga , vaid vahétades. Niika on lahke kuna ta vahetas oma lemmikpõdra ära, kuna noorpaar, kellele ta looma andis uskusid, et tänu temale saavad nad poja. Laat toimib ka kui kosjakontor. Peatus 3: Niika otsustab leida endale naise. Selleks sobib tema arvates kõige paremini Ganja ja ta läheb seetõttu tema juurde. Nende dialoogi käigus avaldub Niika juures mitmeid iseloomujooni. Ta on leidlik šampanjat välja valades tteeb ta õunades pokaalid, samuti on ta kaval, kuna süües õuna ja samal ajal naisega vajeldes ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema( vist ?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool. Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati seda, kuid siiski kool hävis. Peatus 4. Niika läheb tagasi laande, ta kohtub tuttavatega ja valmistub aastaks laanes. Ta üritab olla tark kütt, kuna kui ta tunneb et tal ei ole liha vaja nii palju, või kui on saagiks emane, siis ta lasi saagi lahti. Mees loeb väga palju. Peatus 5. Ta jõuab oma põhilise hüti juurde, kus on juba inimene sees, keegi imelik, kes mängib mandoliini. Mehel on varbad surnud ja seetõttu ei saa liikuda ja lamab voodis ning ootab surma. Alguses saavad nad kütiga halvasti läbi, kuna Niika arvates käitus mees siia sisse sadades ebaviiakalt. Hiljem siiski nende suhe paraneb, kuna nad õpivad üksteist sügavamalt tundma ja kütt otsustab teda terveks ravida(tal on üks tark raviraamat). See õnnestubki ja ühel päeval kui kütt läheb laande ongi mees kadunud. Hiljem tuli välja, et ta oli varas . 7. talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Ta parim sõber on seal velsker. Nad räägivad kõigest. Vvelskri arvates oleks Niikal vaja naist. Ta juhatab küti Hallikese juurde, kes on tuntud kui võrgutaja. Niika läheb sinna sisse, kuid asjaks siiski ei lähe. Niikal on tegelikult vist laps Läti-Laimaga. Niika on samas muutunud. Miski närib ta hinge, kuid keegi ei tea, mis see on. Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda valduste põhjapoolsesse otsa onne ehitada. Seal põhjapool on aga palju rohkem karusid , kes teda segavad ja tema kalavõrke välja tõmbaad. Seetõttu läheb ta neid taga ajama . Soovitud karu ta kätte ei saa, kuid jääb ühe teise isase tee ette ja peab ta seetõttu tapma . Kahjuks oli aga jooksuaeg ning kuna kütt võitis, hakkab teda üks emakaru saatma. Ta ei tee sellest siiski suurt välja. Palju suurem mure on tema tervis, mis on kõvasti halvenenud. Õnneks vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma . Selleks et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teha. Järgmisel talvel kavatses Niika hästi palju nahku koguda, kuid millegipärast olid puurides küll soobli jäljed, kuid nad olid kuidagi lahti saanud. Ta järeldas et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised ühe puuri lähedale ning saagiks oli...naine, kes ei osanud rääkida ja kellele ta pani nimeks Emili. Nad hakkasid koos onnis elama ja Niika mõtles esimest korda elus jääda terveks aastaks laande, kuna nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb. Tagasi külla minnes otsustas ta kõik oma asjad ära põletada ja koerad tappa. Nii halvasti siiski ei läinud, kuna tuli Tungalpähkel ja pani talle mõistuse pähe. Ka kütt lasti tal edasi olla, kuna Laima abiellus selle nimel Ramses Gaukiga. Nii siis läks ta järgmisel aastal tagasi laande. See emane karu jälitas teda jätkuvalt ja see meeldis talle, oli nagu ta sõber. Enda onni jõudes oli seal ka Emili. Ta oskas hästi metsas ellu jääda kuna oli kogu aeg niimoodi elanud. Varsti said nad ka lapse. Kellele pandi nimeks Ursula e. Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi ära kahekesi, nii et ikka jäi Niika üksi ja läks tagasi külla. Külas oli tal trükimasin ning suvel kirjutaski ta masinaga seda raamatut. Vahepeal oli juttu õnnetalismanist. Niikal pidi see olema suur soobel ning et õnne oli tuli tast teha topis. Niika aga ei lasknud teda maha. Järgmisel talvel tuli tema juurde Tungalpähkel väga kurva ilmega . Nimelt oli hoopis tema lasknud Niika talimsani maha, aga see toob hoopis halba õnne. Pärast selle teada saamist läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis talt välja südame ja viis selle tuppa . See hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Ta võttis selle kaissu ja uinus. Loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta et keegi kõnnib tema ees, küla juurdde jõudes hakkas sellel inimesel raske, veidikene enne küla oli ta maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see on Nganassaan -tema vaimne pool, õpetaja, teejuht. Kui saatusejuht sure, inimese maha jäta- see inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole... või tema puhtaks inimeseks saanud ole-tema ise ennast juhata, juhi. Saatusejuhti enam vaja ei ole. Niika õpetustee oli täis, ta oli puhas inimene. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk lahkus külast, kuna sai parema töö nng Niika abiellus Laimaga ja sai mitu toredat last. Laanes tal enam huvitavaid sündmusi ette ei ulnud.
Armastus on nagu klaas, millest paljud joonud, ilmselgelt ei saa see olla päriselt puhas.