Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Karu süda" - Baturin (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Baturin „Karu süda“
Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis . Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas . Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik meelde. Varsti toimub laat. Seal ei saa aga maksta mie rahaga , vaid vahétades. Niika on lahke kuna ta vahetas oma lemmikpõdra ära, kuna noorpaar, kellele ta looma andis uskusid, et tänu temale saavad nad poja. Laat toimib ka kui kosjakontor. Peatus 3: Niika otsustab leida endale naise. Selleks sobib tema arvates kõige paremini Ganja ja ta läheb seetõttu tema juurde. Nende dialoogi käigus avaldub Niika juures mitmeid iseloomujooni. Ta on leidlik šampanjat välja valades tteeb ta õunades pokaalid, samuti on ta kaval, kuna süües õuna ja samal ajal naisega vajeldes ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema( vist ?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool. Talvel olid suured vete ja jää liikumised. Kool oli küll mäe otsas, lisaks sellta laseb tele ka toestati seda, kuid siiski kool hävis. Peatus 4. Niika läheb tagasi laande, ta kohtub tuttavatega ja valmistub aastaks laanes. Ta üritab olla tark kütt, kuna kui ta tunneb et tal ei ole liha vaja nii palju, või kui on saagiks emane, siis ta lasi saagi lahti. Mees loeb väga palju. Peatus 5. Ta jõuab oma põhilise hüti juurde, kus on juba inimene sees, keegi imelik, kes mängib mandoliini. Mehel on varbad surnud ja seetõttu ei saa liikuda ja lamab voodis ning ootab surma. Alguses saavad nad kütiga halvasti läbi, kuna Niika arvates käitus mees siia sisse sadades ebaviiakalt. Hiljem siiski nende suhe paraneb, kuna nad õpivad üksteist sügavamalt tundma ja kütt otsustab teda terveks ravida(tal on üks tark raviraamat). See õnnestubki ja ühel päeval kui kütt läheb laande ongi mees kadunud. Hiljem tuli välja, et ta oli varas . 7. talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Ta parim sõber on seal velsker. Nad räägivad kõigest. Vvelskri arvates oleks Niikal vaja naist. Ta juhatab küti Hallikese juurde, kes on tuntud kui võrgutaja. Niika läheb sinna sisse, kuid asjaks siiski ei lähe. Niikal on tegelikult vist laps Läti-Laimaga. Niika on samas muutunud. Miski närib ta hinge, kuid keegi ei tea, mis see on. Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda valduste põhjapoolsesse otsa onne ehitada. Seal põhjapool on aga palju rohkem karusid , kes teda segavad ja tema kalavõrke välja tõmbaad. Seetõttu läheb ta neid taga ajama . Soovitud karu ta kätte ei saa, kuid jääb ühe teise isase tee ette ja peab ta seetõttu tapma . Kahjuks oli aga jooksuaeg ning kuna kütt võitis, hakkab teda üks emakaru saatma. Ta ei tee sellest siiski suurt välja. Palju suurem mure on tema tervis, mis on kõvasti halvenenud. Õnneks vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Ema andis talle mingeid rohusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma . Selleks et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku külla viima, viimasel ajal Niikal ei õnnestunud seda teha ja jahiarendaja Gauk juba ähvardas teha. Järgmisel talvel kavatses Niika hästi palju nahku koguda, kuid millegipärast olid puurides küll soobli jäljed, kuid nad olid kuidagi lahti saanud. Ta järeldas et seda tegi inimene. Ühel päeval pani ta püünised ühe puuri lähedale ning saagiks oli...naine, kes ei osanud rääkida ja kellele ta pani nimeks Emili. Nad hakkasid koos onnis elama ja Niika mõtles esimest korda elus jääda terveks aastaks laande, kuna nahku ei olnud piisavat, kuid kevadel kadus naine ära. Niika küll otsis teda, kuid ei leidnud. Ta oli väga kurb. Tagasi külla minnes otsustas ta kõik oma asjad ära põletada ja koerad tappa. Nii halvasti siiski ei läinud, kuna tuli Tungalpähkel ja pani talle mõistuse pähe. Ka kütt lasti tal edasi olla, kuna Laima abiellus selle nimel Ramses Gaukiga. Nii siis läks ta järgmisel aastal tagasi laande. See emane karu jälitas teda jätkuvalt ja see meeldis talle, oli nagu ta sõber. Enda onni jõudes oli seal ka Emili. Ta oskas hästi metsas ellu jääda kuna oli kogu aeg niimoodi elanud. Varsti said nad ka lapse. Kellele pandi nimeks Ursula e. Karuke. Kevadel jooksid nad aga samamoodi ära kahekesi, nii et ikka jäi Niika üksi ja läks tagasi külla. Külas oli tal trükimasin ning suvel kirjutaski ta masinaga seda raamatut. Vahepeal oli juttu õnnetalismanist. Niikal pidi see olema suur soobel ning et õnne oli tuli tast teha topis. Niika aga ei lasknud teda maha. Järgmisel talvel tuli tema juurde Tungalpähkel väga kurva ilmega . Nimelt oli hoopis tema lasknud Niika talimsani maha, aga see toob hoopis halba õnne. Pärast selle teada saamist läks Niika marju korjama. Oli hilissügis ja korjamise ajal hakkas lund sadama. Korraga miski krabises ta lähedal, kütt haaras püssi ja kogemata lasi maha oma lemmikkaru. Ta võttis talt välja südame ja viis selle tuppa . See hõõgus soojalt ja ei jätnud löömist. Ta võttis selle kaissu ja uinus. Loom tähendas talle väga palju. Selle aasta lõpus koju minnes, märkas ta et keegi kõnnib tema ees, küla juurdde jõudes hakkas sellel inimesel raske, veidikene enne küla oli ta maha kukkunud ja külmunud. Kui Niika tema juurde jõudis sai ta aru, et see on Nganassaan -tema vaimne pool, õpetaja, teejuht. Kui saatusejuht sure, inimese maha jäta- see inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole... või tema puhtaks inimeseks saanud ole-tema ise ennast juhata, juhi. Saatusejuhti enam vaja ei ole. Niika õpetustee oli täis, ta oli puhas inimene. Ta jätkas küti elu, kuid Emilit ja oma last ei näinud ta enam kunagi. Gauk lahkus külast, kuna sai parema töö nng Niika abiellus Laimaga ja sai mitu toredat last. Laanes tal enam huvitavaid sündmusi ette ei ulnud.
Armastus on nagu klaas, millest paljud joonud, ilmselgelt ei saa see olla päriselt puhas.
Karu süda-- Baturin #1 Karu süda-- Baturin #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor freicher Õppematerjali autor
Väga võimas sisukokkuvõte maailma parimast raamatust Karu süda, mille on kirjutanud andekas Nikolai Baturin

Sarnased õppematerjalid

Baturin-Karu süda
3
pdf

Baturin "Karu süda"

Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'

Kirjandus
Nikolai Baturin-Karu süda
2
odt

Nikolai Baturin „Karu süda“

Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'

Kirjandus
Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
20
pdf

Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused

ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2 Nikolai Baturin, „Sõnajalg kivis“. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk. 181. 3 Sealsamas, lk. 64. 4 Nikolai Baturin, “Noor jää”. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk. 10. 5 Nikolai Baturin, “Karu süda”. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 22. 6 Sealsamas, lk. 24. 7 Nikolai Baturin, “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium“. Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk. 31. 8 Sealsamas, lk. 67. väheneb vale ja kui maailm täitub valuga, pole valel seal kohta“

Eesti kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista

Kirjandus
-Taeva palge all- --August Mälk
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Lahku läksid nad jälle eri suundades. Kustas läks randa, sealt edasi koju, kuid ei suutnud uinuda, sest Lui toast vaikset rääkimist kuulda oli. Tooni käest sai Kustas teada, et Lui on tõsiselt haigeks jäänud. Kustas käis teda julgustamas, et küll ta terveks saab, kuid esimese niitmise nädala lõppedes sülitas Lui juba mäda kurgust välja. Otsustati kutsuda tohter. See kuulas haiget ja vangutas muudkui pead. Siis ütles, et Luil on gangreen, kopsu vasak pool on läbi ja süda pole ka terve. Järgmisel päeval plaaniti Lui viia linna arsti juurde, et äkki saab operatsiooniga asja paremaks teha, kuid Lui ei elanud ööd üle ja hommikul oli lapsehälli kõrval surnu. Varsti tuli Juta koos sama bussiga, mille katusel veeti Lui tammist kirstu. Tooni ja Juta lohutasid üksteis. Matus oli vaikne, isegi Kustasel olid silmad märjad. Uuel päeval tegi Tuisu pere jälle heina. Kustas ja Tooni töötasid koos heinaküünis ja rääkisid. Tooni oli ise

Kirjandus
Libahunt
2
docx

Libahunt

Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja ­naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja ­naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja ­naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama. Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suht

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks. Tutvustatakse meile ka valitsevat olukorda ehk küla ja metsa vahelist vastasseisu ja külade domineerivat positsiooni mille too omanadas tänu oma ’mugavustele’ Külaga on ka Leemeti perekonnal selline sünge/naljakas lugu, et kunagi kui Leemeti pere oli külas elanud olid tuntud meelitajad karud lingi luusind ja üks lausa Leemeti ema näppand ta isalt ning tooga voodisse saanud, kuid karu tabati teolt isa poolt ja kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks

Kirjandus




Kommentaarid (2)

kailikaili profiilipilt
kailikaili: Väga-väga palju kirjavigu ja typosid, ei tea, millest see tuleb. Võiksid oma materjali selle pilguga üle vaadata. Kirjavead segavad kohati sisu mõistmist. Aga muidu ju põhjalik materjal.
14:43 16-12-2012
kadriim profiilipilt
kadriim: nii palju kirjavigu ja väga segaselt kirjutatud fail
19:32 19-03-2019



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun