Muinasaeg Eestis (0)

Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe.
Maa jagunes kihelkondadeks ( Revala , Virumaa, Harjumaa , Saaremaa, Hiiumaa , Järvamaa, Läänemaa , Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks.
Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale.
Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse.
Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine . Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega.
Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks.
Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle .
Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised.
Kammkeraamika - Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult kaunistatud ning jäljendid on kantud nõude pinnale tugevasti ja selgelt. Ornamendielementideks on kammivajutised, lohud, täkked ja sooned. Ornament katab kogu nõu pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine. Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms.
Kunda kultuur – küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas siis umbes 1500 inimest. Asulakohad olid veekogude lähedal, see võimaldas kala püüdmist ja liikumist. Lisaks tulid sinna loomad jooma ja neid oli lihtne seal tappa. Asulates elati ilmselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 perekonda). Eluviis oli rändlev (vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele)
Kunda kultuur – tööriistad . Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud)

• Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi , lisaks kvarts .
  
• Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised.
  
• Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju
  

Kunda kultuur – eluviis
Kalastamine

• Kalatõkked, - püünised , algelised võrgud
  
• Luust õngekonksud
  
• Ahingute, harpuunidega suuremad kalad
  

Jahipidamine

• Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad
  
• Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde
  
• Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti
  

Olulised olid ka loodusannid

• Taimed, juurikad, seened, marjad , pähklid.
  

Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid.
Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti , et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas.
Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja.
Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita .
XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased , eestlased ja balti rahvad . Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda , rüüstati ja põletati maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210 . aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse.
Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning hakkasid Põhja-Eestit ristima.
Tarandkalme on kivikalme , mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m
Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst , kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Reegline maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli tublisti kasvanud.
Laevkalmed - ümritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult.