Muinasaeg, esiaeg (3)

Muinasaeg
e. esiaeg -arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg-kirjalikel allikatel põhinev info.
Meseoliitikum (keskmine kiviaeg )- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani.
Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele).
Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust , sarvedest. Parim materjal oli tulekivi , kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid.
Eluviis- Kalastamine (kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud , püünised, lõksud, varitsus jaht ).
Neoliitikum (noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru ., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika .
Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik.
Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes .
Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega.
Kunst - luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu.
Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved (vene kirves ). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni.
Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad.
Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat.
Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad , kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed .
Noorem pronksiaeg- kivikalmed , lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad.
Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus , karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine , valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast).
-sisemaal - arengust maas , tihedad metsad (raske harida), karjandus , alepõllundus, jahindus.
Rauaaeg (500e.Kr.-50p.Kr.)
Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused . Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus.
Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad , peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed . Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad).
Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes , palju peiteleide , Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna-Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus , kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem.
Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund .
2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa.
Viikingiaeg (800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele ). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas.
1154 . a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat.
1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki.
Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita . Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud ) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054 . a. katoliikluseks ja õigeusuks. 1070 pühitseti Breemeni peapiiskop Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinus(Johannes). 1167 pühitseti Fulco eestlaste piiskopiks.