Katk (0)

Sarnased õppematerjalid

21

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK......................................................................

Bioloogia

2

doc

Katk

leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud

Arstiteadus

18

docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm ­ loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid ­ soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus ­ valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism ­ organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm ­ violetne ja sinine, 500-560nm ­ roheline, 560-640 ­ kollane, oranz, üle 640nm ­ punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust

Kategoriseerimata

10

ppt

Katk

· Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi  Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 ­ 1712 · Tänapäev  Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema  21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!

Arstiteadus

2

docx

Haigus epideemiad maailma ajaloos

Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.

Ajaloolised sündmused

38

doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust

Ainetöö

19

pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus. Haigusepõhjustajad bakterid kanduvad enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 1710­1712  PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole

Bioloogia

23

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)