Katk (0)

5 VÄGA HEA

Katk (lad.pestis)

Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus , mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva.
Esineb mitme vormina:
Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus.
Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik.
Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine.
Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik , südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha.
Ravi: antibiootikumid, katkuseerum.
Väga olulised on:
Desinfektsioon ehk väliskeskonnas leiduvate tõvestavate mikroorganismide (ka viiruste) hävitamine peamiselt füüsikaliste ja keemiliste vahenditega. Eristatakse profülaktilist, jooksvat ja lõppdesinfektsiooni. Füüsikalistest desinfektsioonivahenditest on tähtsamad tuli, kuum aur, keev vesi ja ultraviolettkiired. Keemiliste desinfektsioonivahenditena tarvitatakse kloorlupja, klooramiini, fenooli , sublimaati, mineraalhapeid, leelisi, etüülalkoholi, formaliini, heksüülresortsiini jt., enamasti vesilahustena ja kindlas kontsentratsioonis. Desinfitseeritakse ruume , riideid , haigete toidunõusid jne.
Desinsektsioon ehk nakkushaigusi levitavate või majanduslikku kahju tekitavate putukate ja puukide hävitamine. Desinsektsiooniks rakendatakse mehaanilisi võtteid (riiete harjamine ja kloppimine, kleeppaberite ülesriputamine), füüsikalisi menetlusi (kuuma õhu või veeauruga töötlemine, triikimine), keemilisi putukamürke ja bioloogilisi vahendeid.

Deratisatsioon ehk rottide jt. Kahjulike näriliste hävitamine. Deratisatsiooniks kasutatakse mehaanilisi vahendeid (lõksud, püünised), mürke (krõssiidi, baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid.

Ajalugu

Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis . Venemaal ( Kaspia , Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601 -06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾ elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas,
Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas.
Siberi katk (anthrax)
Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos , mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja joogiga , inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina.
Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse .
Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine.
Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine.
Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt.
Nähud: kõrge kehatemperatuur , nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must.
Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine.
Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine.

Ajalugu

Siberi katku tekitaja avastas 1856 Tartu veterinaariakooli prof . F.bBausell (1808-82). Tsaarilikul Venemaal oli siberi katk laialt levinud, taude puhkes eriti põua- ja ikaldusaastail. Puhanguid on olnud USA-s, Iraanis , Kreekas, Türgis jm. Nõukogude Liidus ja Eestis on täheldatud üksikjuhte.
Inimeste, lindude ja loomade ühised haigused.
Kanakatk
Lindude katk; zoomed, enamasti surmaga lõppev äge nakkushaigus, mille põhjustajaks on nähtamatu mürk. Taud esineb peamiselt Lõuna – Euroopas, Lõuna- ja Põhja – Ameerikas. Levib haigetega otsesel kokkupuutel, samuti inimeste, teiste lindude ning vee kaudu ja ka nahanugilistega.
Et ravimitega ravi ei anna soovituid tulemusi, siis teostatakse taudi tõrjet hügieeniliste abinõudega.

Teetanus

Kangestuskramptõbi, inimese ja loomade äge raske nakkushaigus, mida põhjustab mullas leiduv anaeroobne teetanusebatsill. Teetanusetekitajad satuvad maapinda peamiselt hobuste ja veiste väljaheidetega ning säilivad seal aastaid. Inimene nakatub teetanusse haavade (isega kriimustuste) saastudesbatsille sisaldava mulla ja tolmuga ; eriti ohtlikud on muljutud kudedega ja sügavad torkehaavad. Teetanusebatsill tekitab haavas närvikudede erutavat mürki. Haigus algab pärast 7-10 päevapikust lõimetusaega mälumis- ja näolihaste krampidega; krambi tõttu ei saa haige suud avada. Näol on eriline ilme (sardooniline naer). Seejärel tekivad krambid kukla - ja seljalihastes ning hiljem teistes lihaserühmades. Krambid on lühiaegsed, kuid väga valulikud ja sagedased ning võivad vallanduda vähimagi ärrituse puhul.
Ravi: antitoksiline seerum ja vaktsiin, krambivastased vahendid.
Profülaktika: õigeaegne haavakorrastus, teetanuse seerumi ja vaktsiini süstimine.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marten13Mihkelsoo Õppematerjali autor

siberi katk põletik seerum aasias lümfisõlmede Muhkkatk Kopsukatk Septilinekatk

Sarnased õppematerjalid

doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK......................................................................

Bioloogia

doc

Katk

leiutistest ja relvadest. Inimkond kipub muutuma kohati lausa ülbeks, loodust ei austata. Olekski siis kohane meenutada, et on asju, millest meie jõud ja mõistus üle ei käi. Sellised on näiteks looduskatastroofid, universumist meile kaela sadavad komeedid ning ka haigused. Järgnevalt räägiksingi ühest haigusest, mis juba üle pooleteise tuhande aasta on inimesi kohutanud. 2. Tutvustus. Sümptomid ja levimine. Liigid. · Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. · Levib piisk- ja puutenakkusena. Kirbud kandsid edasi rottidelt, suslikutelt ja ümisejatelt. Koduloomade katk (v.a kaamlikatk) inimesele ei nakka. · Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud

Arstiteadus

docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne ja sinine, 500-560nm roheline, 560-640 kollane, oranz, üle 640nm punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust

Kategoriseerimata

ppt

Katk

· Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!

Arstiteadus

docx

Haigus epideemiad maailma ajaloos

Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks.

Ajaloolised sündmused

doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust

Ainetöö

pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus. Haigusepõhjustajad bakterid kanduvad enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal. Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 PUUGID Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole

Bioloogia

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid