Puitmaterjalid ja nende tootmine (0)

Koht ja aasta
Referaat
Piutmaterjalid ja tootmine
Juhendaja:
Kooli/koha nimi
PUIDU OMADUSED
Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit
kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3
kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest.
Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel , 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka
külmas.
Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest . Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades.
Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2
mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetri
kohta.
Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks
– niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 10–15%.
Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti
ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata.
Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega.
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS
Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse
A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti.
Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid
A1–A3.
Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd),
VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik
mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk ), TK
(terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk).
Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning
oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja
jämehööveldatud sisepind.
Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks)
kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga
katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või
INSTA -tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse
vastava märgiga.
MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS
Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 21–1010750-et.
Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad
niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
mõõduparandus selliselt , et niiskuse suurenedes või langedes 5%
võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra.
Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu.
Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab
vähem niiskust kui männipuit.
Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu
vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri
pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim - või spoonliimtala.
Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva
ehituskonstruktori abi.
Puusepatooted, nõudlikud
Kasutuskohad .Aknalengid ja - raamid , ukselengidMööbel, liimpuitkilp
Kandekonstruktsioonid, sarikad , teised tugikonstruktsioonidVälisvoodrilauad
SisevoodrilauadLiistudVälisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis)
Põranda aluslaudisPõrandadPoomkantlaudis (pindlauad)Aiad, tuule- ja lumetõkked
SaalungilauadPakendidKäsitöö ja puunikerdusedSaunavooderVälisosa ehk Maltspuit
PUIDU KULU
Saetud,Hööveldatud, Sulundatud
Näide: 10 m2
seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda,
mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2
vajatakse 10 x 11,5 =
115 jm (jooksvat meetrit).
LADUSTAMINE JA KASUTAMINE
Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada
vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks
seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud
ruumis.
Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja
mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest
materjalidest , näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu.
Ehitage kuivast puust – seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasutada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi.
Sõrmjätk Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka
ja täpseks järgatud puitmaterjali. Sõrmjätk näeb
nähtaval pinnal ilus välja.
Liited Puiduliiteid võib ka ise teha, näiteks ülekatte- või
pooltapiga. Välisvoodri liited tehakse sellised, et
vesi ei jääks neisse pidama . Põrandalauad jätkatakse nii nähtamatult kui võimalik.
1. Planeerige puidutarne ja valmistage hoiukoht ette.
2. Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage
võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele
võtmist.
3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise
ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal.
4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või
muu katte alla ei jääks niiskust.
5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud
sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist.
VIIS HEAD NÕUANNET
Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel
+1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm.
Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve
on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm.
Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja
üle 100 mm laiusel +1,5 mm.
Puitmaterjali pikkused on sammuga 30 cm. Keskmiselt on pikkus
vahemikus 3,0–4,8 m. Suuremad kogused tasub võimaluse korral
hankida mõõtutöödeldult, vastavalt enda vajadusele.
Eksportkuiva puitmaterjali tarneniiskus on 20 + 4%. Sisevoodriks
kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus peaks olema alla 16%.
Nõutav niiskussisaldus on vaja kokku leppida tellimise ajal.
MÕÕDUVALIK
Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvaliteediga materjale.
Allpool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja
hööveldamata puitmaterjalide mõõdud.
Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga .
Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üldlevinud pikkused on vahemikus 1,8–5,4 m, samm on 0,3 m.
Paksus/laius
* need materjalid on tavaliselt järelsaetud, mistõttu nende nimilaius on 2 mm võrra
väiksem.
Höövelmaterjali suurused. Vähemkasutatavad suurused on tähistatud
tühja ringiga.
Paksus/laius
LIIMPUIT
Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest
kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või
mitmest osast.
Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava
koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit.
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides
ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata
kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on
90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm.
SPOONLIIMPUIT
Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen
soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni
pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt
100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel.
Spoonikihtide paigutus on kahesugune . Standardtootel on kõik kihid
paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna
suhtes risti.
Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm,
samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400,
450, 500, 600 ja 900 mm.
Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus.
Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse
põranda-, vahelae - ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena
ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande-
ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena.
VINEER
Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi
paksus on 1,4–3,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate
spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline.
Vineeri paksus on 4–30 mm.
Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase - ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse
lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati
kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam.
Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul
tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide
niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate , talub see
niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes
ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava
erivärvi või muu sobivaga.
Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus - ja
puusepatöödes.
Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400 , 3000 ja 3600 mm.
PUITLAASTPLAAT
Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga , kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning
pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt
lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal.
Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat,
melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka
ülevärvituna.
Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse
laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks.
PUITKIUDPLAAT
Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi
ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise
kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena
kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või
korki .
Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuunaliselt ühtlased, plaate on kerge töödelda.
Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad.
Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooderduseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni
või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena.
Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad
niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevooderduseks.
Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaatideks nii ehituses kui ka sisustuses.
Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp ) kasutatakse kateteks,
sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides
koos puiduga (vöötalad).
Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud.
MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse
puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea
niiskustaluvus . MDF on 3–30 mm paks ning ei muuda oma kuju
nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste
konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või
plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana.www.puuinfo.ee