Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.
Referaat
Juhendaja :
2008

1 Puitplaatide liigid 4
2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis 4
2.1 Tootmine ja tarbimine 4
2.2 Kaubandus ja turgude areng 7
3 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas 9
4 Tootmine, kaubandus ja turgude areng SRÜs 13
Kokkuvõte 15
Lühendid 15
Kasutatud allikad: 16

Sissejuhatus
Käsitletava teema valisin eelkõige ajendatuna enda isiklikust soovist puitplaatidest ja nende tootmisest ning turundusest rohkem teada saada. Antud töö eesmärk on anda lühike ülevaade erinevate puitplaatide – vineer , puitkiudplaat (PKP) ja puitlaastplaat(PLP) – tootmisest, kasutamisest ja turustamisest Euroopas, SRÜs ja Eestis keskendudes rohkem Euroopale ja Eestile.
Töö esimeses etapis esitatakse iga nimetatud puitplaadi liigi lühike kirjeldus. Käesoleva töö teises peatükis keskendutakse Eestile. Kõne alla tulevad suurimad puitplaaditootjad, vaadeldakse juba kirjeldatud ettevõtete toodangu turustamist, kirjeldatakse, kes kui palju oma toodangust ekspordib ning kuhu. Millised riigid on suuremad importöörid ja millised on puitplaadi hinnatrendid? Räägitakse põhiprobleemidest ja tulevikusuunadadest. Antakse ülevaade sellest, kes toodavad, kui palju toodavad ning millisest toorainest .
Töö kolmanda osa teema on Euroopa puitplaatide tootmine ja tulevik ning kolmandas osas käsitleme SRÜ ja ennekõike Venemaa olukorda.

Puitplaatide liigid

Nagu lubatud, esitame algatuseks puitplaatide lühikirjeldused, et ka võhikul aimu oleks, millest jutt.
Vineer (plywood) on kihiline materjal, mis on kokku liimitud kolmest või enamast üksteise suhtes risti asetatud spoonilehest paksusega 4...25mm. Tööstuslik vineeri tootmine Euoopas sai alguse 19. sajandi lõpul Eestist. Enamasti kasutatakse männi-, kuuse- või kasepuitu.(Saarmann 2006)
Laastplaadid (particle board ) koosnevad puitlaastudest ja liimist, mis on kokku pressitud kõrge temperatuuri ja surve all. Nende hulka kuulub ka nn OSB (oriented strand board).(Saarmann 2006)
Puitkiudplaate toodetakse puidukiududest, mis seotakse üksteisega vildistamise (kõrgel temperatuuril kokkupressimine) teel. Tööstuslikku tootmist alustati juba 1920-ndatel aastatel. MDF-plaat (Medium Density Fiberboard) on puitkiudplaadi ja laastplaadi vahepealne tüüp – lisatakse ka sideainet.(Saarmann 2006)

Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis

Tootmine ja tarbimine

Puitplaaditööstus on suuruselt teine puidutööstuse haru. Puitplaatide lõppkasutusvaldkonnad on mööblitööstus, ehituses nii struktuurielemendid (põranda ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus , pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. ( Eamets et al. 2005)
Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele – puitlaastplaadile.
Enam töötajaid Eesti puidupõhiseid plaate tootvas tööstuses on hõivatud spooni tootvas ettevõttes AS Balti Spoon ja puitplaate tootvas AS Repo Vabrikud. Suurim vineeritootja on UPM Kymmene Otepää.( MKM 2007) ning 2006.a valminud Baltic Panel Group oleks tõusnud vineeritootjaks number üks, kui mitte 425 miljonit krooni maksma läinud Kohila vineeritehas ( projektvõimsusega oli 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas – ÄP 04.12.2006) oleks käivitunud takistusteta. 2006. aasta algul Tallinnas vineeri tootmise lõpetanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat tootis aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006).
Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna . Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. ( Varblane et al.2003)
Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam . (Varblane et al 2004)
Liimpuidu, puitplaatide ja vineeritootmisel pole probleemiks mitte niivõrd ebapiisav arengutoetus kuivõrd harus selge ülevaate puudumine sellest, milliste saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem. Nii näiteks ei ole kiire arengu ja kasvu taustal suudetud keskenduda just nendele toodetele , mille nõudlus on kõige kiiremini kasvav. Selle taga võivad muidugi olla mõningad tehnoloogilised probleemid, kuid puitplaatide tootmist Eestis võib pidada samuti liiga fragmentee-rituks ehk paljude keskmise suurusega tootjate vahel jaotunuks.(Varblane et al, 2003).
Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Kuna mets on üks väheseid taastuvaid loodusvarasid Eestis, siis on selle ressursi efektiivne kasutamine erinevate lõpptoodangu liikide saamiseks väga tähtis. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti metsa ja puidutööstuse toodangu eksport pidevalt kasvanud, kuid kasv on aeglustunud viimastel aastatel. (Varblane et al. 2004)

Kaubandus ja turgude areng

Eesti puitplaatide peamised turud asuvad Euroopas, kus prognoositakse väga kiiret tarbimise kasvu. Sisemaine nõudlus kasvab samuti. Tootegrupiti prognoositakse Eestis kõige suuremat kasvu just vineeri tarbimise osas (kasv 2000-2010 49.7%), seejärel puitkiudplaatide tarbimises (45%) ning kõige aeglasem tarbimise kasv on puitlaastplaatide osas. (Eamets et al. 2005)
Kui vaadelda lähiminevikku, siis puidutööstuse jaoks oli 2007. aasta küllaltki kehv. Aasta kokkuvõttes aeglustusid nii müügi kui ka ekspordi kasvutempod ning töötajate arv ettevõtetes vähenes. Jätkusid eelmisel aastal alanud probleemid toorainega, mille hind jätkas kiiret kasvu.( MKM 2007) Kuna Eesti plaaditööstus on oluliselt rohkem välisturgudele orienteeritud kui Eesti töötlev tööstus keskmiselt ja Eesti väiksuse ja rahaliste vahendite piiratuse tingimustes on raske konkureerida maailma juhtivate metsa- ja puidutööstustega oleks seetõttu oluline erinevate sektorite tihe koostöö tõstmaks konkurentsivõimet. (Varblane et al.2004)
Tähtsamad puitplaatide toodangu turud Eesti jaoks on FAOSTAT-i andmetel Saksamaa, Rootsi, Itaalia Soome, Norra, Taani. Saksamaa on Eesti puitplaatide toodangu suurim ekspordi sihtturg ning turuosa suurenemine on toimunud viimastel aastatel eelkõige spooni osas. Rootsi turul on Eesti tootjad suurendanud turuosa puitkiud- ja puitlaastplaadi eksportimisel. Sarnaselt saematerjaliga on Eesti puitplaatide osa Soome turul kasvanud pea kõigis kategooriates (va vineer). Taani turul on kasvanud Eesti puitlaastplaadi turuosa. Nišiturgude analüüsi tulemusena võib öelda, et Eesti on juba sisenenud või omab hinnaeelisest tulenevat müügipotentsiaali Jaapani ja Egiptuse kasvavatel turgudel . (Varblane et al, 2003)
Eesti konkurentsieeliseks puitplaatide ekspordil saab lugeda siinse toodangu suhteliselt odava hinna, tooraine kättesaadavust ja geograafilist lähedust Euroopa turgudele. Eesti puitplaaditööstus on eelkõige ekspordile orienteeritud tootmisharu (ekspordi suhe toodangusse oli 2002.s. 80% ja varasematel aastatel veelgi suurem).
Haru siseselt on toimunud ka töötluskvaliteedi kasv ning oluliseks positiivseks teguriks on olnud otsesed välisinvesteeringud vaadeldud harusse (loovad tehnoloogiasiirdest kasusaamise võimalusi kohalikele ettevõtetele), mitmete ettevõtete puhul ka suuremasse kontserni kuulumisest tulenev ettevõtetevaheline sünergia. Lisaks eeltoodule on Eesti tootjatel hinnaeelised tänu madalatele tööjõukuludele Euroopa Liidu riikide (näit. Soome, Saksamaa) puitplaadi-tööstuste ees ning samuti hinnaeelised paljude Kesk-ja Ida- Euroopa riikide puitplaaditööstuste ees. Eesti puitplaaditööstuse konkurentsipositsiooni näitab ka eksporditurgude mitmekesisus ning suurenenud turuosad mitmetes Euroopa riikides. (Lättemägi et al. 2004)
Eesti puidusektor on tänaseks veel arengufaasis, kus vahetarbimistoodang on oluliselt suurema rolliga kui väärtusloome ahela lõppfaasides toimuv puitplaatide valmistamine. (Varblane et al. 2004)

Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas

Puitplaatide tootmine on nihkunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Joonis 4), eriti suured investeeringud tootmisvõimsustesse on tehtud Poolas ning mitmetel hinnangutel on kogu Euroopas käesoleval ajal tootmisvõimsuste ülejääk ja seetõttu konkurents väga tihe. (Eamets et al. 2005) See võibki olla üks puitplaadi kummalise hinnalanguse põhjustest (võrrelduna 2000. a), mida mainitakse UNECE uurimuses (Schulmeyer 2006).
Euroopas on puitplaatide tootmine ning tarbimine tänu kindlale majanduskasvule tõusnud (Joonis 5), aga 2008. a tuleb silmitsi seista nõrgenenud turgudega ja oma konkurentsivõimet parandada. Plaaditootjaid mõjutavad kõrged energiakulud (transport, täitevaik) ja lisaks tõusevad tooraine hinnad puidutooraine väheneva kättesaadavuse tõttu. Energiapuiduga kaupleva turu “kuumenemine” aastatel 2006-2007, mille põhjustasid ülikõrged fossiilkütuste hinnad ning, sellest, et valitsused püüdsid saavutada energiamajanduse stabiilsust ja ka leevendada kliimamuutusi, mõjutas kogu metsasektorit (metsaomanikest erinevate tootjateni). Võistlus puidu toormaterjali pärast viis kohaliku materjali nappuseni ja toormehindade tõusuni. Selline olukord oli kasulik maaomanikele ning kõrvalsaaduste tootjatele, ent puitplaatide tootjaid mõjutas negatiivselt eriti just Euroopas.(UNECE 2008)
Joonis 5
Asendamaks fossiilkütuseid, kasutatakse euroopas järjest enam biokütuseid ja muuhulgas eriti just puidu biomassi nt puidugraanulid ( wood pellets). Seda saadakse ka plaatide tootmiseks kasutatavast saeveskite kõrvalsaadustest – järelikult raskem plaaditööstusel toorainet saada. Globaalsed paberimassi ( pulp ) hinnad lõid uued rekordid 2008. aastal, tingituna kõrgetest kütusehindadest, ebasoodsast ilmast , kõrgetest palgiekspordi maksudest jms teguritest. Hinnad langesid vaid Prantsusmaal, kus vähenes saeveskite ning puitplaatide tootjate vaheline võistlus väiksemate palkide nimel.Suurim lehtpuu paberimassi hinnatõus oli Hispaanias ja Soomes. Ümarpuidu hinnatõusud Euroopas vähendasid ettevõtete kasumlikkust 2007. a lõpus ja ka 2008. a.(UNECE 2008)
Üldiselt oli 2007 Euroopa plaaditootjatele positiivne aasta, mis algas paljulubavalt kuigi tootjad seisid aasta vältel silmitsi nõrgeneva turuga. 2007. a esimestel kuudel langes ehitustegevus , mis tõi kaasa ka languse mööblitootmises. Eriti Lääne-Euroopa riigid said tunda ülemaailmse makromajanduse aeglustumise ning USA majanduskriisi mõjusid. Ida-Euroopas jätkus ehitustööstus, mis toetas plaatide ning mööbli tootmist. Siiski halvenes majandusolukord sedavõrd, et kahandas kogu Euroopas plaadinõudlust, eriti 2007. a viimasel veerandil. Euroopa plaaditootmine suurenes 2007. a 2,8% ning tarbimine suurenes 4,1%. Kogu kaubandus püsis positiivne, eksport ning import kasvasid. Hoolimata suurenevast impordist langes kaubandus lõpuks kolmandiku võrra. Tugev nõudlus plaatide järgi Euroopas (eriti 2007. a esimesel poolel) käsikäes USA turu nõrgenemisega on tõmmanud Aasia , SRÜ ning Ameerika tootjate tähelepanu. Hoolimata mõnedest ELi impordipiirangutest on plaadiimport Euroopasse kasvanud 10%, ületades ekspordi suurenemise(kasumid) ning põhjustades languse kogu kaubanduses. Sellest hoolimata jäi Euroopa suurimaks eksportööriks. (UNECE 2008)
Euroopa liidu puitlaastplaadi toodang suurenes 2007. a 3,5% saavutades 39,4 mlj. m3 mahu, aga nõudlus suurenes märgatavalt aeglasemalt, 2% võrreldes 2006-ndaga. Sise- ja väliskaubandus mis viimased viis aastat olid kasvanud, näitasid 2007. a turunõudluse nõrgenemist. Vaatamata sellele jäi Euroopa suurimaks PLP eksportööriks, kogukaubanduse ülejäägiga ligi 3,9 mlj. m3. (UNECE 2008)
MDF-i tootmine ja tarbimine EU-s on viimasel kümnendil pidevalt suurenenud. 2007 – tootmise kasv 2,5% (12,8 milj m3 ) . MDF-i tarbimine suurenes samal aastal aga 8%. Tarbimine oli elav kuna mööblitööstuse kõrge aktiivsus andis sellele hoogu juurde. MDF tarbimine aeglustus 2007 teisel poolel, see trend jätkub ka 2008 alguses. Euroopa näitas jätkuvalt tugevalt positiivsed MDF-i kaubavahetusbilanssi 2007 aastal, väliskaubanduse jääk oli enam kui 3,4 milj m3. Siiski – USA ehitustegevuse vähenemise tõttu on konkurents sealsetel turgudel suurenenud. (EPF 2008)
Euroopa OSB tööstus on laienenud kogu 2007 vältel, kuigi ka seda sektorid mõjutas eluaseme-ehituse langus Põja-Ameerikas ning nõudluse vähenemine aasta teisel poolel. EPF-i sõnul kasvasid nii OSB tootmine kui nõudlus 6%. Tootmine ja tarbimine pidurdusid võrreldes eelmiste aastatega, hoolimata sellest, et OSB oli jätkuvalt kõige kiiremini kasvav osa plaaditurul. Tootmisvõimsus kasvas 15% ja peaks samamoodi kasvama ka 2008 aastal. Euroopa OSB tootmine tõusis rohkema kui 4,3 milj m3-ni ning Euroopa turuosa globaalses OSB tootmises tõusis 14%-ni. Euroopa nõudlus OSB järele jõudis 3,6milj m3-ni, kasvades 6% 2006 aastal. Nõudlus OSB järele oli palju suurem 2007. a esimesel poolel ja langes 2007. a viimasel veerandil nõrgenenud ehitustegevuse ning P-Ameerika OSB-tootjete tigeda konkurentsi tagajärjel. (UNECE 2008)
Vineeritootmine kasvas 2007. aastal aeglaselt, kuna sektor seisis silmitsi ägeda konkurentsiga Ameerika tootjate poolt ning kodumaise puidutagavara vähesusega. FEIC on öelnud, et nende liikmete vineeritootmine kasvas 1,5% (3,4 mlj m3), nõudlus kasvas 10%. Euroopa sisene kaubavahetus tihenes, kuigi väline import kasvas 13,8% (4,8 milj m3). Suurimate välismaiste varustajate hulka kuulub Hiina, kellelt imporditava toodangu maht kasvas 38%. Selle tulemusena ületas Hiinast imporditav vineer 1,4 milj m3 ning Hiinast sai EU suurim vineeritarnija, hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon määras dumpinguvastase lõivu 66,7% hiina päritolu okoume vineerile. Need lõivud on kehtinud alates 2004. a ja nende tulemusena impordib EU vähem Hiina vineeri. Vineeri importimine Brasiiliast kasvas 18%, mis teeb Brasiiliast Venemaa ees EU suuruselt teise vineeritarnija ja import Venemaalt kasvas 5%. Eksport kasvas samuti, eriti ülemere turgudele, kus Euroopa tootjaid ähvardab tugev konkurents Hiinast ning Lõuna-Ameerikalt. (UNECE 2008)
2007. a positiivseid trende vaadeldes ei tohi unustada lähitulevikus varitsevaid tõsiseid väljakutseid. 2007. a paranes puidumaterjali kättesaadavus ajutiselt paljudes riikides. Puiduhind jäi siiski kõrgeks.Lisaks suurenesid kindlalt energia ning transpordikulud (suurenenud naftahind). Dollari suhtes tugevnev euro oli Eruoopa tootjate jaoks rahvusvahelisel turul veel üks väljakutse. Puidu kättesaadavus, tõusvad energikulud, Venemaa kehtestatud palgiekspordi tollid ning enneolematult ranged regulatsioonid plaaditehastele ja -toodetele on peamised väljakutsed, millega Euroopa plaaditootjad lähitulevikus silmitsi peavad seisma. Teisest küljest – järjest enam tunnnustatakse puitplaatide positiivset rolli süsiniku eraldamisel Kyoto kliimamuutuste prtokolli raames, mis võiks anda puitplaatide tarbimisele positiivse tõuke. (UNECE 2008)
UNECE/FAO jälgisid EUWID hindu ning nägid, et Euroopas MDF-i, OSB ning PLP-di hinnad tõusid kuni 2007. a keskpaigani ning seejärel langesid .Positiivset turuseisu varjutab erakordselt suur hinnafaktorite tõus, eriti just liimide ning puidutooraine osas. Puiduhinnad tõusid taevasse 2005/2006. a ning ja jätkasid tõusu 2007. a, mil suurenesid veel 10%. Biomassi tööstuse laienemine suurendab nõudlust puidu järgi ning seega tihendab konkurentsi puidutoorme nimel. Tooraine hinnad kasvavad kogu maailmas. Liimide hinnad liiguvad tugevalt ülespoole, 2007. aastal tõusid need ca 20%, ja jätkavad tõusu. Transport ning energia järgivad sama trendi, selline areng seab plaaditootjad kahtlemata väljakutse ette, kui nad üritavad oma konkurentsivõimet nüüd ja edaspidi hoida. (UNECE 2008)

Tootmine, kaubandus ja turgude areng SRÜs

Ainult Venemaa vältis 2008. a puiduhindade tõusvat trendi, sest seal on suurem palgivaru ja kahandas puiduhinda üle 15% 2008. a esimesel veerandil (2006. a tasemeni). (UNECE 2008)
Alates 1990ndate keskpaigast on plaaditootmine SRÜs, ja eriti Venemaal, kindlalt tõusnud (Joonis 7). millele oli heaks baasiks ümarpuit, mille saak Venemaal suurenes 2007. a 12% jõudes 162 milj m3-ni. Puidutoorme hulka SRÜs mõjutasid 2006-2008 ebatavaliselt pehmed talved . (UNECE 2008)
2007. aastal vineeritootmine SRÜs jõudis 3.1 milj m3.ni (tõus 5,1%), Venemaa osa sellest oli 2,76 milj (tõus 5,7% 2006. a), veel olulisem on, et vineeri tarbimine SRÜs kasvas 22.3 % (28,2% Venemaal). 2006. aasta suhtes, mida võib seostada suure vineeritarbimise kasvuga elamuehituses. 2008. a on oodata edasist kasvu viineritarbimises ning tootmises, ka Venemaal.Tugev kasv oli ka vineeri impordis, peamiselt Hiinast. Hiinast imporditi eriti just sellepärast, et sealne vineer oli võrreldes teiste välismaiste tarnijatega odavam. Vineeri eksport vähenes 4,7% 2007. aastal ning arvatavasti jääb ekspordi maht 2008. aastal sarnasele tasemele . Suuremad eksporditurud venemaa jaoks olid 2007. aastal US (16,5% eksporditavast), Saksamaa(9,8%), Itaalia (6,6%), Egiptus (6,4%), ja UK (4,9%). (UNECE 2008)
PLP-di tootmine ületas 7 milj m3 (tõus 9,1%), Venemaa tootis sellest 5,31 milj m3 (mis teeb 12,5 % tõusu 2006 aastal). SRÜ alaregioonis oli 5,1 % tõus PLP-di tarbimises. Sama plaadiliigi eksport kasvas 26,5 %, Venemaalt selle plaadi eksport kasvas täheleanuväärsed 61,8%. Peamised maad, kust Venemaa 2007. aastal PLP-ti sisse tõi oli Saksamaa, Poola, Valgevene, Hiina, Ukraina . Põhilised ekspordi sihtmaad Venemaa PLP-di tootjate jaoks olid Kasahstan ja Usbekistan . Venemaa PLP-di tööstus prognoosib, et tootmine, eksport ning tarbimine kasvavad ka 2008. aastal ning imporditav hulk Venemaa uute tootmisvõimsuste tõttu arvatavasti kergelt langeb. (UNECE 2008)
2007. aasta PKP-di kogutoodang venemaal oli 1,6 milj m3, MDF sealhulgas 739000 m3. 2007. aastal kiudplaatide tootmine suurenes 8,7%, MDF plaatide tootmise kasv oli veelgi suurem – 14,8%. SRÜ regioonis praegugi ehitatakse uusi MDF plaaditehaseid, kuna antud regioonis on nõudlus MDF-i järgi suurenenud (eriti elamuehituse sektoris). Arvestades, et praegu on kohalik MDF-i tootmisvõimsus liiga väike, on oodata MDF-i impordi jätkuvat kasvu antud regioons. 2007. aastal imporditi MDF-i SRÜsse 958000 m3 (tõus 9%), Venemaale sellest 676000 m3 (tõus 13,2%). Oktoobris 2007. ennustas UNECE, et SRÜ MDF-i tarbimine suureneb 1,8 milj m3 2008. aastal (tõus 23,5%), ning Venemaa tarbimine suureneb 8,3%.(UNECE 2008)

Kokkuvõte

Teema millest kirjutasin võiks anda ainet raamatu kirjutamiseks, aga see eeldab paremat majandus mehhanismide tundmist ja kindlasti ka omajagu aega. Loodetavasti andis see töö lühikese ülevaate Eesti ja Euroopa tööstusharu toimimisest, kaubavoogudest, turuolukorrast ja ohtudest ning võimalustest mis seal valitsevad, millistesse riikidesse plaaditööstus liigub ja mis saab tulevikus. Ennustamine on keeruline ja riskantne ettevõtmine, aga arvata võib, et puitplaatide tootmine ja tarbimine kasvavad veelgi.

Lühendid

EU – Euroopa Liit
UNECE – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon
CIS – Sõltumatute Riikide Ühendus, SRÜ
KIK – Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus
PLP – Puitlaastplaat
PKP – Puitkiudplaat
EPF – Euroopa Puitplaatide Föderatsioon
FEIC - Euroopa Vineeritööstuse Föderatsioon

Kasutatud allikad:

MKM 2007 – 2007.a majandusülevaade; Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium ; Rahandusministeerium.

Saarmann 2006 – Saarmann, E. Puiduteadus, Tartu: Eesti Metsaselts , 2006

Varblane et al.2004 – Varblane, U., Ukrainski, K., Roolaht , T., Polli, L. Eesti puidusektori tööstusklastriks kujunemise analüüs ja soovitused klastri arenguprobleemide lahendamiseks Euroopa Liidu kontekstis. – Eesti majanduspoliitilised perspektiivid Euroopa Liidus, Berlin-Tallinn: Mattimar OÜ, 2004, lk. 496-524.

Varblane et al. 2003 - Varblane, U., Appo, K., Lättemägi, R., Polli, L., Roolaht, T., Ukrainski, K., Vahter , P. , Vissak, T. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime Euroopa Liidus – puidutööstusklaster. Teadusliku uurimuse lõpparuanne, Tartu 2003, 286 lk.

Eamets et al. 2005 - Eamets, R., Meriküll, J., Ukrainski, K. Eesti puidusektori tööjõuvajaduse prognoos aastateks 2005–2015, lõppraport, Tartu Ülikool Majandusteaduskond 2005.

Polli et al. 2004 - Polli, L., Varblane, U. Puiduklaster ja selle analüüsimise kogemused. – Eesti puidusektori konkurentsivõime, Tartu: TÜ Kirjastus, 2004, lk. 39–54.

Lättemägi et al. 2004 - R .Lättemägi, P. Vahter, T. Roolaht, K. Ukrainski Puidusektori ekspordivõime tugevad ja nõrgad küljed, Eesti puidusektori konkurentsivõime, Tartu, TÜ Kirjastus, 2004 lk 89-104

FAO 2008 – Forest products annual market reviev 2007-2008, United Nations, New York and Geneva, 2008

Schulmeyer 2006 – European Forest Sector Outlook Study : Trends 2000-2005 compared to the EFSOS scenarios, Schulmeyer, F. UNECE, FAO, New York, Geneva 2006.

ÄP 04.12.2006 – Ajaleht Äripäev 04.12.2006

UNECE 2008 - Forest Products Annual Market Review 2007-2008, United Nations, New Yourk and Geneva, 2008

EPF 2008 - European Panel Federation, http://www.europanels.eu/mdf/ 13.11.2008
17