PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata. 17.Platoni ideede õpetus Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu
dialoogides,näiteks"Phaidonis". Vorm,mis ,,idee" on,ei ole Platoni arvates meeleline.Ainult kõrvalises,äärmiselt ebatäpses mõttes võib Platoni ,,ideedele" juurde lisada ruumi,aja,ja arvu määratlused."Ideede" jaoks on niisugused määratlused vaid metafoorid,võrdlused."Ideed",nagu neid käsitleb Platon,on rangelt võttes meelelise maailma piiri taga.Nüüd võime anda iseloomustuse Platoni filosoofia printsipiaalsetele alustele.Platoni õpetus on idealism,sest nagu Palton väidab,ei eksisteeri reaalselt mitte ese meelelise nähtusena,vaid ainult selle mõistusega tabatav,kehatu, meeltega tajumatu olemus. Paltoni õpetus ideedest on objektiivse idealismi õpetus.Mittemeelelist ja samaaegselt objektiivset ,,ideede" loomust on Platon täpselt iseloomustanud dialoogis ,,Philebos". Platoni idealism ei ole subjektiivne,vaid objektiivne,ja sellisena on see vastandatud igasugusele subjektismile."Ideed" ei ole inimmõistuse mõisted,ei ole teadvuse vormid ega
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
