Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel. Sellest järeldab, et une ja ärkvel-oleku vahel vahet teha on võimatu. Autor toob sisse paralleelid kujutava kunstiga. Ta leiab, et unes nähtu on nagu maalidel kujutatu seda saab vormida ainult tõeliste asjade sarnaselt. Isegi tahes luua väga ebatavalist olendit lõpeb see sellega, et segatakse kokku erinevate loomade kehaosi. Isegi, kui suudetakse luua midagi täiest fantastilist, siis värvid millest ...
7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu meelest oli tekst lihtsasti loetav ja jälgitav, ei meenutanud tavalist filosoofiateksti. Tekst oli arusaadav ning ei tekitanud mõistmisega probleeme. 3.OSA Descartes leiab, et ta mõtleb ning tema alus teadmistele on mõtlemine. Popper arvab, et vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning me peame endale tunnistama, et tõde on üliinimlik ja inimeste teadmised on piiratud. Descartese menetlus ei kummuta Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ning mida rohkem teadmisi me saame, seda spetsiifilisemalt on meie teadmised sellest, mida me ei tea. Popperi arvates on meie mõtlemine liiga piiratud ning uued teadmised ,,rikutud" eelnevate teadmiste poolt, et saaksime mõtlemist pidada üldkehtivaks allikaks.
Vaim ja mateeria Isik Rene Descartes George Berkeley Descartes ei eita materiaalsuse Berkeley arvab, et on olemas vaid olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja ...
Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Esimesena jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika,
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud.
12C Juhendaja õp. Indrek Riigor Tallinn 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade elust ja loomingust................................................................................ 4 Descartese põhimõtted ja vaated...........................................................................6 DESCARTESE EESMÄRK................................................................................................... 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE......................................................................................... 7 ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST.......................................................................... 7 TEINE ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST..............
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on k...
õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane: Aristoteles asja või protsessi olemuse väljendus Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust. · Teaduse arengu stimuleerimine. · Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale. · Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened? Psüühika seletamine välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/nauding. Armastus ja vaen kui jõud. Sotsiaalpoliitik
Rene Descartes Referaat 2014 Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Ülevaade elust ja loomingust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Descartese põhimõtted ja vaated . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Keha ja hinge eristamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 Argument jumala olemasolust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........7 Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte .
Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd." "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan,
erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda kõike selgitada. Sellest tekstist võibki välja lugeda samase arusaama nagu on minul
et tööd tegemata ära elada. Ta hakkas reisima, viibides peaasjalikult Itaalias, ning tuli tagasi Pariisi 1625. aastal. Ta elas mõne aasta õukondlase elu ja suhtles aktiivselt tolleaegsete teadusemeestega. Pärast pikaajalist rändamist peatus Descartes mõnda aega Pariisis. Pariisis leidis oma filosoofilistele ideedele uusi pooldajaid, kuid samas tekkisid ka tal vaenlased jesuiitide ja jumalasulaste hulgast, kes ei sallinud Descartese filosoofiat. Ning teadlane pidigi jälle põgenema Prantsusmaalt Hollandisse, kust ta veetis üksinduses kakskümmend aastat ja elas seal väga rahutut elu. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning lõpetas 1633. aastal "Traktaadi maailmast ja valgusest", milles toetas Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata
Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika: Minu meelest on Descartes hakkama saanud vägagi väidete ja argumentide rikka kirjutisega. Siiski ei ajaks mina mõttekäiku liialt keeruliseks ja kasutaksin alguses ainult ühe osapoole vaadet. See on muidugi hea, et võrdluseks või tasakaaluks on inimese mõtlemise mõistmiseks toodud täiuslikeim loomus ehk Jumal, aga teistpidi saaks hakkama ka ilma Jumala sissetoomiseta. Descartese välja toodud mõttega, et inimesed käituvad liiga traditsioonide kohaselt ja nii öelda vanadest harjumustest lähduvalt ja ei mõtle üldse kriitiliselt selle üle ega kahtle milleski, olen ma põhimõtteliselt nõus, aga minu meelest ajab vahepeal üleliigne mõtlemine asjad liialt keeruliseks ja selle pärast inimesed kõivadki vanu sissetallatuid teid mööda. Küsimused: Teksti kohta ei jäänud mind mingi konkreetne küsimus vaevama, küll aga tekkis küsimusi autori kui inimese kohta
matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu. Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED Descartese esimene oluline töö oli "Regulae" või "Reeglid Meele Suunamiseks", kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. Kõnealune töö näitab Descartese huvi meetodis, mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlase, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas teose "Traktaadi maailmast ja valgusest". Selles toetas ta Galilei avastust maakera pöörlemisest
2.Descartes väitis, et meeled ei räägi alati tõtt. Ta oletas, et ei ole ühtegi asja, mis oleks selline, nagu seda endale meeltega kujutleme. Tema arvates võisid kõik meie mõtted tulla ka magades ehk unenägudes siis oletas ta, et kõik asjad mis talle pähe on tulnud ei ole olnud tema unenägudes tõelisemad. Et kindlaks teha enda olemasolu, tuleks selle peale mõelda. 3.4.Descartese tekstist loeb välja, et kui juba kahelda enda olemasolu peale, on see vastus oma kahtlusele. Sa kahtled, järelikult mõtled, järelikult oled olemas. Descartes väitis kindlalt, et olemuse aluseks on mõtlemine, kui mõelda, oled olemas. Hing ja keha on erinevad asjad. Kuna inimese olemus ei vaja kohta ega materiaalset eset, siis ei vaja inimene eksisteerimiseks ka keha ja isegi kui poleks keha, jääks hing ikkagi selleks, mis ta on ja inimene oleks olemas. Olen Descartesega nõus
poleks asjast aru saanud. III osa Propperi arvates puudub teadmistel ülim autoriteetne allikas, vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning peame tunnistama endale, et tõde on üliinimlik ja inimese teadmised on piiratud. Lisaks möönab ta, et kõik, mis me saame teha, on pimesi tõe järele kombata, ehkki me temani ei küüni. Descartes leiab aga, et tema on, sest ta mõtleb ning tema arvates on üldkehtiv alus teadmistele mõtlemine. Descartese menetlus ei kummuta aga Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta, sest kuigi Popper olevat olnud tuttav Descartese arvamusega, et kõik teadmine tuleb mõtlemisest, siis Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ja mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o teadmine oma teadmatusest.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... ...
inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole üldse ilus aga võib ka olla niipidi, kellegi arust võib olla nii, et punast värvi Ferrari on ilus aga punast värvi Opel pole kohe üldse mitte ilus, see kõik on suhteline. Mis on tõde? Tavaarusaam tõest on, et tõde on see mis vastab tegelikkusele. Descartese mõiste tõele on, et tõde on see milles ei saa kahelda ja Protagorasel aga see, et kõik on tõde, see tähendab kõik on tõde mida tõeks peetakse. On ka mitu tõeteooriat olemas tõe korrespondentsiteooria, tõe koherentsiteooria ja pragmatismi tõeteooria. Minule on kõige vastu võetavam tõe korrespondentsiteooria, sest see tundub kõige loomulikum ja argimõttele kõige lähedasem. Kas tõde on siis absoluutne või suhteline, see minu arust oleneb millist tõde vaadata, mõni tõde on
sellele oma loogikat. Tema filosoofia seisnes sellel, mis teda rohkem huvitas. Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda. 5. Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit. · Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud). Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda ainult sellesse mida oled ise näinud ja tunnetanud, ainult seda võib pidada tõeliseks. Ei tasu uskuda teiste inimeste arvamusele. Näiteks geomeetria ülesanne lahendamisel uuri ise mis
· Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu) · Inimene vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel) Vastuväited ja argumendid: · Kartesiaanid (René Descartese jüngrid): seda mida ei tajuta, pole olemas ainult vaimud on monaadid; elusalgmetel pole hinge, ( higed hävinevad ja surevad). Mis jääb autoril tõestamata (6) Hinged ei jäta kunagi kogu keha maha surm põhjustab kõige kaotamist korraga. Mis jääb arusaamatuks (3) Keha on lõpmatust monaadide hulgast koosnev mass (2) monaadil ei ole väliskuju
Ma ei nõustu selle väitega, kuna usun, et inimene märkab väga mitmesuguseid fakte, kuid kindlasti eelkõige jäävad silma need faktid, millega ka ise nõustutakse. Nõustun täiesti Baconi väitega, et kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Inimene, kel on mitmeid kogemusi mingis valdkonnas, on olemas eelis inimese ees, kes lihtsalt on omandanud mingisuguseid teadmisi, kuid puuduvad isiklikud kogemused. Descartese on väitnud, et tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Loomulikult on see väga hea viis, kuidas tõsikindlaid teadmisi saada, kuid usun, et inimene siiski ei peaks kõiges ümbritsevas kahtlema, vaid võtma omaks mingisuguse teadmise ning nõustuma selle õigsusega. Kui mingil hetkel aga tuleb välja, et eelnev teadmine polegi õige,
tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis meis on selget ja distinktset. Meie oleme ebatäiuslikud . Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimene ei pea usaldama midagi muud peale oma mõistuse evidentsi, sest mõistus ütleb, et kõigil meie ideedel või mõistetel peab olema mingi tõealus, sest pole võimalik, et täiuslikem ja tõelisim Jumal oleks need meisse sisestanud ilma sellise tõealuseta. Kui Descartese teksti põhjal nõustuda Jumala olemasoluga, siis seljuhul tekitab minus küsimusi, kas Jumal ikka on täiuslik või on ta ikkagi sama ebatäiuslik kui kõik teised. Kui Jumal on täiuslikem olevus ja meie, inimeste, ideedel ja mõistetel, mida Jumal meisse sisestab, peab olema tõealus, siis miks ta sisestab meisse ebatäiuslikke ideid? Seega on raske nõustuda, et Jumal on täiuslik olevus.
Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria Eleaadid- liikumine on näiv Jumal Jumala kaitse-teodiike Jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda- Ansalemi ontoloogiline jumalatõestus Jumal lõi maailma vabast tahtest- algpõhjuse argument Maailm loodud mittemillegita-ex nihilo Kahtles jumala olemasolus-Descartes (Kahtle kõiges!) Descartese teooria paneb mõtlema jumalast kui millest?- täiuslikkusest Miks oli Kant jumala olemasolu vastu- tal puudub kogemus temast Ilmutus on sõnum jumalalt – Augustinus Ei uskunud alguses jumalasse, aga hiljem muutis arvamust- I. Kant Platon Just selle ehitise näitel seletab Platon ideede omavahelist järjestust- püramiidid Idee -just see on Platoni õpetuse järgi olemas ja ei kao Koobas – just seal kujutab Platon oma teoorias ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda
algul me tegeleme üldiselt asjaga jaotades ta teatud osadeks, ja seejärel tegeleme üksikasjalikult nende osadega. 3. Descartes põhjendab seda, et ma olen esiteks sellega, et kui me julgeme millegis kahelda, tõestab meie endi olemasolu ja teiseks kui ma mõtlen, järelikult ma olen. 4. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. 5. Kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa Descartese arvates olla täiusliku idee allikaks inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse poolt. Samuti kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab oleme mingi täiuslikum olevus. Descartes I Meditatsioon Antud peatükk räägib arvamustest ning sellest, kas neid saab või tuleb kahtluse alla seada ja miks
III Osa Descartes usub, et eksistents on määratud mõistuse poolt ja mõtlemist pole võimalik kaotada. Ta arvab, et kui inimene mõtleb, siis ta ka eksisteerib. Popper usub aga, et teadmist ennast ei eksisteeri enne kui teisenevad eelteadmised. Tema arvab, et uued teadmised tulevad läbi varasemate teadmiste. Mulle tundub,et Popperi lähenemine kindla teadmise probleemile on paremini põhjendatud. Usun, et Popper ei olnud Descartese mõtetega eksistentsi ja tõe leidmise kohta nõus, tugevate argumentide toel.
ravimatute haiguste vastu. Uute ravimooduste leiutamisele aitas kaasa ka see, et Karl Linne asus süstematiseerima loodust liikide järgi. See aga lubas hakata tootma maagiliste nõidumismeetodite asemel taimedest tehtud looduslikke ja legaalseid ravimeid. Need avastused aitasid ühiskonnal mitte ainult tervelt elada, vaid ka rahvaarvu suurendada ning avada teed värskete leidude suunas. Oluliselt langes mõju alla ka uusaja filosoofia, kus Rene Descartese väidete põhjal rõhutati, et inimese kehas on võimas roll mõistusel ja tahtevabadusel. Lahutades teadused mateeriat uurivateks ja hingeasjadega tegelevateks, vabastas ta osad teadusalad religiooni mõju alt ning see andis õpetlastele oma katsetes suuremat vabadust. Uusaja mõttetarkusel oli oluline roll ka seepärast, et sellega liitusid ka absolutistlikud monarhid, kes soovisid kursis olla uute vooludega. Mõjutatuna filosoofide vaadetest asusid nad tegema
4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse
geomeetrias. Ühtlasi leiutas ta graafiku (x ja y telge nimetatakse tema järgi kartesiaanlikeks koordinaatideks). Ta mõtles, et see, mis annab matemaatikale tema tõsikindluse, on ehk üle võetav ning rakendatav ka teistes teadmisvaldkondades. Rene Descartest peetakse ratsionalismi (ehk arusaama, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane) rajajaks. Descartese arvates ei esine tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises. Tema meelest järeldub tõeline teadmine printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad, vaid kogujad. Mõttetark aga otsib arusaamist. Samuti uskus Descartes, et eksimuse allikad või tunnetuse teel tekkinud ohud tekivad, kas lapsepõlve eksimatusest, mõistuse kiirest väsimisest,
Lõpuks täheldas ta ka, et erinevus ärkveloleku ja une vahel on väga suur. Sest kui inimesed ilmuksid ja kaoksid nii äkitselt nagu unenäos, siis peaks ta neid tontideks või vaimudeks. Ja sellele teadmisele jõudis ta, kui oli kokku võtnud oma meeled, mälu ja mõelnud palju. Kuid tõtt tunnistades arvas Descartes, et inimese elu allub sageli eksitustele ja meie loomus on nõrk. Kuuenda meditatsiooni peamiseks küsimuseks kujunes, kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas. Tänapäeval on kõik võimalik ning see, et me mõnda asja näinud ei ole või ei tea seda, ei tähenda, et seda poleks olemas. Kindlasti on, aga me pole lihtsalt kuulnud või jõudnud veel näha. Muidugi ei tasu liiga kergeusklik olla ja kõike uskuda,
eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1.5 Hiliskeskaja lõpp Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R. Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kuningannad, Galileo Galilei) järellaine lõppu. Keskeks aastaarvuks saab pidada 1630ndaid, kui 30-aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti tunnustuse. Sisuliselt tähendas see nii katoliku kiriku kui rahvusriikide reaalpoliitika algust. Senise
Euleri ja vendade Bernoullide vahel tärkas sõprus, mis jäi püsima kogu eluks.Õpingud ülikoolis edenesid hästi. Pärast kahe aastast õppimist, 9. juunil 1722, anti 15-aastasele Eulerile aktusel bakalaureusekraad. 23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt. Huvi klassikalise kirjanduse vastu säilis tal kõrge vanuseni. 8. juulil 1724 pidas Euler ülikooli aktusel ladina keeles kõne Descartese ja Newtoni filosoofiast ning sai magistrikraadi. Samaaegselt sai sellesama kraadi tema sõber Johann II Bernoulli, kes oli temast kolm aastat noorem. Euleri matemaatikuks saamise juures oli Johan Bernoulli'l, Paseli ülikooli matemaatikakateedri juhatajal, veel üks oluline teene. Ta aitas veenda oma andeka õpilase isa, et to lubaks pojal vaimuliku kutse asemel valida endale teadlase ameti.Lõpetanud 1726. a. ülikooli, ei
kuninganna Kristiinaga, kes ta ka hiljem oma õukonda kutsus. Ta sõitiski Rootsi ja pidi ärkama hommikul kell 5, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ta suri kopsupõletikku paar kuud peale Rootsi jõudmist. Ta oli peale filosoofiks olemist ka kirjanik. Kui Augustinus otsis kindlust usu ja rahu läbi, siis Descartes püüab saavutada teadmist. Süstemaatilise kahtlemise meetod – kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas, see on kogu Descartese filosoofia lähtekoht. Kui siiani uuriti taevakehade liikumist ja muid maailma omadusi, siis Descartes kuulutab, et kindlaim teadmine on inimestes endis. Meeled on eksitavad, ta soovitas distantseeruda meeltest ja igapäevastest uskumustest ja tuleks vaadata enda sisse ehk mediteerida. Ta väidab, et inimese keha ja hing on eraldiseisvad, et hing eksisteerib edasi ilma kehata. Ta väidab, et inimhing on vaba. Spinoza (1634- 1677) – oli suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks
Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi. See, kuidas neid järeldusi teha, õpetab meile loomus, mis on inimese vaimuga lahutamatult seotud. Loomus pole aga täiuslik, seepärast
saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse, ning nende abil peaksime tegema üldistused 6.RENE DESCARTES- prantsuse (1596-1650) ■ rajas ratsionalismi (- arusaam, et tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest, ülejäänud kogemustest) ■ tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused ■ Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine) ■ ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur
kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades. Deduktiivne meetod liigub üldiselt tuntud faktidelt konkreetsetele järeldusteni ehk liikumine on üldiselt üksikutele. Siin ma loon seose Descartese meetodite deduktiivse meetodi vahel. Et meil on alguses palju ebakindlusi siis tuleb hakata neid analüüsima - ebavajalik elimineerida ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest
Ja eesel surmale siis saigi määratud" Kust teosest see katkend on pärit? Mida sellega mõeldakse (kogu teosega)? 73) ,,Mina usun ainult, et 2 ja 2 on 5 ning 4 ja 4 on 8." Kelle sõnad? Mida ta sellega mõtles? 74) Täida lüngad: ,,Ta on, kui sa ei pane võrdlust pahaks, just nagu _________, kes lendu tõusta tahaks, kuid varsti väsinud kõigest _____________, maas jälle laulab vana laulukest." Mis teosest see on pärit ja kelle kohta see käib? 75) Lõpeta Descartese lause: ,,Mõtlen ..............." 76) Raamat, mis koosneb kümnel päeval kirjutatud novellidest. Näiteks pistrikulugu. Mis teosega on tegu? 77) Kellele kuulus järgnev lauakõne? ,,Dr ______ ütles kord, et kirikuisade elulugudes seisvat niisugune jutt. Ühel noorel üksildasel olevat olnud palju kurje hirmusid ja kihkusid ja ta polevat teadnud, kuidas nendest lahti saada; seepärast olevatki ta ühelt
Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti Pariisis, elas 20 aastat Hollandis ja lõpuks oli kuninganna Kristiina õpetaja Rootsis. Seal ta ka suri. 31. märts 1596 11. veebruar 1650 Descartese põhiteos ilmus 1637. aastal pealkirjaga ,,Arutlus meetodist". Descartes rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Selgitamaks välja tõde on vaja kahelda kõiges. Tema filosoofia põhiprintsiip oli: ma mõtlen, järelikult olen olemas, mis on tänaseni laialdaselt kasutatav mõte. Valgustusajastu põhijooned Valgustusajastu ja sellega kaasneva mõtteviisi põhiidee on väärtustada inimest ja inimmõistust. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad
Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat
Stoikud olid igast seisusest, nt Epiktetos, kes oli ori. Tema arvates ei ole surm hirmus, vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“ Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas, hoides hinge kinni. 2. Ratsionalism. Rene Descartese elu ja filosoofia 1596-1650 Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks. Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus
kehtestatakse saasteainetele palju madalamad standardid, kui need, kelle ettevõtted saastamisest kasu saavad. Seetõttu on teadlaste väide "kahjulikke mõjusid ei suudetud tuvastada" sageli poliitikute poolt interpreteeritud kui et analüüsitud aine on "ohutu". Teadus on finantseeritud ja suunatud valitsuse ja korporatsioonide huvide poolt, mistõttu võib teaduse usaldusväärsus olla küsitav. Kogu teadus on interpreteeritud inimeste poolt. Reduktsionism Arendati Descartese poolt välja 17 sajandi alguses Seletab süsteemi toimimist süsteemi osade mehaaniliste funktsioonide kaudu Viis suurte edusammudeni teaduses Siiski ei ole täielikult rakendatav isegi suletud süsteemidele (avatud süsteemidest nagu loodus rääkimata) Tervik on sageli võimsam kui selle osade summa Positivism 19 sajandi lõpp, 20 sajandi algus teadmisi on võimalik saada ainult läbi kogemuste ning loodusnähtustest tulenevate
Nad saavad teada isa nime Albert Knag, mis on väga sarnane Alberto Knoxile. Baruch Spinoza elas ka 17. sajandil. Ta arvas, et Piibel ei ole läbinisti Jumalast inspireeritud ja seetõttu oli ta väga vihatud kristliku ja judaistliku kiriku poolt. Spinoza oli panteist, ta uskus, et Jumal eksisteerib kõiges. Ta uskus, et on olemas Aine ehk Jumal, millest kõik koosneb. Inimene on teadlik kahest atribuudist mõttest ja mateeriast, kuid neid võib olla lõputult palju. Nii astus ta vastu Descartese keha ja vaimu dualismile. Ta arvas, et Jumal juhib maailma läbi looduse. Inimene ei ole vaba olend, ta on kammitsetud loodusseaduste poolt sisemiselt ja välimiselt keskkonnast. Kui me mõistame, et kõik, mis juhtub on vajalik, siis saame me olla vabad ja õnnelikud. Rahuloluks on vajalik mõista, et kõik on üks. Sofie hakkab banaani koorima ja näeb, et koore sees on kiri Hildele tindiga kirjutatud. Tema isa ütleb, et ta on kõikjal. Alberto kutsub Sofiet jälle Hildeks.
Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja. Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna. FREUD- jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne. Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges, mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina-miski (Ego- superego-id). 1
Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Lähtumine vaimuseisundite suunatusest. Ei saa lihtsalt mõelda, vaid peab mõtlema millelegi. Vaimuseisundid on alati millelegi suunatud, seotud üldise nähtusega. Ei tunnista Descartese lähtekohta cogito, ergo sum, sest seal ei ole mõtlemine millelegi suunatud ning järelikult ei saa kogu filosoofia toetada. Husserli filosoofias on tsentraalseks reduktsioonid: - Eideetiline reduktsioon loobume füüsilise objekti tajust. Eidos kujund. Vaatleme maja, jätame eripärad kõrvale ja vaatleme maja kui objekti. Huvitab vaid see, et tegemist on majaga. Kontsentreerume metafüüsilisele olemisele.
Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need väited, mis lähtuvad otseselt mõistusest ja mõtlemisest. Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud vaid klassitsism, oli ka barokki. 17
konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Galileo Galilei (1564-1642) väitis, et maitsed, lõhnad ja värvid ei ole midagi muud kui nimed, millega me asju nimetame, ja nad eksisteerivad vaid meie teadvuses. Rene Descartes jätkas Galilei alustatud murrangut. Ta püüdis jälile jõuda küsimusele, kas on olemas mõtlemisviisi, mis oleks iseenesest tõene. Descartes ütles, et ainuke asi milles keegi pole kahelnud, on inimese võime kahelda. Descartese tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks. Descrates andis psühholoogiale sisevaatluse e. introspektsiooni, mis oli mitme sajandi kõige kasutatavam uurimismeetod. Immanuel Kanti idee, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks ning see mõjutas psühholoogia arengut. Pikka aega oli
Meil pole pidevat huvi, et oma tähelepanu fookusesse tuua Kkpsühholoogid väidavad, et asjad on ebatavalised, siis kerkib see maailm meie tähelepanukeskmesse Fenomenoloogiline kkpsühholoogia käsitleb kolme liaemat valdkonda või teemat 1.inimkogemuse olemus 2. maailma olemus - kk-kes ja geograafilikes aspektides 3.Inimese ja kk-a suhte olemus - Being in the world( maailmas olemine) Inimkogeemuse põhjal on fenomenoloogias olnud alati kahtlust äratav, kas R. Descartese(Pr.filosoof) nägemus maailmast mõtlev ja tunnetav. Inimene taandatakse mingisugusele mõtlevale ajule, mis võtav vastu otsusied ja käitub nendest lähtuvalt fenomenoloogia kahtleb inimtegevuse pidevas sihipärasuses (intentsionaalsuses) ja väidab, et suurema osa oma ajast käitub inimene automaatselt, ilma eriliste sihtideta Keha kui antu (body as given) - keha on tahke ja me seisame püsti, suunad paremal vasakul ja ees ja taga ja on ka keskpunkt, kus oleme me ise.See, et meil
Punkti koordinaadid näidatakse järjekorras X, Y, Z. Koordinatide algpunkt – Joonestusvälja alumises vasakus nurgas (Tarbijateljestik võib paikneda mis tahes ruum punktis); X-telg suundub Koordinaatide alg-punktist paremale; Y-telg suundub otse üles; Z-telje suund on koordinaatide algpunktist kuvari pinnalt välja, tarbija poole. Seega teljestik erineb mõnevõrra Kujutavas Geomeetrias kasutatust ja vastab Descartese (1596-1650) poolt koordinaatide ruumilisele paigutusele (Descartes (ladinapäraselt Cartesius) arendas edasi Pärsia teadlase Abû-al-Bĭrûn (XI saj. algus) võtteid punkti asukoha määramiseks. Gaspard Monge (1746-1818) sai oma ÜLESANNE I Pinnatükk 180 koordinaadistiku selliselt, et pööras Cartesiuse teljestikku ümber Y- ja Z-telgede (küsimus enesekkontrolliks: kuidas see pööramine toimus?).
annaabi.ee 
