konkurentsivõimelised, ei pruukinudki saada pakutud tasuta toitu, millega nad olid võibolla arvestanud, enne kui koolitusele tulid. Teiseks, projekt ei saavutanud tahetud praktilist tulemust ning asotsiaalid, kes tõepoolest said inglise keele selgeks, oli äärmiselt vähe. Et vältida selliste juhtumite kordumist, tuleks kontrollida, mille peale projektiraha kulutatakse ning et projekt on õigetel eesmärkidel ette võetud. Loomulikult on igal projektil omad head ja halvad küljed, kuid projektide tagajärjed ühiskonnale ning inimeste ellusuhtumisse võiksid alati olla positiivsed. Enne kui hakatakse projekti jaoks raha taotlema ja tähtsaid otsuseid langetama, tuleks olla endas ja oma meeskonnas kindel ning osata rahaga ümber käia mõistlikult. Projektiga tuleks püüda oma ja kaasmaalaste elu paremaks teha!
Soome, Brasiilia, Portugal ja paljud muud, on eeskuju võtnud ja hakanud ka "Teeme ära!" projekte korraldama. 2018.aasta 15.septembril korraldati Ülemaailmne Koristuspäev, mille korraldamisel võeti eeskujuks samuti Eestis toimuv "Teeme ära!" projekt. Antud üritus on tõstnud Eesti üheks väga suureks eeskujuks teistele maailmariikidele. Selliseid projekte tuleks rohkem korraldada, sest see toob riigile kasu ning ühendab ka inimesi omavahel. Igal projektil on omad positiivsed ja negatiivsed omadused ning tagajärjed, rääkida tulekski mõlematest külgedest mitte ainult negatiivsetest. Eesti rahvas on ettevõtlik, kuid pessimistlik. Tihtipeale on mõnel ideel positiivseid külgi isegi rohkem kui negatiivseid, aga räägitakse ikka ainult negatiivsetest külgedest ja jääbki mulje nagu antud ettevõtmine oleks üleni halb. Eestlastel on palju positiivseid ideid, neid tuleb lihtsalt osata märgata.
töötajate motiveeritus. Halvasti informeeritud ja motiveerimata töötajad on põhiliseks takistuseks projekti õnnestumisele Projektorganisatsioon TAGASI Iga projekti jaoks luuakse uus meeskond. Projektijuht ainsana jagab käske ja vastutust. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali Meeskonna organisatsioon TAGASI Ajutisi töögruppe moodustatakse töötajatest, kes administratiivselt kuuluvad erinevatesse osakondadesse. Igal projektil on oma juht, kuid projekti teostamiseks vajalik tööjõud tuleb erinevatest osakondadest. Ühe osakonna töötajad võivad olla samaaegselt hõivatud mitme erineva projektiga Maatriksorganisatsioon TAGASI Vähendamine, hoidumine, arvestamine, ülekandmine on? Vastumeetmete strateegiad TAGASI Millises projektifaasis tegeletakse ajakava kontrolliga? Täitmine/kontroll TAGASI ebakindel sündmus või tingimus, mis aset leides
· Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. · Hoone ehitamist alustati 1893-96 vanema baroki stiilis mõisa asemele. · Projektil osalesid P.Subanejev, E. Schwarts jt. ehitustöid juhatas Saaremaalt pärit A.Saar. · Alates 1620. aastatest kuni võõrandamiseni 1919.a oli mõis von Ungern- Sternbergide omanduses. · Tänapäeval kuulub mõis eravaldusesse · Loss on varemetes alates 1940ndatest, kui Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. · Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes
üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5) Projekt on kindla tähtaja ja eelarvega eesmärgipäraste tegevuste kogum (Lees, 2007, lk 13). Võib öelda, et igal projektil on oma elukaar, mille jooksul ta sünnib, areneb, saavutab oma eesmärgi ja lõpeb eelnevalt planeeritud ajahetkel (Salla, 2007, lk 12). Ehk siis projekti puhul on paika pandud projekti algusaeg kui ka lõppaeg. Projektitöö erineb tavatööst selle poolest, et iga projekt saab ühel hetkel läbi, tavatöö aga jätkub. Projekti ajalise edenemise võib jagada neljaks etapiks. Nendeks etappideks on projekti määratlemine ehk eeletapid, planeerimine ehk kavandamine, teostamine ja lõpetamine
arendamiseks vajaliku järgmise projekti analüüsietapis. 6. Projektiga seotud piirangud ja kitsendused Tellijaettevõtte sees on projektile seatud kõrge prioriteet ning ka finantseerimises ei nähta suuri kitsendusi. Peamiseks probleemiks on ärinõuete konsolideerimine kuivõrd suudetakse läbi ettevõtte kokku leppida ärimõõdikute ja mõistete ühised tähendused. Riskiks on ka andmekvaliteet ettevõtte andmelaos. 7. Projekti verstapostid Projektil on kolm vahetähtaega: · Konsolideeritud ärinõuete kinnitamine · Allikandmete analüüsist lähtuv skoobi täpsustamine · Aruandluskeskkonna valik 6
lähedal olevate objektide suhtes. Ajutiste reeperitena võib kasutada kohalikke objekte või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on valminud ehitise karakteristikute fikseerimine. Eelkõige on oluline asendi ja kõrguste projektile vastavuse kontrollimine. Teostusmõõdistuse käigus saadud info alusel saab otsustada, kas ja kui palju looduses paiknev ehitis projektil olevast erineb. Tee puhul mõõdetakse tee telg ja served. Teostusmõõdistuse põhjal koostatakse ehitise teostusjoonis, millel kujutatakse ehitise tegelik asend ja kõrgused looduses. Seal tuuakse välja erinevused tegeliku olukorra ja projekti vahel. Lisaks peavad teostusjoonisel olema toodud katasrtiüksuste piirid, ligiduses olevate hoonete numbrid, maa-alused tehnovõrgud, vähemalt 4 koordinaatvõrgu risti (kahel ka koordinaatväärtused), lähtepunktide andmed ning
või kasulik. Autoriõiguse rikkumise juhtumi analüüs: Paar nädalat tagasi juhtusin lugema artilit veebisaidilt boredpanda.com, mis rääkis venelannast kunstnikust ja fototöötlejast Svetlana Petrovast ja tema oranzi värvi kassist Zarathustrast. Svetlana Petrova kasutab enda kassi modellina ning töötleb kassist tehtud pildid tuntud kunstnike maalidele, nt Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Salvador Dali "The Persistence of Memory" jne. Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas galeriis on teosed jagatud gruppidesse sajandite ning piirkondade järgi (nt antiik-kunst, Itaalia renessanss ja 16. sajand, moodne kunst jne). Kasutatud on nii praeguseks surnud kui ka elavate kunstnike töid ning igal juhul on originaalteose autori nimi nimetatud, kuid teose pealkirja on tihti muudetud töödeldud teosele sobivamaks. Eelkõige tekitas mulle autoriõiguste rikkumise kahtlust selle projekti puhul see, et autoriõigus
õppeasutustele, et nad saaksid neid õppematerjalidena kasutada selleks, et jätkataks meie eesmärki ka pikemas perspektiivis. Projekti sihtgrupp: Meie projekti otseseks sihtgrupiks on Jõhvi linna noored vanuses 13-18a. Kaudseks sihtgrupiks on kõik Jõhvi linna elanikud, kes saavad sellest projektist osa. Noori vanuses 13- 18a on Jõhvis ~1000 ning Jõhvis elab kokku ~12000 inimest. Risikid: Nii nagu igal projektil, ei puudu ka meie omal riskid. Üheks riskiks meie projekti puhul on halvad asukohad reklaami jaoks. Kui me saame reklaamplakatite jaoks halvad asukohad(nt äärelinnas), siis näeb ja teab vähem inimesi infokampaaniast ja meie projekt ei ole nii tulemuslik. Kuna meie projekt toimub sügisesel/talvisel ajal ja ilmad on tuulised ning vihmased, on projekti järgmiseks riskiks elektrikatkestus. See võib aset leida mõnes kaubanduskeskuses, kus toimub slaidide esitlus.
Nendes kohtades olen mina näinud, et midagi on ilusamaks tehtud. Ehitustöö on keeruline ja see ei käi mõne sekundiga. Samuti on ehitajad tihti vähe motiveeritud südamega tööd tegema, sest eestlased suhtuvad neisse kui alamtöötajatesse. Arvatakse, et ehitaja ehitab kuna muud ta ei oskagi. See mõte on lihtaslt rumal ja pealiskaudne, sest ehitus töös on vaja väga täpset kätt ja oskust. Seetõttu tuleks ehitajat mööda minnes hoopiski kiita ja soovida edu projektil! Nii valmiksid ka meie hooned kiiremini. Mina, kui gümnaasiumiõpilane, tunnen suurt survet ja rõhku sellel, et mida ma küll tahan teha edasi tulevikus? Juba kümnenda klassi alguses küsiti minult seda ja peeti tabuks kui ma ei osanud vastata. Tunnen väga väheseid, kes oskaks ka praegu, 11ndas klassis, sellele vastata. Küll aga kuulen palju jutte, et tahetakse minna välismaale õppima. Ka mina kaalun seda. Põhjuseks ei
4. Aasta 2014 peamaja ehituse lõpetamine, kalade kolimine ja muude asukate toomine välismaalt. Oskustööliste ja koolitajate palkamine. Ning nemad hakkavad omakorda teisi koolitama . 5. Aasta 2015 kõrvalhoonete edasi arendamine , uued atraktsioonide ehitus.Delfinaariumi avamine. 7.EELARVE Rahastamine: Euro abirahad (et ma hakkan eestis arendama esmakordselt sellist projekti) + finantseerijad ( nad näevad sellel projektil suurt potensiaali ja loodavad teenida suurt kasumit. Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Peamaja 1 000 000(krundi 31 000 000 korrastus) ehitus/parkla Kalade 5 000 000 ostmine Seadmed 10 000 000 Helisüsteem / 1 000 000 sisustus
muutunud iseloomu on Muuga LNG projekt kahtlemata palju soodsam lahendus, võttes arvesse olemasolevat sadamataristut ning vahekaugust gaasi põhivõrguni. Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse. Seoses ühiste projektidega on juba soomlaste ajud tööle pandud ja välja käidud üks viimaseaja kõige utoopilisem idee. Tallsingi tunnel. Tunnel mis peaks siis Soome lahe alt ühendama Helsingi ja Tallinna liikluse. Hind rahalises mõttes sellisel projektil oleks muidugi kosmiline umbes kuni 2 Eesti riigi aasta eelarvet ja kui võtta õppust Prantsusmaad ja Inglismaad ühendatavat Eurotunnelit siis ega seagi selle tunneli ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane, kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks
Palkmaja laiali võtmine. Kui olukord on nii lootusetu, et ainuüksi paari palgi vahetamisega asi ei piirdu, oleks lihtsam kogu hoone laiali võtta. Maja lahti võtmine algab mõistagi katuse eemaldamisest. Sealjuures peaks valmistama tellingud ja pidama kinni ohutusnõuetest tellingute kasutamisel. Tuleb kasuks, kui teha hoonest projekt, et pärast lahti võtmist oskaks uuesti kokku panna. Kindlasti tuleb palgid ära nummerdada nii projektil kui ka objektil. Harilikuga soditud numbrid palkidele kuluvad kergelt maha. Seega leidke mõni kindlam moodus. (Soovitatav on teha eraldi vineerist lipikud igale palgile ning need hiljem kinnitada. Lipikutele veekindla markeriga numbrid peale.) Seinte laiali võtmisel võib mõni salapulk murduda. Kui murdunud osa peaks tugevasti salapulga auku jääma, et enam kätte ei saa, siis võib augu üle puurida väiksema puuriga. Pärast seda tuleks muidugi uus pulk teha.
sest projektid vaatamata heale ja vajalikule ideele on koostatud ebaprofessionaalselt, segeli ka kiirustades ja lohakalt. Kuna projektide tegemine on laienenud inseneriprojektidest peaaegu igale elualale ja projektijuhtimine tervikuna on muutunud populaarseks, nimetatakse sageli igapäevast rutiinset tööd projektiks ning selle tegijat projektijuhiks. Väärkäsitluse vältimiseks tuleb tunda projektitöö eripära. Projektil on kindlad tunnused ning meetodid, mis on abiks nii projekti kirjutamisel, ettevalmistamisel kui teostamisel. Käesoleva aine eesmärk on tutvustada projektitöö põhimõtteid läbi projekti plaani ja projekti koostamise. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED 1.1 Projekt ja projekti etapid Projekti teoreetiline olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse
vähendada noorte lahkumist. Milliseid meetmeid peaks aga veel rakendama, et vähendada lahkumist ja tuua välismaal töötavad eestlased koju? Näiteks 2010 aastal käivitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekt “Talendid koju!”. Selle projekti raames üritati välismaale lahkunud noori viia kokku Eesti tööandjatega, et noored tahaksid tagasi tulla ja Eestis töötada. Projekt lõppes aastal 2012 ja selle kahe aasta pikkuse tegevuse käigus naases kodumaale vaid 27 lahkunud noort. Projektil oli veebileht, kuhu lisas oma CV tervelt 743 inimest aga arvestades nendest reaalselt naasnute arvu võib järeldada, et ilmselt ei olnud projekt kahjuks siiski niivõrd edukas, et kõigile CV lisanutele oleks suudetud tagada Eestis see töö ja võimalused, mis tooks nad tagasi. Aga ka need 27 inimest, kes naasesid kodumaale, on juba parem kui mitte kedagi. Ma usun, et paljud välismaale lahkunutest tuleksid tagasi, kui Eesti riik suudaks pakkuda neile
lugeda MTÜ Euroopa Noored vabatahtlikke, kelle huvideks on enesearendamine, eneseteostus ning Eesti noorte hariduse-ja tööoskuste parandamine. Nende toetamise tingimusteks võib olla seminari õnnestumine ning osalemise mehhanismiks projekti käivitamine ja töösuhe. 7 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE 2.1 Probleemide sõnastamine ja nende põhjuslike seoste määramine MTÜ Eesti Noored poolt koostatud projektil on head võimalused teoks saada, kui sellest olenemata on projektil ka puudujääke ning probleeme. Projekti selle staadiumi eesmärk on konkreetselt püstitada ja piiritleda probleemide sisu, mis annaks selge pildi probleemi ulatuslikkusest ning annaks projekti koostajatele võimaluse välja tuua erinevaid alternatiive probleemide lahendamiseks. Järgnevalt on loetletud projektis esineda võivad lahendust vajavad probleemid. 1. Piiratud eelarve 2. Võimalik vähene huvi seminari vastu 3
Aastal 2000 anti kinnistu hoonetele seoses maa erastamisega uued numbrid. Sellest ajast omab kõnealune objekt aadressi Maakri 28A. 5 OBJEKTI ISELOOMUSTUS Hoone kohta sai hinnangut kujundada vaid välise vaatluste põhjal- kuna viimane on täielikult hüljatud, on uste ees kindlad tabad. Maja plaanidelt võib näha, et esialgne lahendus erineb märgatavalt hiljem ülesmõõdistatust. Tõenäoliselt pole hoone täpselt selline, nagu projektil kujutatud, kunagi välja näinud. Seda võib oletada näiteks keerdtrepi asemel oleva 2-marsilise trepi, aga ka erineva arvu verandasissepääsude, san.sõlmede ja küttekollete kohati erineva paigutuse järgi. (Tol ajal ei toimunud ehitamine sageli jooniste järgi, vaid arhitekt pani asju jooksvalt ise objektil viibides paika. Kohandumisest kujuneva olukorraga annab tunnistust ka maja rombikujuline põhiplaan, mis algselt pidi pigem täisnurkset trapetsit meenutama
kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis. Antud olude korral on ka Rail Balticu maksumus algsest plaanist kõvasti kallim ja võib minna uute vajavate varuosade juurdelisamisel veel kallimaks. (MAJANDUS, 2017). 2.3 KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC KESKKONDA JA LOODUST? Rail Balticu mõju loodusele on pigem positiivne, kuna tegemist on kaasaegse ning loodussõbraliku rongiliiklusega, kuid antud projektil on ka miinuspooli, mis viitavad 7 paljudele muudele aspektidele, miks Rail Baltic ei avalda positiivset mõju meie keskkonnale. Lisaks muudele aspektidele tuleb silmas pidada ka loomade elupaikasid. Keskkonnaministri pilgu läbi on tänapäevane, säästlik rongiliiklus Eesti muu maailmaga ühendamiseks üks parimaid viise. Rongid kulutavad ja koormavad loodust oluliselt vähem kui peamised alternatiivid lennu-, auto- ja bussiliiklus
konkurents erinevate koolide vahel. See tähendab seda, kui antud kooli laiendada, siis avalik sektor maksimiseerib ühiskonna heaolu. Tänapäeva ühiskonnas on avaliku sektori ülesanne kodanike heaolu tõstmine ja selle tagamine. Majandusteadlased eristavad mitut liiki välismõjusid. Mõned välismõjud, positiivsed välismõjud, avaldavad soodsat mõju; teised, negatiivsed välismõjud, mõjuvad kahjulikult. 4 Sellest tulenevalt on Peetri Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projektil positiivsed välismõjud. Haridus on inimkapitali tehtav investeering. Inimkapital on teadmised ja oskused, mille inimene elu jooksul omandab. Inimkapitali investeerimine on positiivne välismõju ning see toetab sotsiaalset siduvust, mille eesmärgiks on kindlustada ühiskonna suutlikkus, võrdsus ja heaolu. Vald loob igale üksikindiviidele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Allolev joonis selgitab positiivsete välismõjude tagajärjel tekkivat olukorda. Projekti
4 0 0,534 0 -2 070 5 0 0,456 0 -2 070 Diskonteeritud tasuvusaeg on projekti A puhul 3,07 aastat, mis on saadud järgnevalt: Diskonteeritud tasuvusaeg A = 3,0 + 74/1068 =3,07 aastat Kui projekti A diskonteeritud tasuvusaeg on lühem firma maksimaalselt lubatavast diskonteeritud tasuvusajast, projekt A aktsepteeritakse. Projektil B aga polegi diskonteeritud tasuvusaega, sest ta ei kata kunagi esialgseid kulutusi ja seega tuleb ta tagasi lükata. Põhiline probleem seoses diskonteeritud tasuvusajaga seisneb firma maksimaalse lubatud tasuvusaja määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist. Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul
intelligence (AI) and sophisticated analytical software for optimal performance. - See on IMBi superarvuti, mis sisaldab tehisintellekti ja analüüsimiseks vajalikku tarkvara, mis võimaldab masina optimaalse jõudluse. Ingres – Ingres is a relational database management system (RDBMS) that evolved from a research project at the University of California. - See on andmebaasi haldussüsteem, mis loodi California ülikooli projektil. Installfest – An Installfest is a special occasion when computer users get together to help each other install new programming, usually the Linux operating system. - Üritus, kus aidatakse üksteisel enamasti Linux OS-il põhinevaid programme allalaadida. Iptables – Iptables is a generic table structure that defines rules and commands as part of the netfilter framework. - Tabel, kus on kirjas kõik reeglid ja käsud netfiltri töö jaoks. J
pärineb statistilistest meetoditest, kuid ei piirdu ainult nendega. Kuus sigmat on protsessisuutvusele keskendunud lähenemine protsessiohjele ja hajuvuse vähendamisele, mis püüdleb protsessi radikaalsele parendamisele. Kuus sigmat räägib ärikeelt (st kogu projekti vältel toimub väärtuste mõõtmine) ja tema filosoofiaks on klientide rahulolu parendamine defektide elimineerimise ja ennetamise ning selle tulemusena ettevõtte kasumlikkuse suurendamise kaudu. Igal projektil peab enne sellega alustamist olema tugev äriline baas. 11 VIIDATUD ALLIKAD 1. Christiansen Consulting, Mis on Six Sigma? www.christiansen.ee/mis-on-six- sigma 2. Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskus, Organisatsiooni käsiraamat, Pidev parendamine www.juhtimine.ee/static/files/18.Pidev_paredamine.pdf 3. Eesti Standardikeskus, EVS-ISO 13053-1:2015 Kvantitatiivsed meetodid protsessi parendamises, kuus sigmat, osa 1: DMAIC-metoodika, 2015 detsember 4
Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on:
kellaaegadel LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE täpneajakavale Allub Täpsusest kaugel ettearvamatu täpnevastavalt partneri Käitub ajakavale Pühendub projektile Laseb ühel projektil teist Näeb tervikpilti mõjutada Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot Saab infot suulisest Kasutab mõlemaid statistikast, allikast andmebaasidest,tea tme-teostest Orienteeritud tööle inimkeskne inimkeskne
Üheks sagedasemaks veaks on see, et püstitatud lõppeesmärke ja kvaliteedikriteeriumeid ei kooskõlastada. Lõpptulemusena võib see viia tellija ja projekti läbiviijate vahelise konfliktini. Põhieesmärk nagu pealkirigi peaks täpselt vastama projekti mahule. Sageli tahetakse projekti eesmärki sõnastada liiga mahukana ja väga olulist probleemi lahendavana. Tegelikkuses aga lahendatakse võibolla ühe valla pisiprobleem. Sihtrühm Ühel projektil võib olla üks või mitu sihtrühma, kellele antud tegevus on suunatud. (Sageli kasutatakse sõna sihtrühm asemel sõna kasusaajad.) Projektiplaani selles alalõigus tuleb võimalikult konkreetselt ja täpselt kirjeldada neid, kellele antud projekti lõpptulem on mõeldud. Sihtrühmaks võivad olla kohalikud elanikud, ettevõtjad, turistid, mingi piirkonna noored jm. Ka siin tuleks jääda võimalikult konkreetseks ja põhilise sihtrühma keskseks. Näiteks kui
See sisaldaks igakuist hooldustasu ja liitumist ning vöötkoodide muretsemist. Edasine investeering oleks vöötkoodilugeja. 4.4 Hankijate pakkumiste hindamise kriteeriumid Lihtne ja mugav kasutus Võimalikult soodsa hinnaga vajalikud tingimused Sarnased koostööpartnerid Absoluutne turvalisus Programmi edasiarendusvõimalused vastavalt klientide vajadustele 19 5. Projekti riskide maandamine Igal projektil tekivad mitmed riskid, mis võivad sõltuda erinevatest asjaoludest ja neid ei pruugi alguses märgata. Riskid, mis antud projekti puhul tekkida võivad: Tähtaegadest mitte kinnipidamine Infovahetus meeskonnas Rollide jaotamine Olukorra hindamine Ebapiisavad ressursid Projekti edukaks kulgemiseks tuleks eelnevalt võimalike riskitegurite peale mõelda ja nendega juba eelplaneerimise käigus arvestada. 20
- ehitustoodangul on kavandamise ajal omanik - ehitusjuhil vajalik spetsiifiline haridus - ehitus keerukas tegevuste kompleks, keeruline planeerida - ilmastiku ja loodusfaktorite (pinnas) mõju tootmisele - elutsükli erinevus (meeskond ainult konkreetsel objektil laiali minek) 10. Mõiste ,,projekt". Mõistel projekt on ehituses kaks tähendust: - Projekt tähendab kõiki tegevusi püstitatud eesmärgi elluviimiseks ehitamise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. - Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. 11. Ehitise elutsükli faasid ja selles osalejad. Ehituse tellija tasuvus ja teostamisuuringud, kavandamine
või ise märksõna abil. Nõu saab küsida ka apteekrilt reaalajas. Projekti töö struktuur 1. Projekti käigus analüüsivad projekti tegijad veebilehe disaini 2. Projekti käigus tuvastavad projekti tegijad puudused disainis 3. Projekti käigus teevad projekti tegijad ettepanekuid, kuidas saaks disaini muuta nii, et see vastaks nõuetele ja oleks enam kasutajasõbralik Põhiprotsessid Kuna projektil on 3 tegijat, siis võtame 3 põhiprotsessi, et igaüks saaks seda detailselt uurida. 1. Kasutajaks registreerimine 2. Toote ostmine 3. Konto andmete vaatamine ja juhtimine Projekti käigus kasutatav metoodika Antud projekti käigus meeskond hakkab testima UXi ja UIi. Valitud veebilehe kasutajamugavuse ja kasutajakogemuse testimiseks sai valitud "black box" meetod. Antud meetod oli valitud selle pärast, et meeskonnal on samad ligipääsu õigused nagu
metoodiliselt Teeb ühte asja korraga Teeb mitut asja korraga reageerib Töötab kindlatel Töötab ükskõik mis ajal Paindlik tööaeg kellaaegadel täpne Täpsusest kaugel täpne LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE Allub ajakavale ettearvamatu Käitub vastavalt partneri ajakavale Pühendub projektile Laseb ühel projektil teist Näeb tervikpilti mõjutada Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot statistikast, Saab infot suulisest allikast Kasutab mõlemaid andmebaasidest,teatme- teostest Orienteeritud tööle inimkeskne inimkeskne
Ostja leidmisel toimub müügiprotsess järgnevate etappidena kindlas järjekorras: 1. ostja tasub 10% korteri ja/või parkimiskoha müügihinnast (broneerimistasu), 2. sõlmitakse ostja ja müüja võlaõiguslik müügileping, 3. korteri valmides maksab ostja kogu ülejäänud müügihinna, millest on maha arvestatud esialgne 10% kulutus; 4. Sõlmitakse müüja ja ostja vahel asjaõigusliku lepingut, mille alusel läheb korteriomand üle ostjale. Antud projektil on korterite keskmine müügihind 25000 EEK/m2 ja parkimiskoha keskmine müügihind on 206142 EEK. Projekti oodatav tulu on arvutuste järgi 96670286 krooni. Müügihind sisaldab standardpaketi siseviimistlust ja panipaika keldris. Korteriomandi müügihind ei sisalda tehinguga kaasnevaid notaritasusid ning riigilõivu kinnistusraamatuse kande tegemiseks. Lisaks jääb ostja kanda telefoni ja internetiga liitumise tasud. 7 4
Praktikas tuleks kasutada mitut erinevat meetodit, võrrelda neid ja hinnata projekti maksumust korduvalt. 40. Millest koosneb projekti üldmaksumus? Ressurssideks leotakse vajalik riistvara, tarkvaratehnika tööriistad, inimesed ja paljudel juhtudel ka ruumide üür ning firma arenduskulud. 41. Kas suurema arvu programmistidega saab alati töö kiiremini valmis? Tänu tarkvara tootmise keerukusele ja tegijate vahelise infovahetuse olulisusele on igal projektil oma optimaalne tegijate arv. 42. Mille peale kulub tegelikult programmisti tööaeg? Projekti meeskonna liikmed kulutavad päevas vaid 50% tööajast projektiga vahetult seotud tööde jaoks. Ülejäänud aeg kulub arvutite ja tarkvara probleemide kõrvaldamiseks, kõrge prioriteediga tööde tegemiseks, koosolekuteks, bürokraatiaks, isiklikeks asjadeks jne. Programmistid on isiksused ja järelikult erineb ka nende töö tootlikkus. 43. Projekti tehnilised ülevaatused
Teeb ühte asja korraga Teeb mitut asja korraga reageerib Töötab kindlatel kellaaegadel Töötab ükskõik mis ajal Paindlik tööaeg täpne Täpsusest kaugel täpne Allub ajakavale ettearvamatu Käitub vastavalt partneri ajakavale Pühendub projektile Laseb ühel projektil teist mõjutada Näeb tervikpilti Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot statistikast, Saab infot suulisest allikast Kasutab mõlemaid andmebaasidest,teatme-teostest
● Põhjavette imbunud vihmavesi isepuhastub imbumise käigus; ● Põhjaveevarude kunstlik taastamine on enamasti lihtne, odav ja kergesti mõistetav. Põhjavee kunstliku taastamise negatiivsed küljed: ● Settetiikide ja veevoolu kanalite ehitamine võib kahjustada keskkonda; ● Põhjavee taastamiskaevude puhul lihtne reostamise võimalus; ● Põhjavee taastamise ala põhjalik hüdroloogia uurimine, vastasel juhul võivad projektil olla negatiivsed mõjud. 2. Peamised veetarnesüsteemid linnastutes Veetarbe tagamiseks on linnastud rakendanud kahte peamist lähenemisviisi: 2.1 Tavapärane lähenemisviis Tegemist on kõige pikaajalisema rakenduses oleva süsteemiga, mis paljudes arenenud linnastutes on kasutatud olnud juba üle 100 aasta ning mis on ka tänasel päeval valdavalt üks kõige populaarsem puhta vee tarnimise viisidest. Süsteem põhineb tsentraalsel veetarnel ja
Vastus: Iga-aastased maksed ehk ekvivalentne annuiteet on 14682,35 krooni Korteri omanik teab arvestada, et tema arvel peab olema iga aasta lõpus arvel raha 14682,35 krooni, et tasuda pangale võlg korteri soetamise eest. ÜLESANNE 17 Projektide valik erinevate pakkumiste vahel HOSTEL GRUPP tahab välja vahetada tubades ribikardinad. Valida on kahe firma pakkumiste vahel Firma A ja B. Mõlema projekti eluiga on 4 aastat. Projekti A esialgsed kulud on 40 000 EEK, projektil B 35 000 EEK. Projekti kestel ilmnevad igal aastal juurdekasvulised rahavood järgmiselt Projekt A Projekt B CF CF 20 000 15 000 25 000 30 000 30 000 40 000 Nõutav tulumäär on projektil A 12% ja projektil B 15%. Kumb projektidest valida?
Vastus: Iga-aastased maksed ehk ekvivalentne annuiteet on 14682,35 krooni Korteri omanik teab arvestada, et tema arvel peab olema iga aasta lõpus arvel raha 14682,35 krooni, et tasuda pangale võlg korteri soetamise eest. ÜLESANNE 17 Projektide valik erinevate pakkumiste vahel HOSTEL GRUPP tahab välja vahetada tubades ribikardinad. Valida on kahe firma pakkumiste vahel Firma A ja B. Mõlema projekti eluiga on 4 aastat. Projekti A esialgsed kulud on 40 000 EEK, projektil B 35 000 EEK. Projekti kestel ilmnevad igal aastal juurdekasvulised rahavood järgmiselt Projekt A Projekt B CF CF 20 000 15 000 25 000 30 000 30 000 40 000 Nõutav tulumäär on projektil A 12% ja projektil B 15%. Kumb projektidest valida?
Vastus: Iga-aastased maksed ehk ekvivalentne annuiteet on 14682,35 krooni Korteri omanik teab arvestada, et tema arvel peab olema iga aasta lõpus arvel raha 14682,35 krooni, et tasuda pangale võlg korteri soetamise eest. ÜLESANNE 17 Projektide valik erinevate pakkumiste vahel HOSTEL GRUPP tahab välja vahetada tubades ribikardinad. Valida on kahe firma pakkumiste vahel Firma A ja B. Mõlema projekti eluiga on 4 aastat. Projekti A esialgsed kulud on 40 000 EEK, projektil B 35 000 EEK. Projekti kestel ilmnevad igal aastal juurdekasvulised rahavood järgmiselt Projekt A Projekt B CF CF 20 000 15 000 25 000 30 000 30 000 40 000 Nõutav tulumäär on projektil A 12% ja projektil B 15%. Kumb projektidest valida?
lõhnaainete teemal, mille vastu kohalikul sihtrühmal oli suur huvi. Samas oli üritusel Eesti delegaatide arv piiratud, samuti ei publitseeritud selle projekti käigus inglise- või eestikeelseid kirjalikke materjale. Üritusel osalenud Eesti sihtgrupi esindajate huvi on suur samalaadse projekti korraldamiseks ka Eestis. MTÜ Balti Keskkonnafoorumil on olemas laialdane kogemus nii sarnaste ürituste korraldamisel kui ka publikatsioonide väljaandmisel. Projektil on kaks peamist tulemust. - Sihtrühmale on kättesaadav emakeelne publikatsioon, mis koondab endas põhilist informatsiooni, mis on vajalik lõhnaainete esinemise regulatsiooni mõistmiseks ja ellurakendamiseks. - On toimunud seminar, kus sihtrühm on saanud informatsiooni valdkonna kohta, samuti planeerida koostööd ja mõtteid vahetada. Taotletav summa 268 574.- krooni. 19. Scandinaval Boats OÜ projekti ,,Lamineerimistsehhi ventilatsiooni- ja
Arendajate projektidel võivad olla biofüüsilised (keskkonna) kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud; Vahetu mõju, kaudne jne. Keskkonna toime on iga mõõdetav muutus, mida see projekt võib põhjustada keskkonnale. Protsess, mille käigus otsustatakse, kas KMH on nõutud või mitte; • Sõelumise otsus tuleb protokollida ja avalikustada; • Sõelumise küsimustikus on küsimused projektist ja selle keskkonnast, mida kasutades tuleb lõpuks vastata küsimusele ”Kas sel projektil võib tõenäoliselt olla oluline toime keskkonnale?” Täielik KMH on nõutud (tuntud mõjud), kui olulised keskkonnamõjud, kui seadus nõuab (EL direktiivis ja Eesti KMH seaduses). Eelnev hinnang on nõutud (võib olla mõjusid), avalikkuse nõudmisel; finants-organisatsioonide, pankade (investorid, laenajad) nõudmisel Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum- haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2
39. Tulemuslikkuse analüüs tuleb koostada keeruka liiklusrajatiste otstarbekuse hindamiseks (nt. pikk maanteelõik, eritasandiline ristmik) 40. Tasuvusarvutus koostatakse nii eel- kui ka tehnilise projekti lahendusele variandid peavad olema koostatud võrreldavas ulatuses. Peab sisaldama liiklusrajatise ehitamise või remondi kulude ja tulude võrdlust kõigi kavandatud variantide kohta. 41. Pakkumisdokumentatsioon põhineb tehnilisel projektil ja sisaldab töökirjeldusi, töömahtude loetelusid, kvaliteedinõudeid ja viitavate dokumentidena jooniseid ning muid ehitustöövõtu korraldamiseks vajalikke dokumente. 42. Tööjooniste koosseisus peab olema: · seletuskiri, · joonised, · ehitusaegse liikluskorralduse ja ehitustööde ohutuse tagamise lahendus · rajatise ja selle kasutamise mõju hinnang keskkonnale · töökirjeldused ja mahud · maksumuse hinnang 43. Liiklusalused kvaliteediparameetrid:
600 energia, vee ja kommunikatsiooniteenuste tagamine - tarbimisteenused 700 tugiteenuste osutamine – tugiteenused 800 ehitus ja rekonstrueerimine – arendamine 900 korrashoiukulude katteallikad - tulud 66. Tehnohooldus- ja remonditööde sarnasused ning erinevused Remonttööde hulka kuuluvaid tegevusi eristab tehnohooldusest eelkõige see, et tegemist on alati ühekordselt kavandatavate ning elluviidavate projektilaadsete tegevustega. Igal projektil on algus ja lõpp ning unikaalselt elluviidav sisu ehk töökirjeldus. Tehnohooldustööd on enamasti aga regulaarselt läbiviidavad tööd, mida tehakse üldjuhul kindla aja tagant. Remont- ning tehnohooldustööd sarnanevad omavahel sellepoolest, et mõlemite tööde eesmärgiks on füüsiliselt säilitada ehitisi ning vajadusel taastada või parandada nende rajatiste seisukord. 67. Tehnohooldustegevuste klassifikatsioon sõltuvalt nende korraldamise iseloomust
riigi tasandil. Suhetes avalikkusega on Geenivaramu projekti lähtekohaks olla aktiivne osapool ja anda ise võimalikult palju infot kõikidele sihtrühmadele, kes puutuvad kokku Geenivaramu projektiga. Teavitamisel lähtutakse põhimõttest, et Geenivaramu loomise ja toimimisega seonduv informatsioon on avalik ja kõigile kättesaadav, geenivaramu andmebaas ja geenianalüüsi tulemused on rangelt konfidentsiaalsed. EGV projektil on väga oluline hariv aspekt - iga inimene, sõltumata sellest, kas ta osaleb projektis või mitte, saab meedia vahendusel või otse arsti käest põhiteadmisi geneetikast. Samuti on projekti haridusliku aspekti tähtsaks komponendiks vajadus valmistada veelgi sihipärasemalt ette vastavate oskuste ja teadmistega kaadrit. See haarab mitte ainult geenitehnoloogiat, vaid ka arstiteadust, biomeditsiini ning bioinformaatikat, samuti
- Monopoolne turuhind – tekib monopoolsel turul - Fikseeritud hind - Piirhind Peale seda jaotatakse hinnad veel: - Hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil) - Kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses) - Jaehinnad - Eelarvehinnad - Tariifid 6 1.4. Projekt ja ehitusprojekt Projekt on tegevuste kompleks selleks, et ellu viia midagi uut ja unikaalset. Projektil on alati: -Eesmärk – lõpptulemus -Ajakava – algus, lõpp ja vahetähtajad -Osalejad – koos nendele antud kohustustega Ehitusprojekt: - Vajalike dokumentide kogu ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks - Hõlmab ehitusprojekteerimise faase teostatavus-uuringust garantiikontrollini, kaasa arvatud ehitise projekteerimist, kulutuste kalkulatsioonide koostamist ning konsultatsioone
Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohaselt on Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudteeühenduse kogumaksumuseks 5,8 miljardit eurot, millest kuni 85 protsenti peaks kaetama Euroopa Liidu vahenditest. Eestisse jääva osa maksumus on 1,35 miljardit eurot, millest omafinantseering oleks 268 miljonit eurot. (EY 2017) Uuringus hinnati Rail Balticu sotsiaalmajanduslikuks tuluks 16,2 miljardit eurot, mis kaalub kaugelt üle siseriiklikud investeeringud. Projektil on hinnangulisel kahe miljardi eurone suurendav mõju sisemajanduse kogutoodangule. Keskmiselt tooks projekt Balti riikidele mõõdetavat netotulu kuus eurot iga investeeritud euro kohta, lisaks looks Rail Balticu projekt ehitusetapi jooksul 13000 ehitusvaldkonna töökohta ning 24000 töökohta projektiga seotud tööstusharudes. (EY 2017) Rail Balticu projekt on väga keskkonnasõbralik, süsihappegaasi heitkoguste vähenemisest tekib
•Kontrollkaardid võimaldavad varakult avastada defekte, prognoosida võimalikke häireid tehnoloogilises protsessis, ennetada neid, parandada seadmete seadistamist ja häälestamist, avastada ja hinnata toodangu kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Millised tunnused iseloomustavad projekte ? Uudsus (unikaalsus) / ühekordsus – tavaliselt on projekt ühekordne tegevus täpselt määratletud soovitava olukorra saavutamiseks •Ajaline piiritletus – projektil on kindlaks määratud alguse ja lõpetamise aeg. •Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest Keerukas plaanimine ja juhtimine – samasuguste algtingimustega ülesandeid ei ole varem esinenud, projekti juhtimisel tuleb teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid •Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest; projektiga kaasnevad näit. tähtajalised, rahalised või
Teineteist välistavate projektide puhul tekib nende järjestamise probleem (ranking problem), mille peamisteks põhjusteks on projektide: - erinevad mahud (eelistatud on inkrementaalse IRR & NPV meetodid) - erinev ajastatus projekti käivitamisel (võimalusel kasutada ROV meetodit) - erinevad projekti eluead (kasutatakse ekvivalentse annuiteedi meetodit). Normaalsed ja mittenormaalsed projektid. Mittenormaalsed projektid on sellised, kus ühel aastal on projektil suur sisemine rentaablus, teisel aastal aga ei saada mingit tulu. Samuti, kui mõnel projektil on mitu IRR-i nt. sellisel juhul kui peale esimest aastat võib mõni projekt nõuda täiendavaid kapitalimahutusi. Traditsioonilised ja mittetraditisioonilised projektid. Traditsioonilise investeerimisprojekti puhul eelneb raha sissetulekule rahaline väljaminek. Sellest erinevalt esineb ka projekte, mille puhul toimub eelnevalt raha väljaminekule rahaline sissetulek (nt. erinevad
Sel juhul on maksumusplaanimisel eraldi ülesanne tagada sellele krundile maksimaalne arv "ühikuid" (kortereid), optimeerides samal ajal projektlahendit, arvestades ka toetusrahasid ja subsiidiume (nende olemasolul). Hoonestajale on aga ebameeldiv see, kui väga täpselt koostatud ja arvutustel põhinev projekt pole aga vastuvõetav Linnaosa Valitsusele, kus eelistatakse esteetilist ja head välisilmet: nende veto projektil on aga lõplik. Selliste projektide puhul on soovitatav mitme alternatiivvariandi kulude ja tulude hindamine, mis ongi maksumusplaanimise põhisisu, ning projekti põhjendamisel on oluline saada võimalikult kiiremini tagasi tehtud investeering. Maksumusplaanija võib soovitada ka sobiva töövõtulepingu, et koos tööde kiirusega oleks tagatud ka maksumuskontrolli võimalus. Kuid ka mitte kogu eraehitus pole vaid kasumit taotlev. Tellija võib soovida püstitada hoone oma tarbeks
Mõned töövõtjad (eriti väike- või keskmise suurusega firmad) eelistavad teraskarkassi raudbetoonile: see eelistus seondub just tööde kestusega. Projekteerides maksumusefektiivset teraskarkassi, võib arvutuste tegija taotluseks olla terase kaalu vähendamine. Saadav tulemus peab olema siiski kompleksne ja sõltuma ka keevitajate tööst: lõppkokkuvõttes võivad teraskonstruktsioone valmistava firma tootmiskulud neelata kogu arvutusliku materjalide säästu. Kui projektil on insener-konsultant, siis võib maksumusplaanija töötada koos temaga, et koostada vastavad maksumusarvutused. Tavaliselt kogub insener ise enamiku vajalikest maksumusega seotud andmetest, kuid alternatiivse karkassi kasutamine võib mõjutada ka teisi konstruktsioone ja sel puhul pole insener ilmselt võimeline tegema kogu maksumusvõrdlust ilma maksumusplaanija abita. Lisaks materjalide valikule eeldab karkassi projekteerimine ka ruumijaotuse tegemist. Kõige
kuna arvestab nii rahavooge, võtab arvesse nende ajastatuse kui ka riskid. NPV reegel: projekt tuleb teostada, kui selle puhasväärtus on nüüdisväärtuses (NPV) positiivne, ja edasi (tagasi) lükata, kui selle NPV on negatiivne. NPV on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. Kui NPV on positiivne, siis ta suurendab ettevõtja vara. Näide: Arvutame NPV projekti jaoks, eeldades, et kapitali maksumus on 10%. Rahavood on projektil järgmised: RAHAVOOD 0 1 2 3 -64 20 20 35 Projekti NPV on: -64 + (20/1,1) + (20/1,21) + (35/1,331) = -3 e. NPV reeglit kasutades tuleb projekt tunnistada vastuvõetamatuks. Andres Laar 2008 2007 INVESTEERINGUTE HINDAMINE
Antud kriteeriumi alusel tuleb valida projekt mille praegune puhasväärtus on positiivne (NPV>0) 4. invetseerimisprojekti valik- kui firma on analüüsinud investeerimisprojekte käsitletud meetodite alusel, tuleb asuda projeki valikult, mida kavatsetakse finantseerida. Kuid lisaks eeltoodud valiku alustele tuleb arvestada veel täiendavaid mõjutegureid. a. Projektitüüp- esitatud projektid võivad olla kahte tüüpi i. Sõltumatul projektil on kindel ühetähenduslik eesmärk. Sellise projekti heaks kiitmine või tagasi lükkamine ei mõjuta teiste projektide kohta langetatavaid otsuseid. Näide. Firma kavatseb uue hoone ehitamist ja uue arvutisüsteemi rakendamist. Kui firma valib neist ühe ei taksita see raha olemasolu ka teise valikut ii
Naistekliinik Kuradisild Kuradisild (algselt Aleksandri sild) , mis ehitati Romanovite dünastia 300. juubeliks aastal 1913. Kuradisild on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu, üks Tartu sümbolitest koos oma paarilise Inglisillaga. Elegantne sild toetub tugipostide vahendusel kahele saledale kandekaarele. Silla praegusse asukohta rajati esimene sild 1809. aastal, neogooti stiilis puusild põhines Tartu ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projektil. J. G. Köningsmann projekteeris samasse ühesildse puitsilla, mis ehitati 18421844. Romanovite dünastia 300. aastapäevaks 1913. aastal valmis praegune ühesildne betoonsild Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorni projekti järgi, juubelit tähistavad aastaarvud "1613 1913" silla Toome-poolselt küljel. Romanovite juubelit meenutab ka silla Toomeoru-poolsele rinnatisele paigaldatud Aleksander I pronksreljeef ja kiri
annaabi.ee 
