PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS (0)

PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS
Kodutöö
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID 4
1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan 4
1.1.Projekti probleemi lahendamine 5
2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD 6
2.1. Projekti mõjud jaotusele 6
2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus 7
KOKKUVÕTE 10
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 11

SISSEJUHATUS

Antud töös autorid analüüsivad avalikku projekti, mille käigus antakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäära kehtestamisest. Töös tutvustatakse projekti sisu ja analüüsitakse selle võimalikke positiivseid mõjusid kodanike heaolule.
Projekti valikul juhendusid autorid eelkõige selle sisulisest poolest ja teema aktuaalsusest. Õpetajate palga suurus on olnud mitmeid aastaid probleemiks paljudes omavalitsustes. Töö eesmärgiks on analüüsida projekti tulevasi mõjusid kodanike heaolule.
Selleks, et saavutada töö eesmärki:

tutvustatakse projekti sisu ja elluviimise plaani;

kirjeldatakse probleem, mida soovitakse antud projektiga lahendada;

analüüsitakse projekti võimalike mõjusid majanduslikule jaotusele;

kirjeldatakse projekti võimalike mõjusid ja tagajärgi koolidele ja omavalitsustele
Analüüsi teostamiseks kasutatakse kvantitatiivset meetodit. Teema parema ülevaate andmiseks kasutatakse statistilisi andmeid ja avaliku sektori majandust puudutavat kirjandust.

PROJEKTI SISU JA PROBEEMID

Projekti sisu ja elluviimise plaan

Projekti eesmärgiks on kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär täistööaja puhul.

Projekti probleemi lahendamine

Peetri aleviku Lasteaed -Põhikooli juurdeehitus toob uusi õpilasi nii kooli kui ka lasteaeda, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust. Inimesed ei pea linna kolima , sest igale lapsele on määratud Peetri aleviku Lasteaed -Põhikoolis koht.
Enne projekti juurdeehitust oli Peetri alevik Lasteaed-Põhikoolis mitmeid probleeme. Autorid arvavad , et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias. See tõi kaasa selle, et terve pere kolis kas linna või Jürisse. Antud probleem lahendati, sest juurdeehitus tõi Peetri alevik Lasteaed-põhikooli juurde ligi 451 kohta, mis tagab sealsetele lastele lasteaia- ja koolikoha.
Teine probleem seisneb selles, et on pikad lasteaia järjekorrad. Lapsevanematel pole võimalust oma last lasteaeda panna, kuna puudub koht. Selle tagajärjeks on jälle see, et kolitakse perega linna, kus võivad olla lastel paremad tingimused, kuid alati ei pruugi, sest eelnimetatud teema on mitmel pool Eestis põhjustanud probleeme. Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse tagajärjel probleemi leevendatakse. Lapsevanemad ei pea ootama mitmeid aastaid järjekorras vaid saavad oma lapse panna Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli.
Kokkuvõtteks saab järeldada, et juurdeehitusega kaks peamist probleemi lahendatakse. Juurdeehitusega saab Peetri alevik juurde rohkelt uusi lasteaia- ja koolikohti. Selle tagajärjel ei pea lapsevanemad ootama enam nii pikas järjekorras ning ei pea oma last enam transportima ega registreerima linna või Jüri kooli/lasteaeda. Juurdeehitus on Peetri alevikule väga kasulik, millega kaasnevad nii lastele kui ka lapsevanematele paremad elutingimused tulevikuks.

2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD

2.1. Projekti mõjud jaotusele

Rae vald on hakanud üha aktiivsemalt keskkonna kvaliteeti kindlustama. Peetri on Rae valla noorim alevik. Tõeline ehitusbuum, mis on andnud alevikule tänase näo, algas uue aastatuhande alguses. Ehitusbuum tõi Peetrisse elama rohkelt noori peresid. See aga ei tee vahet vaesema ja rikkama klassi vahel, sest buum muutis laenutingimused väga soodsaks.
2007. aastal valmis Peetri küla piires umbes 400 uut kodu. 2008. aasta suvel alanud kinnisvaraturu jahtumise tõttu on kasvanud uusasukate arv varasemast aeglasemas tempos . Elumaju on üle 500, neist mitukümmend kortermaja. 1.06.2009.a. seisuga Peetri küla registreeritud elanike arv ületas 2000 inimese piiri, tegelik elanike arv on hinnanguliselt 3700-4000. 2009. a. sügisel valmis kauaoodatud  Peetri lasteaed-põhikool koos sinna juurde kuuluva spordikeskuse ja staadioniga. Kahe paralleeliga põhikool avati 31.08.2009, 120- kohaline lasteaed avati 01.10.2009 ja spordihoone veel üks kuu hiljem.1
2009. aastal avatud lasteaed-põhikool jäi kiiresti väikeseks , sest lapsi on rohkem kui koolis ja lasteaias kohti. Probleemi lahendamiseks alustati Peetri lasteaed-põhikooli laiendust, mis valmib tänavu sügisel. Antud avaliku projektiga võidavad nii rikkad kui vaesed, sest lasteaia ja/või põhikooli kohti vajavad kõik olenemata klassist. Lasteaia osa kasvab 240 koha ning  põhikooli osa 214 koolikoha võrra.  Praegu on Peetri lasteaias 120 ja koolis 432 kohta. Valmivad juurdeehitused aitavad leevendada lasteaia ja koolikohtade puudust Peetri alevikus, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust.2
Need õpilased ja lasteaialapsed, kes hetkel peavad sõitma Tallinna või mujale kooli või lasteaeda Rae vallas, ei pea tänavu sügisel enam transprodiraha kulutama kooli või lasteaia sõidule. Sellest võidavad kõik Peetri elanikud, kuid kaotavad transpordi ettevõtted. Tallinnast Peetrisse sõidab hetkel üks bussiliin – 215, kus üks pilet maksab 1,50 eurot3. Kool on viis korda nädalas ja koolilaps peab kasutama päevas kaks korda bussiliini, seega kulutab üks laps keskmiselt nädalas transpordile 15 eurot. Sellest tulenevalt kuus võidavad lapsevanemad tänu lasteaed-põhikooli laiendusele keskmiselt ühe lapse kohta 60 eurot, mis on märkimisväärne summa.
454 last võidavad, et nad saavad kodu lähedal oma esimesed tarkused omandada ja nende laste vanemad võidavad nii rahaliselt kui ka sellega, et ei pea muretsema, kuidas laps(ed) kooli või koju jõuavad. Peetri Lasteaia-Põhikooli projekti laiendus mõjutab positiivselt kodanike majanduslikult ning tõstab üldiselt inviviidide heaolu.

2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus

Peetri alevikus on üks Lasteaed-Põhikool, mis tähendab, et eelnimetud alevikus puudub konkurents erinevate koolide vahel. See tähendab seda, kui antud kooli laiendada, siis avalik sektor maksimiseerib ühiskonna heaolu. Tänapäeva ühiskonnas on avaliku sektori ülesanne kodanike heaolu tõstmine ja selle tagamine.
Majandusteadlased eristavad mitut liiki välismõjusid. Mõned välismõjud , positiivsed välismõjud, avaldavad soodsat mõju; teised, negatiivsed välismõjud, mõjuvad kahjulikult.4 Sellest tulenevalt on Peetri Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projektil positiivsed välismõjud. Haridus on inimkapitali tehtav investeering . Inimkapital on teadmised ja oskused, mille inimene elu jooksul omandab. Inimkapitali investeerimine on positiivne välismõju ning see toetab sotsiaalset siduvust, mille eesmärgiks on kindlustada ühiskonna suutlikkus, võrdsus ja heaolu. Vald loob igale üksikindiviidele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks.
Allolev joonis selgitab positiivsete välismõjude tagajärjel tekkivat olukorda. Projekti tegevuse käigus tekivad kasud , mis suurendavad lisaks selle tegevuse sooritaja heaolule ka ümbruskonnas elavate kodanike heaolu. Täiendavat kasu ühiskonnale mõõdab sotsiaalne piirkasu ja hind. Projekt maksab Rae vallale 5,1 miljonit eurot. Kohti pärast ehitustööde lõppemist on Lasteaed-Põhikoolis kokku 1006. Viirutatud alaga kolmnurk mõõdab ebaefektiivsust. Valla heaolust lähtudes oleks ideaalne, kui kõik kohad Lasteaed-Põhikoolis oleksid täidetud, kui täidetud on vaid pooled ehk 500, siis on projekt ebaefektiivne. Autorid arvavad, et ebaefektiivset olukorda järgneva kümnendiku jooksul ei juhtu, sest Peetri on kiiresti arenev alevik, kus elanikkond iga aastaga kasvab.
Piirkasu
Hind (milj)
8
7
6
5 Projekti kulu
4
3
2
1
0 250 500 750 1000 1250 Kogus (q)
qEbaefektiivne qEfektiivne Kohti
Joonis 2. Positiivsed välismõjud projekti kulu ja lasteaia-/koolikohtade kohta.
Ehitustööde teostamine kooli ja lasteaia laienduseks maksab ligi 5,1 miljonit eurot, mis rahastatakse täies ulatuses valla eelarvest5. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2011. aasta Rae valla eelarve kulud 53% haridusse6. Autorid eeldavad, et 2013. aastal on eelarve kulud haridusse protsentuaalselt samasugused või isegi suuremad. Tulubaasi peaks suurendama füüsilise isiku tulumaksust laekuv summa ning samuti jääb vallale alles raha, mis ennem kulutati vallasisese kooliõpilaste transportimiseks (Peetrist Jürisse).
Projekti kulu-tulu analüüsi läbiviimiseks peavad olema määratletud projekti kulud ja tulud. Kulud on teada, mis on 5,1 miljonit eurot, kuid tulusid ei saa autorid õigetesse rahaühikutesse väljendada, kuna puuduvad täpsed andmed. Autorid saavad oletada, et ühe inimese hariduse väärtus on 500 eurot (aastas 6 000 eurot). Keskmiselt võib olla täidetud lasteaed-põhikoolis kohti 700 ehk tulu aastas (6 000*700) 4 200 000 eurot, mis iga aasta suureneb 1 euro võrra. Lisaks tulu, mis kulutati varem vallasiseseks transportimiseks aastas umbes 10 000 eurot. Kooli ülalhoidmiseks võivad kulud aastas olla keskmiselt 50 000 eurot. 10 aasta kulud kokku on 5,6 miljonit eurot ja tulud 43 000 055 eurot. Puhastulu on kokku 37 400 055 eurot. Puhastuluse nüüdisväärtuse leidmiseks, tuleb iga aasta puhastulu läbi jagada diskontoteguriga. Autorid võtsid diskontoteguriks i=5%. Puhastulude nüüdisväärtuseks on 27 717 413, mis on suurem kui 0, seega on projekt efektiivne ehk majanduslikult tasuv .
Kokkuvõtvalt saab öelda, et Rae valla Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehituse projekt on majanduslikult tasuv, omab positiivseid välismõjusid ning toetab sotsiaalset siduvust. Projekt ebaõnnestuks kui lasteaia- ja õppekohad ei täidetaks vajalikul määral. Rae valda kolib üha enam inimesi, seega tulubaasi peaks kasvatama füüsilise isiku tulumaksust laekuv summa. Haridusse tehtud investeering toetab majanduskasvu, tõstab tootlikkust ning toetab indiviide.

KOKKUVÕTE

Antud kodutöö eesmärgiks oli analüüsida projekti tulevasi mõjusid kodanike heaolule. Töö käigus tõid autorid välja kaks peamist probleemi, mida projekt lahendab kas osaliselt või täielikult. Samuti vähenevad projektiga elanike kulutused transpordile.
Projekti analüüsimise käigus jõuti järeldusele, et Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli projekt on elanikele kasulik kui ka majanduslikult tasuv. Juurdeehituse valmimisega tuleb juurde uusi lasteaia- ja põhikoolikohti. Lapsevanemad ei pea enam muretsema lapse lasteaiakoha registreerimise pärast, vaid nüüd on võimalik laps panna kodu lähedale lasteaeda või põhikooli. Teise probleemiga lahendati lasteaiakohtade pikad järjekorrad. Projekt on vallale kulukas , kuid pikemas perspektiivis tasuv. Projekt omab positiivseid välismõjusid ning toetab sotsiaalset siduvust. Haridusse tehtud investeering toetab majanduskasvu, kuna tänapäeva ühiskonnal on nõudlus haritud inimeste järele, kes oma teadmistega toovad üksnes tulu.

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Rae vald, „Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013).

Peetri alevik, „Alevik“, www.peetri.ee/alevik/ (30.05.2013).

Statistikaamet, „RL003: Rahvastik , 31.detsember 2011“, pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (29.05.2013).

Statistikaamet, „Kululiigi osatähtsus Rae valla eelarve kogukuludes, 2011“, www.stat.ee/ppe- 56233 (24.05.2013).

Stiglitz , J. E., Ühiskondliku sektori ökomoomika, (Kirjastus Külim, 1995).

Tooming, U., „Peetri lasteaed-põhikooli hakatakse laiendama“ (19.09.2012), www.tallinncity.ee/978102/peetri-lasteaed-pohikooli-hakatakse-laiendama (29.05.2013).

Vilandert, „Bussiliin 215“, vilandert.ee/schedule.php?id=6&lang=est (24.05.2013).

Võrklaev, M., „Suured muutused Peetri alevikus on algamas“, Rae Sõnumid , aprill 2013.
1 Peetri alevik, „Alevik“, www.peetri.ee/alevik/ (30.05.2013).
2 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013).
3 Vilandert, „Bussiliin 215“, vilandert.ee/schedule.php?id=6&lang=est (24.05.2013).
4 Stiglitz, J. E., „Välismõjud“, Ühiskondliku sektori ökomoomika (Kirjastus Külim, 1995), lk 213-236, lk 214.
5 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013).
6 Statistikaamet, „Kululiigi osatähtsus Rae valla eelarve kogukuludes, 2011“, www.stat.ee/ppe-56233 (24.05.2013).
11