Nägemus logistika valdkonna arengus (0)

Mairo Küünarpuu
1LOK (e)g 22.09.16
Nägemus logistika valdkonna arengus.
Logistika – selle sõna päritolu koha üle vaieldakse Vikipeedias siiani. Küll on pakkumistes, et Roomast , kus see tähendas toodete jaotust, kui ka Kreekast , kus hoopis arvutamist, mõtlemist ja otstarbekust. Lugedes ja mõeldes selle üle tunduvad mõlemad tähendavat osa vähemalt tänapäevast logistikast . Kuni 20 sajandini võis mõista logistikast, kui ühest osast kaitseväe üksusest, kes pidi korraldama sõjategevuse mitmekülgset varustamist.
Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devalveerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transporti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. Meie Eesti lühike logistika ajalugu on andnud ka eelise, meil ei ole vanu tõekspidamisi, mida ümber õppida või välja juurida. Seoses sellega oleme me innovaatilistele uuendustele palju vastuvõtlikumad ja kohanduvad.
Tuleme siis minevikust, tulevikku. Meie praegune kõige innovaatilisem katsejärgus leiutis on Starship Technologies´i poolt valmistatud pakirobot . Pakirobot on kui pisike tehis intellekt , mis näeb välja kui väike kuukulgur aga suudab transportida pakid otse laost otse tellijani. Väga mugav oleks küll, peale e-poe tellimust ei peaks ma planeerima oma aega kas siis omniva teenindusjaama lahti olekute aja järgi või otsima omale lähimat ja pakutavat pakiautomaati. Vaid minult päritakse kellaaeg ja koht, kuhu soovin pakki ja see toimetatakse minu ukse taha. Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda Tema kõht mahutab näiteks oma 2 kilekoti täit toidukraami. Temasse on paigaldatud mitmed kaamerad ja erinevad sensorid , et tema liikumine kõnniteel oleks ohutu ja liiklusseadusi järgiv. Tema töökindlust ja arendus etappide uuendusi testitakse juba paljudes euroopa riikides, nagu Inglismaa, Saksamaa, Šveitsi erinevates paki ja toitlustusettevõtete logistikute poolt. Masinad on juba läbinud üle 12 000 kilomeetri ja külastanud üle 1,2 miljoni kliendi. Eks tulevik näitab, kas meie saadetised hakkavad üle maailma jõudma lõpptarbijani kasutades Eestis leiutatud isesõitvat pakirobotit.
Loodetavasti saab pakirobotist asja aga kahjuks tema võimekus on väga piiratud oma suuruse poolest. Selle suhtes on algatatud suur projekt Rail Baltic . Rail Baltic on baltimaade ühtne rongiliin, mis ühendaks Tallinnat ülejäänud Euroopaga läbi rongiliikluse. Raudtee liiklus mis ühendaks Eesti, Läti ja Leedu pealinnasi. Uus rahvusvaheline raudteeühendus on suur samm edasi meie transpordivõimaluste edendamisel . Selle projektiga saavutaks reisijate ja kauba veoks väga mugava arvestatava transpordi viisi. Kuna põhimõtteliselt hetkel toimib meie rongiliiklus ainult ida suunas siis selle trassiga peaks lisanduma võimalus ka lõuna suunas. Hetkel näiteks reisijal Tallinnast naabrite pealinna Riiga sõita on üks suur kannatuste rada, mitu ümberistumist ja meeletu aja kulu. Minu enda unistus oleks küll, et õhtul minna rongi, oma mugavasse kupeesse, nautida sööki- jooki restoranivagunis ja olla järgmise päeva lõunaks näiteks Leedus, Vilniuses või isegi Poolas, Varssavis. Ootan, et saaks juba kasutada sellist võimalust. Nii palju, kui ma internetist infot leidsin siis lõuna suunaline kaubavedu on veel komplitseeritum. Kauba mitme kordne ümber laadimine ajagraafikud, rööpmelaiuste vahede erinevus. Logistiliselt ei ole selline valik kuidagi efektiivne ega rääkimata veel säästlik. Seega eelistavad balti maade logistika firmad jätkuvalt maantee transporti. Kindlasti on maantee- ja raudteetranspordil omad plussid ja miinused. Kuid kui meie riik tahab vähendada kaubaautode osakaalu maanteedel siis kindlasti on raudtee valdkond mida peaksime jõudsalt arendama. Samas tunnevad Rail Balticu võimaluste vastu huvi ka meie põhjanaabrite nii suuremad eksportijad kui logistika ettevõtted ja seda soovi me peaksime jõuliselt ära kasutama. Kuna raudtee relsid alustavad oma teed planeeritult kuskilt Tallinna lähistelt siis see kaup, mida soomlased sooviksid läbi Rail Balticu eksportida, tuleb ka ju kuidagi siia saada. Selleks saaks suurendada ka liiklust Soome erinevate linnade vahel ja põhja Eesti sadamate vahel. Seda kauba liikumise suurenemist Eesti ja Soome sadamate vahel on näha igas kvartalis . Nii Tallinki kvartali aruannetes nii reisijate suhtes, kui ka kaubamahtudes. Reisijate liikumis mahtu keskmine suurus on 750000 inimest kuus ja kaubamaht on keskmiselt 23000 kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017 .aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG-kiirlaevaga.
Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet muutunud olukorras on Eesti piirkondliku LNG terminali parim asukoht Muuga sadam,
Teatas nafta logistika firma VOPAK Eesti. Julgeolekuvaru tagavara arvestades ja trassitaristuga arvestades on LNG Muuga hea valik. Eesti ja Soome terminalid ühendatakse omavahel Balticconectori torujuhtme kaudu. Arvestades aga projekti muutunud iseloomu on Muuga LNG projekt kahtlemata palju soodsam lahendus, võttes arvesse olemasolevat sadamataristut ning vahekaugust gaasi põhivõrguni. Peale selle rahuldaks kohalik terminal peale valmimist kogu Eesti turu vajaduse.
Seoses ühiste projektidega on juba soomlaste ajud tööle pandud ja välja käidud üks viimaseaja kõige utoopilisem idee. Tallsingi tunnel . Tunnel mis peaks siis Soome lahe alt ühendama Helsingi ja Tallinna liikluse . Hind rahalises mõttes sellisel projektil oleks muidugi kosmiline umbes kuni 2 Eesti riigi aasta eelarvet ja kui võtta õppust Prantsusmaad ja Inglismaad ühendatavat Eurotunnelit siis ega seagi selle tunneli ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane , kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks transiitmaa on kindlasti majanduslikult kasulik, kuigi ega see ei loo meie Eestile suurt lisandväärtust.
Nii et tundub, et me oma logistiliste ja majanduslike ideede ja projektidega päris kohapeal ei sammu, vaid liigume ja unistame suurelt . Õnneks me oleme väike ja noor riik ning meie igapäevane bürokraatia ei tapa innovatsiooni. Põhiline mõtleme suurelt ja kui sellest poolgi õnnestub on tulemus hea. Meie rahva töö efektiivsust ja majandusliku lisandväärtust loovad nii tahtmine liikuda edasi ja lahendada erinevaid takistusi.
Kasutaud kirjandus:

Vikipeedia

www.starship.xyz

http://www.railbaltic.info/et/

http://www.tallink.com/press-releases

http://majandus24.postimees.ee/2997189/vopak-e-o-s-tahab-lng-terminali-muugale