50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 51 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gret87
Õppematerjali autor
.................................................................................................................................... 8 Mõisted.............................................................................................................................................................. 8 Projektide olemus.............................................................................................................................................. 8 Projektijuhtimise vastuolu.................................................................................................................................. 8 Vastuolu kaebusest, et tavaliselt ei jõuta esialgseks tähtajaks valmis.......................................................... 8 Vastuolu kaebusest, et muudatusi tuleb liiga palju ette ................................................................................ 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha .............
1. Seleta mõisted: "projekt", "projektijuht" Projekt on ühekordne eesmärgi saavutamiseks vajalike seostatud tööde hulk, mida tehakse erinevates kompetentsi keskustest ja mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projektijuht on roll, kelle ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, esialgu kokkulepitud eelarvega ja tähtajaga 2. Millest lähtub projektijuhtimise probleem? Leidmiseks ja konfliktidiagrammide näiteks koostame pilved järgmistele ebasoovitavatele ilmingutele: · Tavaliselt ei jõua tähtajaks valmis · Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks?
Projektorganisatsiooni struktuur on projekti jaoks loodud ametikohtade omavaheline suhete mudel, mis näitab, kuidas on jagatud tööülesanded, vastutus, volitused ja rollid. Struktuur määrab info liikumise, juhtimise, kontrolli ja aruandluse süsteemid ning protsessid projektorganisatsioonis. 7 Projektorganisatsiooni liikmed: algataja/tellija, juhtkomitee, projektijuht, assistant, valdkonna/alamprojekti juht, töörühm, tugisik/tugirühm. Enamus projekte viiakse ellu siiski tavaorganisatsioonis kas allüksuse projektina, allüksuste vahelise ehk maatriksprojektina jne. 1.3 Projektide liigid Kõikidel projektidel on sarnaseid jooni, nagu eesmärgipärasus, lõplikkus, uudsus. Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest.
inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
kättesaadavaks tegemine IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
samuti sellest, kas on tegemist eraõigusliku või avalik-õigusliku subjektiga. Suhetes töövõtjatega (projekteerija, maksumuskonsultant, ehitaja jne,) esineb omanik Tellija (clinet, employer) rollis. 10 Omanik võib tellija rolli täita ise või delegeerida selle käsunduslepingu kaudu professionaalsele ehitusjuhile. - Tellija firmasisene projektijuht – isik, kes on volitatud esindama omanikku projekti arendusega seotud küsimustes suhtlemisel lepingupartnerite ja ametkondadega. - Ehitaja – ehituse töövõtu korralduse kontekstis töövõtja (contractor) – ehituse peatöövõtja või spetsialiseerunud osatöö (eritöö) tegija. Peatöövõtja (main contracotr, general contractor) on tellija poolt valitud ja lepingu alusel volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb tööd ise või jaotab töö
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid