Palkmaja renoveerimine (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Võrumaa Kutsehariduskeskus
PALKMAJA RENOVEERIMINE
Õpilane:
Juhendaja :
Väimela 2013
Sisukord:
Sissejuhatus...................................................................................3
Esmane ülevaatus..........................................................................4
Tööriistad ja vahendid...................................................................5
Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6
Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7
Akna- ja ukseava tenderpostid .......................................................8
Kokkuvõte......................................................................................9
Sissejuhatus:

Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Makesumnoiss Õppematerjali autor

Referaat palkmaja renoveerimisest.

palkmaja palkide vundamendi Palkmaja renoveerimine

Sarnased õppematerjalid

docx

Renoveerimistööde plaan

lammutamisest ja uue ehitamisest või hoone muutmata jätmisest tulenevaid mõjusid kliimale. 80 tonni CO2 on kogus, mis võrdub viie pereauto poolt kuue aasta jooksul õhku paisatud süsinikdioksiidi hulgaga. Samas võib maja püsida sada või enam aastat, mistõttu ühele aastale taandatuna on selle mõju kokkuvõttes palju väiksem ning kõigi uusehitiste energiasäästust tulenev väiksem CO2 emissioon tasub ära 15-20 aastaga. Siiski on kõige loodusõbralikumaks lahenduseks vana maja renoveerimine, sest uuringu järgi põhjustas see kõigest kaheksa tonni süsinikdioksiidi. Ka kulusid arvesse võttes osutus renoveerimine kõige praktilisemaks võimaluseks. Miks üldse taastada vana maja Vana ehitise ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldatakse, seda rohkem kaotatakse ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana; saja-aastase ehitusdetaili kättetoimetamisest on möödunud sada aastat

Ehitus

pdf

Seinad

Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä

Ehitus

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam

Ehitiste renoveerimine

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

 Sisekoor 80-180mm  Tellistest välisvooder 85mm  Tuulutusvahe40mm  Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm  Min. villast soojustus 150mm  Tellistest kandesein 250mm  Krohv  Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein  Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.  Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).  Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.  Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine.  Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus

Rohkem sarnaseid