ÄRILOGISTIKA KODUTÖÖ NR 4 - RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU (0)

 
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL 
MAJANDUSTEADUSKOND 
 
  
  
  
  
  
  
  
RAIL   BALTICU   ARENGUTEE  NING MAJANDUSLIK KASU 
Referaat 
  
 
 
Koostaja: Joseph Saliste  
142677TABB  
  
   
 
  
Tallinn  2018  
SISUKORD  
 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 
1. 
RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 
2. 
MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT ........................................................................ 5 
2.1 
KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU  TRASS  RAJADA? ..................................................... 6 
2.2 
KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ...................................................................... 6 
2.3 
KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC  KESKKONDA JA LOODUST? ...................................... 7 
2.4 
KUMB ON KESKKONNALE KASULIKUM, KAS PÄRNU VÕI TARTU SUUND? ........ 9 
3. 
RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU ...................................................................................................10 
3.1 
UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE ........................................................................................10 
3.2 
UUED TÖÖHÕIVE- JA HARIDUSVÕIMALUSED ......................................................................11 
3.3 
KUI  TASUV  ON RAIL BALTICU MAJANDUSLIK PROJEKT? ............................................12 
3.4 
KUI SUUR TOETUS ON RAIL BALTICUL EUROOPA LIIDUS? .........................................12 
KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................................................13 
KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................................................14 
LISAD ..................................................................................................................................................................................15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Referaadi  eesmärgiks  on  anda  ülevaade  Rail  Balticu  arenguloost,  ajaloost  ning 
majanduslikust  tasuvusest.  Rail  Balticu  rajamislugu  saab  alguse  juba   Lennart   Meri  ajastust. 
Kui  oli  soov  saada  lahti  Nõukogude  aegsest  raudteesüsteemist  ning  ehitada  püsiv   liin ,  mis 
ühendaks  Eestit  Euroopaga.  Tegelik  arhiveering  näitabki  seda,  et  esimene  Rail  Balticuga 
seotud lepingule akt pandi kirja Lennart Meri tegutsemis ajal. Nimelt sõnastati Eesti, Läti ja 
Leedu  tugevamalt  Euroopaga  ühendamise  vajadust  kirjeldav  Rail  Balticu  arenguplpaan  ja 
idee juba aastal 1994, mil valitsus kinnitas dokumendi „Üleriigiline  planeering  EESTI 2010“. 
Antud  ajal  sai  Rail  Balticu  idee  juba  algushoo  sisse.  Rail  Balticu  projekti  peamiseks 
eesmärgiks  on  Balti  riikide  ja  Euroopa  raudteevõrgu  vahelise  ühenduse  taasloomine.  Antud 
referaat on jagatud kolmeks osaks.  
Esimene  osa  referaadist  räägib  Rail  Balticu  ajaloost  ning  arenguplaanidest.  Teine  osa 
referaadist kirjeldab lahti Rail Balticu asetuskoha, sõiduliinid ning asukohad, mida peaks Rail 
Balticu liin läbima. Viimane osa uurimusest seletab lahti Rail Balticu majandusliku tasuvuse 
poole ning teeb ülevaate osapooltest, kes saavad antud idee elluviimisest kasu. 
Referaadi  lõpus  on  välja  toodud  LISADES   tabelid   ning  pildid,  mis   kirjeldavad   Rail  Balticu 
projekti olemust.  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
1.  RAIL BALTICU AJALUGU 
 
Rail  Baltic  sai  alguse  juba  Eesti  presidendi  Lennart  Meri  ajastul.  Lugu  räägib  järgmist,  et 
Lennart Meri oli koos oma isaga läinu  Tapa  rongijaama ning saanud sealt osta  piletid  Pariisi. 
Antud olukord võib tunduda naljakana, kuid lood räägivad et nii see tõesti oli. Lennart Meri 
ajastul pandi juba alus esimesele lepingule, mis viitas Rail Balticu idee elluviimisele. Nimelt 
sõnastati  Eesti,  Läti  ja  Leedu  tugevamalt  Euroopaga  ühendamise  vajadust  kirjeldav  Rail 
Balticu arenguplpaan ja idee juba aastal 1994, mil valitsus kinnitas dokumendi „Üleriigiline 
planeering EESTI 2010“. Antud ajal sai  Rail Balticu idee juba algushoo  sisse. Rail Balticu 
projekti  peamiseks  eesmärgiks  on  Balti  riikide  ja  Euroopa  raudteevõrgu  vahelise  ühenduse 
taasloomine. 
Siiani oli Balti riikide raudteesüsteem Mandri-Euroopa standarditega ühildamatu, mistõttu oli 
Euroopa  tasandil  otsustadu,  et  Eesti,  Läti  ja  Leedu  riikide   raudteetransport   tuleb  samm 
sammult integreerida laiemasse EL raudteetranspordisüsteemi.   
Juba  Lennart  Meri  ajal  määrati  trass  Eestis  kulgema  Pärnu  kaudu.  Üleriigiline  planeering 
Eesti  2010  määras  VASAB  2010   kokkulepete   alusel  võimaliku  trassi  kulgema  Riia  suunalt 
Pärnu  kaudu  Tallinnasse.  Raudteetrass  on  kirjutatud  maakonnaplaneeringusse  järgmiselt:  
“Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, 
mis  esialgu  sisaldab  VIA  BALTICA  nime  all  tuntud  maanteeühenduse  parendamise 
meetmeid  ja  kaugemas  tulevikus  RAIL  BALTICA  nime  kandva  kiirraudtee  tootmist  läbi 
Varssavi,  Kaunase  ja  Riia  Tallinnani.  Selle  projekti  loomulikuks  jätkuks  oleks  Soome  lahe 
aluse  raudteetunneli  rajamine  Helsingini”.  Samuti  olid  vihjed  Rail  Balticu  trassi  jaoks 
Harjumaakonna planeeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus. (DELFI, 2017 ).  
Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikalt osutanud Soome, sest see avardaks oluliselt 
Soome  ekspordivõimalusi  maad  mööda  Euroopa  suunal.  Eesti  geotehnikaeksperdi Ago 
Vilo osalusel  on  tehtud  ka  eeltöö,  mis  näitas  Soome  ja  Eesti  vahelise  tunneliühenduse 
realistlikkust.  
 
 
4 
 
2.  MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT 
 
Rail  Baltic  on  rahvusvaheline  raudteeühendus,  mis  ühendab  Eesti  Kesk-  ja  Lääne-Euroopa 
ning  naaberriikidega.  Rail  Baltic  on  kindlasti  üks  lähituleviku  suurimaid  investeeringuid  nii 
Eesti  inimeste  reisimisvõimaluste  arendamisse  kui  ettevõtluse,  turismi  ja  kaubavahetuse 
edendamisse.  Trass  tagab  rongidele  liikumiskiiruse  kuni  240  km/h,  mis  omakorda  annab 
võimaluse  mugavalt  ja  kiirelt  reisida  Eesti  ja  meie  lõunanaabrite  ehk  Läti  ja  Leedu  vahelt 
ning kiirelt Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline  prioriteet  nii Euroopas kui 
meil.  Tänapäevane   raudtee   on  keskkonnasõbralik  ning  üks  stabiilsemaid  ja  ohutumaid 
liikumisviise,  mis  annab  ka  suure  panuse  rohelise  transpordi  ja  energiasäästlikku 
reisimisvõimalusse. Rail Baltic on  planeeritud kui kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline 
projekt,  kuhu  lisaks  on  kaasatud  partneritena  Soome  ja  Poola.  Projekti  teostamiseks  on 
vajalik  ühisettevõtte  loomine  ning  rahastuse  saamine  Euroopa  Liidult.  Rail  Balticu  projekti 
juhivad  laiapõhjaline  juhtkomitee  ning  töögrupp,  kuhu  kuuluvad  Pärnu,   Rapla ,  Harju 
maakondade  maavanemad  ning  maavalitsuste  esindajad,  samuti  Eesti  Raudtee, 
Keskkonnaministeeriumi, 
Maa-ameti, 
Tehniline 
Järelevalveameti, 
Majandus- 
ja 
Kommunikatsiooniministeeriumi  esindajad.  Lähiaastatel  on  oodata  vajalike  planeeringute 
ning eelprojektide valmimine, mis määravad ära, kus hakkab uus raudtee asetsema. Hetkel on 
eeldatav  aeg  projekti  elluviimiseks  planeeritud  aastatel  2018/19,  juhul  kui  on  olemas 
Euroopla Liidu poolt  vajaminev raha.  
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega moodne ja 
kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola  piirini . 
Poolas  on  Euroopa  raudteevõrgustik  juba  vastas  ning  sealseid  ühendusi  arendatakse  samuti 
pidevalt  edasi.  Laiema  koridorina  hõlmab  Rail  Baltic  põhjast  nii  Skandinaaviat  kui 
Venemaad  ja   teiselt   poolt  Poolat  ja  Lääne-Euroopat.  Rail  Baltic  on   investeering   rohelisse 
transporti,  aga  ka  uudne  mõtlemine  ja  energiasäästlik  viis  reisimiseks  ning  kaupade 
vedamiseks  Euroopasse.  Eestis  rajatakse  Rail  Balticu  raames  ka  reisiterminalid  Tallinnas 
Ülemistele  ning  Pärnusse,  samuti 
uutel  tehnoloogiatel 
põhinevad  integreeritud 
kaubaterminalid.  
 
 
5 
 
2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? 
 
Rail Balticu trassi rajamise ideed ja asukohad said alguse kui  2009. Aastal  võitis riigihanke 
Briti  ettevõte  AECOM.  Nad  koostasid  uuringu,  mille  eesmärgiks  oli  anda  Balti  riikide 
valitsusele  selge  tee  otsustamiseks,  kas  Euroopa  standardrööpmelaiusega  raudteeliini 
arendamine oleks otstarbekas või mitte. (DELFI, 2017).  
Uuringu järgi jäi silma fakt, et tänase Rail Balticu kulgemise trass läheb läbi Pärnu. Esialgu 
kaaluti enam kui 20 erinevat teekonda, millest järele jäi neli  varianti . Ühel juhul peaks trass 
kulgema  suures  osas  olemasoleva  trassi  kõrvalt.  Kahe  Pärnu  suuna  kõrval  oli  uuringu  järgi 
võimalus ka Tartu varianti kasutada. Kõikide võimaluste puhul hinnati nõudlust  kaubaveo  ja 
reisijateveo arvu seisukohalt ning  eelduseks  oli, et reisirongid sõidaksid iga kahe tunni tagant 
ja kaubarongid peamiselt öösiti.  
Uurijad  arvasid, et reisijate seisukohalt oleks parim variant kasutada Tartut läbivat  raudteed , 
kuid  kaubaveo  puhul  sobiks  kõige  paremini  Pärnu  suund.  Kaubavedude  puhul  saaks  Pärnu 
suund  oluliselt  positiivsema  tulemuse,  kuna  antud   teekond   on  kaubavedusid  arvestades 
odavam. Lisaks on ka Pärnu suunale rajatav kaubatee palju otsem kui läbi Tartu minna.  
Peale parima viisi  leidmist  tegi  AECOM ettepaneku, et  üksikasjaliku  tasuvusanalüüsi peaks 
tegema  Pärnut  läbivale  lõigule.  Leiti  uuringust,  et  Pärnu  suund  oleks  kõige  elujõulisem 
variant. Uus trass läbiks peamiselt põllumajandus- ja metsamaad. (DELFI, 2017).  
 
2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT?   
 
Rail Balticu projekti  maksumuseks  on tehtud erinevaid  uuringuid . Kuna Rail Baltic on kolme 
riigi koostöös rajatav projekt, siis üldiselt hinnatakse nii maksumust kui  kulusid -tulusid kogu 
Baltikumi  läbiva  raudtee  peale  kokku.  Kolme  Balti  riiki  läbiva  uue  raudtee  ehitamise 
kogumaksumust  hinnatakse  5  miljardi  euro  suuruseks  investeeringuks,  millest,  sõltuvalt 
tööde  iseloomust,  kuni  85%  on  valmis   panustama   Euroopa  Liit.  Eesti  territooriumile  jääva 
trassilõigu väljaehitamine maksab tänaste hinnangute põhjal ca 1,3 miljardit eurot. Eesti jaoks 
on  kohustuslikuks  projekti  omaosaluseks  plaanitud  ca.  250  miljonit  eurot  ettevalmistus  -ja 
ehitusperioodi jooksul.  
ERR uuringute ja antud artikli järgi, mis viitab Rail Balticu maksumusele saab teada järgmist: 
Koos  Kaunase-Vilniuse  lõigu  ehitusega  on  rahvusvahelise  raudteeprojekti  Rail  Baltic 
6 
 
hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot, millest Eesti osa jätkuvalt 1,3 
miljardit. (MAJANDUS, 2017).  
"Selliste  megaprojektide  puhul  on  oluline  silmas  pidada  eri  komponentide,  näiteks 
ehitustööde 
ja 
-materjalide, 
sildade-viaduktide, 
ökoduktide 
ja 
keskkonna- alaste  
leevendusmeetmete  hindasid,  mis  võivad  ajas  muutuda,"  ütles  projekti  Eesti  ettevõtte  Rail 
Baltic Estonia OÜ tegevjuht Indrek Orav BNS-ile.  
"Kui Briti ettevõte AECOM analüüsis maksumuseks umbes 3,6 miljardit eurot, siis tänaseks 
on  selgunud  juba ülalmainitud komponentide arvud, ka raudtee täpne asukoht ning tehniline 
lahendus,  mistõttu  saab  maksumust  arvutada  2011.  aastast  oluliselt  täpsemalt,"  lisas  ta. 
(MAJANDUS, 2017).  
"Kogu  projekti  maksumus  on  2011.  aastaga  võrreldes  suurenenud  ning  moodustab  umbes  5 
miljardit eurot. Kui siia lisada  Kaunas   – Vilnius lõigu ehitus, siis saame maksumuse umbes 
5,8 miljardit  eurot,"  rääkis  Orav.  "Eesti osa maksumus on viimastel  aastatel  püsinud umbes 
1,3 miljardi juures, millest Eesti riigi võimalik kaasfinantseering moodustab 250-300 miljonit 
eurot." (MAJANDUS, 2017).  
Rail Balticu kogumaksumus võib ulatuda 5 miljardi euroni, ütles RB Raili juht Baiba Rubesa 
möödunud aasta oktoobris pressikonverentsil. Kuna projekti mõõtmed muutuvad selgemaks, 
on saanud selgeks, et  kogukulu  saab olema algsest hinnangust suurem, rääkis ta. Veel mullu 
maikuus hinnati projekti maksumuseks 3,68 miljardit eurot. 
Rail  Balticu  projekt  hõlmab  kiire  rahvusvahelise  raudtee  ehitust  Tallinnast  Leedu-Poola 
piirini.  Rööpme  laius  on  1435  millimeetrit  ehk  Euroopa  standard  ja  reisirongid  sõidavad 
kiirusega  kuni  240  kilomeetrit  tunnis,  samas  kui  kaubarongid  sõidavad  kiirusega  kuni  120 
kilomeetrit tunnis. Antud olude korral on ka Rail Balticu maksumus algsest plaanist kõvasti 
kallim ja võib minna uute vajavate varuosade juurdelisamisel veel kallimaks. (MAJANDUS, 
2017).  
 
2.3 KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC KESKKONDA JA LOODUST?  
 
Rail  Balticu  mõju  loodusele  on  pigem  positiivne,  kuna  tegemist  on  kaasaegse  ning 
loodussõbraliku  rongiliiklusega,  kuid  antud  projektil  on  ka  miinuspooli,  mis   viitavad  
7 
 
paljudele  muudele aspektidele, miks Rail Baltic ei avalda  positiivset  mõju meie keskkonnale. 
Lisaks muudele aspektidele tuleb silmas pidada ka loomade elupaikasid.  
Keskkonnaministri  pilgu  läbi  on  tänapäevane,  säästlik  rongiliiklus  Eesti  muu   maailmaga  
ühendamiseks  üks  parimaid  viise.   Rongid   kulutavad  ja  koormavad  loodust  oluliselt  vähem 
kui  peamised  alternatiivid  –  lennu-,  auto-  ja   bussiliiklus .  Iga  suure  taristustruktuuriprojekti 
puhul on negatiivne mõju keskkonnale aga alati olemas ning sellest ei tohi mööda vaadata ka 
Rail  Balticu  puhul.  Mõju  tuleb   ausalt   hinnata  ning  seal,  kus  võimalik  vältida  ja  vähendada.  
See ei tähenda loomulikult, et Rail Baltic peaks ehitamata jääma. Tihti vastandatakse loodust 
inimese  tegevuse  või  majandusega,  kuid  sellise  lähenemisega  ei  saa  leppida.  Loodushoid  ei 
tähenda  kõigi  muude  tegevuste  lõppu,  see  ei  pärsi  majanduskasvu  -  vastupidi,  hästi  hoitud 
keskkonnaga riigid kipuvad ka majandusnäitajate poolest kõrgel kohal olema. Ja teiselt poolt 
- igasugune tegevus, mis tahab olla pikaajaliselt tulus, peab arvestama oma keskkonna ja selle 
taluvuspiiridega. Rabasse ei ole mõtet raudteed ehitada. (ENVIR, 2018).  
Tihtipeale kipub olema nii, et kaks vastaspoolt on ikka üksteise vastu. Üks soovib loodusest 
maksimaalselt  majandusliku  kasu  välja  võtta,  teine  proovib  hoida  loodust  nii  kuis  vähegi 
saab.  Õnneks  on  Rail  Balticu   arendajad   kirjutanud  projekti  nii,  et  loodust  üritatakse  hoida. 
Loodus on oluline osa riigi varast.  
„Rail Baltic poleks kindlasti mürarikkam kui tavaline  maantee , loomade liikumise tagamiseks 
on  kavas  aga  rajada  kümneid  ökodukte  ja  sadu  muid  läbipääse,  kinnitab  Rail  Balticu 
keskkonnamõju hindaja  Heikki Kalle.“ (Äripäev, 2018).   
Paljud  uuringud  ja  uudised  mainivad,  et  inimesed  on  mures  sellepärast,  et  Rail  Balticu 
rajamine  avaldaks  Eesti  keskkonnale  kahjulikku  mõju.   Esmalt   müraküsimusest.  Raudtee  ei 
ole kindlasti mürarikkam kui maantee ja Euroopa laiusega raudtee jääb kindlasti vaiksemaks 
ka olemasolevast raudteest, kuna veerem on väiksem ja kergem, mainib Heiki Kalle. Samuti 
seisneb raudtee müra erinevus ka selle episoodilises olemuses. Kui tööpäeval tekitab maantee 
enam vähem pidevat müra, siis raudtee puhul valitseb kahe rongi möödumise vahepealsel ajal 
vaikus .  Praegu  on  projekt  arvestanud  32  rongi  möödumisega  ööpäevas.    Inimeste  ja 
metsloomade liikumine või möödapääsemine raudteest on väga oluline. Selleks on praegusele 
trassile  kavandatud  suurulukite  liikumise  tagamiseks  26  ökodukti,  millele  lisanduvad  veel 
erilahendusega sillad. Lisaks on väiksematele loomadele kavandatud läbipääse, mille koguarv 
on juba kolmekohaline number. (DELFI, 2016 ).  
8 
 
2.4 KUMB ON KESKKONNALE KASULIKUM, KAS PÄRNU VÕI 
TARTU SUUND? 
 
Palju  on  arutatud,  kumb  oleks  kasulikum,  kas  Pärnu  suund  või  Tartu  suund.  Tavainimeste 
arvates  oleks  Tartu  suund  palju  sobivam,  kuna  antud  keskustest  läbi  sõites  oleks  antud 
tarbijaid   rohkem  Rail  Balticul,  kuid  keskkonna  hoidmise  tööga  seotud  inimesed  leiavad,  et 
Pärnu  suund  on  keskkonnasäästlikum.  Tuleb  arvesse  võtta,  et  loodusväärtusi  on  Eestis 
paljudes kohtades ning Pärnu suunal kulgev trass teeb üldiselt vähem kahju nii ehitamise kui 
kasutamise korras.  
Kuid kõige selle info juures on veel raske teha otsust, kumb siis ikkagi  oleks õigem. Antud 
olukorras koostatakse endiselt uuringuid ning vajalik info on selgumisel. Tartu suuna puhul ei 
ole  ettekujutust,  kuidas  Euroopa  süsteemis  kiirraudtee  sealses  asutusmustris  kulgema 
hakkaks , rääkimata vajalikest taustuuringutest.  
“Arvestades  uue  raudtee  üldist  põhja-lõuna  suunalist  kulgemist  läbi  kolme  Balti  riigi  on 
Pärnu  suunda  varasemates  otsustes  peetud  optimaalseks  ning  sellest  lähtuvalt  on  püstitatud 
keskkonnauuringuteks ka lähteülesanded, et Tallinnast Pärnu suunal kulgevaid trassivariante 
oleks  võimalik  tasakaalustatult  (seda  ka  keskkonnakaitse   seisukohast )  kaaluda  ja  raudtee 
kulgemisjoon sellega kindlaks määrata.” (DELFI, 2016).  
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
3.  RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU  
 
Rail Balticu majanduslik kasu tuleneb nii turisimi, Eesti inimeste tarbimise kui ka kaubaveo 
arvelt. Positiivseid majanduslikke külgi on antud projektil mitmeid. Antud teema valdkonnas 
uurime  täpsemalt,  mida  Rail  Baltic  endast  kujutab  majandusliku  kasu  poolest.  Rail  Balticu 
loomisel  saab  olema  suur  jõud  baltimaade  majanduse  arengu  edasiviimisele.  Projekti 
ehitusfaasis   luuakse   sadu  uusi  töökohti.  Rail  Balticu  tulemusena  panustatakse  suur  osa  ka 
riigi SKP suurenemisse. Samuti toetab uus raudtee majanduse arengut oma tegutsemisfaasis, 
suurendades  ligipääsu  Baltikumi  turgudele  ja  võimendades  kaubanduskonkurentsi,  muutes 
piirkonda välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, toetades jätkusuutliku tootlikkuse eesmärke. 
Rail  Baltic  arendab  Balti  riikide  vahelist  kaubandust  ning  tõstab  olulises  osas  konkurentsi. 
Ärinduse  arendamise  vaategnurgast  on  see  suur  samm  edasi  ettevõtlusele.  Ajalooliselt  on 
jõukuse  ja  riikidevahelise  konkurentsi  põhiteguriks  olnud  kaasaegse  infrastruktuuri 
kättesaadavus.  Kiire  raudtee   infrastruktuur   on  selles  plaanis  eriti  oluline.  Samuti  toob 
infrastruktuuri   saadavus   kaasa  makromajanduslikke  hüvesid  ning  suuremas   pildis   kasvab 
kogu turundus. (RAILBALTICA, 2017).  
Rail Baltic annab Eestile ning teistele riikidele vahemaade ületamise osas suure edasimineku. 
Projekt  vähendab  vahemaid  nii  Euroopa  mõistes  kui  kindlasti  ka  Balti  riikide  mõistes. 
Kaasaegne ja kiire raudteeühendus pakub turvalist ja mugavat alternatiivi reisijateveoks ning 
arenguvõimalusi  kaubandus  vedude  pakkujate  võrgustiku  juhtimise  valdkonnas.   Reisijad  
Balti 
riikidest 
saavad 
ligipääsu 
kvaliteetsetele, 
kiiretele, 
mugavatele 
ja 
kliendisõbralikele reisilahendustele,  mida  juba  pikemat  aega  on  saanud  nautida  Lääne-
Euroopa  elanikud.  Veoste   omanikud   ja  logistikud  saavad  võimaluse  muuta  oma  teenust 
mitmekesisemaks  ja  ladusamaks,  kasutades  otsest  ja  takistusteta  toimivat  ligipääsu  Euroopa 
raudteesüsteemile.  
 
3.1 UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE 
 
Antud  projekti   elluviimine   looks  Eesti  jaoks  uue  majanduskoridori,  mille  kaudu  oleks 
võimalik  kaubandust  lükata  järgmisele   tasemele .  Füüsiline  raudtee  olemus  toimib  kui 
ideaalse  terivkliku  lahendusena  infrastruktuuri  näol.  Selle  ehitamisega  luuakse  võimas 
riikidevahelise  integratsiooni  ring,  mida  illustreerib  näiteks  Öresundi  silla  rajamise 
silmapaistev  edu  ja  selle  kommertsialiseerimine  Rootsi  ja  Taani  vahel.  Projekti  elluviimisel 
10 
 
kaasatakse ka Balti riigid uude tarneahelasse, mis seob neid rohkem Euroopaga. Rail Balticu 
loomise  juures  võetakse  arvesse  ka  olukorda,  et  see  ühendaks  Euroopa  suurimaid  sadamaid 
Rotterdami , Hamburgi ja Antwerpenit läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa ja Poola kolme Balti 
riigiga, ulatudes edasi Soome lahe kaubateede kaudu Soome. (RAILBALTICA, 2017).  
Rääkides  Lõuna-  ja  idakaubanduse  suunadel,  siis  Rail  Balticul  on  suur  osa  ka   Aasia  
kaasamisel.  See  annab  Eestile  kaubavedude  ja  uute  suhete  loomisel  edasiviiva  jõu  ka  Aasia 
suunale.  Rail  Baltic  loob  uued  ümberlaadimise  ja   logistika   arendamise  võimalused Euroopa 
ja  Aasia  tarneahelates.  Uus  Rail  Balticu  kava  looks  Eesti  jaoks  uusi  võimalusi  väärtuste 
loomisel,   pakkudes   teisejärgulisi  majanduslikke  hüvesid,  näiteks  majanduslike  varade 
arendamine, 
hooletusse 
jäetud 
linnapiirkondade 
taaselustamine, 
täiendavad 
erainvesteeringud,  uute  äriettevõtete  loomine,  tehnoloogilised  innovatsioonid  ja  areng, 
turismitööstuse  areng  ja  hüppelised   arengud   teistes  valdkondades.  Rail  Balticu  sooviks  on 
tuvastada  need  kaubandusmõjud  koheselt  projekti   algfaasis   ning  võtta  eeskujuks  maailma 
samalaadsed  edulood,  mis  on  aidanud  riikidel  majanduses  edasiminekuid  teha.  (Railway-
Technology , kuupäev puudub).  
 
3.2 UUED TÖÖHÕIVE- JA HARIDUSVÕIMALUSED  
 
Rail  Balticu  ehitamine  ning  selle  valmis  saamine  annaksid  väga  paljudele  inimestele  uusi 
töökohti,  kuna  tegemist  on  väga  suure  projektiga.  Samuti  antud  olukord  kavandamise  ja 
ehituse  faasis  annab  töökohti  juurde  just  ehitusvaldkonnas.  Samuti  aitab  see  leevendada 
traditsioonilises   1520   mm  raudteesüsteemis  valitsevat  töökohtade  põudu  ja  sellega 
kaasnevaid  negatiivseid  mõjusid.  Kaasnevate  ehitustöödega  lisandub  Rail  Balticu  projekti 
palju  professionaale  nii  Eestist  kui  välismaalt.  Selle  tulemusena  suureneb  pädevate 
professionaalide hulk, kellel on olemas teadmised mõlemast raudteesüsteemist. Kui jõutakse 
ehitusfaasini,  siis  luuakse  Rail  Balticuga  seoses  uusi  juhtimise,  hoolduse,  jaama-  ja 
terminalipõhiseid  ning reisijate-  ja kaubaveoga  seonduvaid   pikaajalisi töökohti.  Rail Balticu 
rajamisega  luuakse  samuti  ka  suur  juhtimiskeskus,  millega  kaasnevad  uued  töökohad.  Siia 
koonduvad  parimad  praktikad  ja  teadmised  ning  oskused  teistest  suurtest  piiriülestest 
projektidest,  edendatakse  tehnoloogilisi  teadmisi  ja  luuakse  innovaatilisi  lahendusi,  tehes 
seda  esmakordselt  nii  kõrgel  tasemel  kogu  Baltikumis.  Antud  juhtimiskeskuse   loomisega , 
saaks  Eesti  olla  rahvusvahelistes  piiriületus  projektides  nõudja  rollis.  (RAILBALTICA, 
2017).  
11 
 
3.3 KUI TASUV ON RAIL BALTICU MAJANDUSLIK PROJEKT?  
 
Rail  Balticu  majandusliku  projekti  tasuvuse  kohta  tegi  Ernst  &  Young   audiitor -  ja 
ärinõustamis  ettevõte  tasuvuskontrolli.  Antud  kontrollist  selgus,  et  Rail  Balticu  projekt  on 
majanduslikult  tasuv  ning  tulutoov  kõikidele  Balti  riikidele.  Kui  projekt  kokku  läheks 
maksma  5,8  miljardit  eurot,  siis  majanduslik  tulu  Balti  riikide  peale  tuleks  kokku  16,2 
miljardit eurot, kinnitab Ernst &  Youngi  tasuvuskontroll. Nende kontrolli põhiselt on projekt 
majanduslikult  tasuv,  lisaks  projekti  rajamise  maksumusele  vajab  see  riikidepoolset  tuge 
esimesel viiel aastal. Loomulikult projekti valmis saamisel, tuleb tegutseda edasi, et luua uusi 
infrastruktuuri uuendusi. Rail Balticu projekt oleks alati uuenduste keskel.  
Rääkides  finantseeringute  suurusest,  siis  Eesti  peaks  panustama  antud  projekti  268  miljoni 
euroga,  Läti  393  miljoniga  ning  Leedu  493  miljoni  euroga.  Ernst  &  Youngi  hinnangul  on 
projekt  majanduslikult  tulutoov,  kuna  ühiskonnale  tulev  tulu  ületab  märkimisväärselt 
eeldatavad  kapitali-  ja  tegevuskulud.  Majandus-  ja  infrastruktuuri  minister   Kadri    Simson  
kinnitab, et Rail Baltic on prioriteet Euroopa transpordisektori rahastamisotsustes.  
 
3.4 KUI SUUR TOETUS ON RAIL BALTICUL EUROOPA LIIDUS?  
 
Kadri  Simsoni  sõnul  on  Euroopa   Komisjon   kui  ka  teised  projektiga  seotud  isikud  ja  riigid 
kinnitanud,  et  toetus  Rail  Balticu  projectile  on  väga  tugev.  Tegemist  on  Baltimaade  kolme 
ühise riigi projektiga, aga samas ka Euroopa transpordivõrgu arendamisega, mis on Euroopa 
Liidu sees kindel prioriteet. Simson kinnitab, et ka järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil 
on  Rail  Baltic  Euroopa  transpordidirektori  rahastamisotsustes  väga  kõrge  prioriteet,  seda 
kinnitas talle Euroopa Komisjoni TEN-T võrgustiku Põhjamere-Balti koridori juht Catherine 
Trautmann. (Pealinn, 2017).  
Simson kinnitab, et Rail Balticul on ka suur osa tööhõives. Antud  project  annab suure hulga 
inimestele  uusi  töökohti.  Rail  Balticu  projekt  peaks  looma  ehitusetapi  jooksul  13  000 
täistööajale  taandatud  ehitusvaldkonna  töökohta  ja  24  000  täistööajale  taandatud  kaudset  ja 
projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes. 
 
12 
 
KOKKUVÕTE  
 
Rail Balticu idee sai alguse juba Lennart Meri ajastul. 1994. aastal sõlmiti esialgne dokument 
ja  kavandamisplaneering  Rail  Balticu  loomiseks.  Põhieesmärk  oli  Balti  maade  ühendamine 
raudtee võimalusi ära kasutades. Antud olukorras oli tarvis seda nii kaubandusveo kui turismi 
eesmärgil.  Tänaseks  on  tehtud  läbi  mitmeid  uuringuid  ning  on  jõutud  järeldusele,  et  Rail 
Balticu projekt oleks igatpidi majanduslikult tasuv.  
Rail  Baltic  on  saanud  tavainimeste  poolt  nii  heakskiite  kui  vastukajasid,  kuna  tegemist  on 
paljude  inimeste  arvates  negatiivse  keskkonnamõju  projektiga.  Paljude  inimeste  heakskiit 
omakorda  tuleneb  sellest,  et  antud  ühenduvus  tagab  palju  uusi  töökohti  ning  hea  võimaluse 
Euroopaga  ühenduseks  nii  turismi  kui  kaubaveo  osas.  Lisaks  on  suurema  hulga  inimeste 
soov, et Rail Balticu liin hakkaks läbi viima Tartust, mitte Pärnust. Samuti toetab Rail Balticu 
projekti Soome, kuna see avardaks nende maadmööda kaubavedude liine.  
Rail  Balticu  sotsiaalne  ning  majanduslik  kasu  seisneb  mitmes   erinevas   positiivses  punktis. 
Esiteks  antud  projekt  on  majanduslikult  tasuv.  Teiseks  annab  antud  projekt  võimaluse  uute 
töökohtade  loomiseks.  Rail  Balticu  loomisega  või  isegi  selle  kavandamine  on  andnud 
haridusele  edasiviiva  jõu,  kuna  uusi  spetsialiste  on  vaja  selle  projekti  läbiviimiseks  väga 
palju.  Lisaks  nendele  punktidel  avab  Rail  Baltic  Baltimaade  ning  Euroopa  vahel  uue 
majanduskoridori,  mis  omakorda  annab  juurde  ettevõtlusele  ning  majanduse  arengule  nii 
Baltimaades kui ka Euroopa suunal.  
Antud  projekt  on  vajalik  ka  Euroopale  ning  tänu  sellele  pööratakse  Euroopa  Liidu 
rahastamisperioodil  väga  suurt  tähelepanu  ka  Rail  Balticule.  Kadri  Simsoni  sõnul  on  Rail 
Baltic  Euroopa  Komisjoni   silmis   väga  kõrge  prioriteet.  Euroopa   rahad   moodustaksid  Rail 
Balticu  loomisest  koguni  85%.  Ülejäänud  investeering  tuleneks  Baltimaadelt.  Rail  Balticu 
kogumaksumuseks  on  hetkel  pandud  5,8  miljardit  eurot.  Samas  antud  projekti  tasuvuseks 
analüüsiti  16,2  miljardit  eurot.  Ernst  &  Youngi  kontrolli  järel  on  antud  projekt  saanud 
positiivse tagasiside ning Rail Balticu projekt loodetakse 2025. aastaks ellu viia.  
 
 
 
13 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
(2017). Allikas: MAJANDUS:  https://www.err.ee/587819/rail-balticu-maksumus-on-5-8 -
miljardit-eurot 
DELFI. (2016). Allikas:  http://epl.delfi.ee/news/arvamus/heikki-kalle-mida-tahendab-rail -
baltic-keskkonnale?id=76648340 
DELFI. (2017). Allikas:  http://www.railbaltic.info/et/infokeskus/infokirjad/477-delfi-aerileht -
avaldas-pohjaliku-uelevaate-rail-balticu-ajaloost-hetkeseisust-ja-tulevikust 
ENVIR. (2018). Allikas:  https://www.envir.ee/et/rail-balticust-ja-loodusest 
Eylandt, O. (2016). Allikas:  http://epl.delfi.ee/news/eesti/rail-baltic-korduma-kippuvad -
kusimused?id=75900819 
Pealinn. (2017). Allikas:  http://www.pealinn.ee/tagid/koik/uuring-rail-balticu-projekt-on -
majanduslikult-tasuv-n191937 
RAILBALTICA. (2017). Allikas:  http://www.railbaltica.org/et/benefits/ 
Railway-Technology. (kuupäev puudub). Allikas:  https://www.railway -
technology.com/ projects /rail-baltica-trans- europe / 
RBESTONIA. (2017). Allikas:  https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail -
Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14 
 
 
LISAD 
 
 
LISA 1.  Antud pilt annab ülevaate, mil moel Rail Balticu liin võiks  joosta  Tallinnast 
Saksamaani. Rail Balticu lõpppunkt oleks Poola piiril ning sealt edasi läheks juba 
ümberistumisega raudtee Münchenisse.  
 
 
LISA  2.  Antud  graafik  annab  ülevaate  kaubaveo  ning  reisijate  turu  hõlmamise  statistikast 
aastate vältel. I – aastal nähakse, et  kaubavedu  hõlmab 14% turu potentsiaalist ning viiendal 
aastal  85%  potentsiaalist.  Reisijate  hõlmamise  potentsiaal  on  I  –  aastal  41%  ning  viiendal 
aastal 93%. (RBESTONIA, 2017).  
15 
 
 
LISA  3.  Antud  tabel  annab  ülevaate  Rail  Baltica  investeeringukulutustest.  Nagu  Ernst  & 
Youngi  kontroll  kinnitas,  siis  keskmine  Rail  Balticu  projekti  kulu  oleks  5,8  miljardit  eurot. 
Antud tabel kinnitab sama. Kõik erinevad kuluallikad on tabelis välja toodud ning nagu näha 
siis  raudtee hõlmab  kogu projektist  2,4 miljardit eurot. Teisel  kohal kulutuste arvestuses on 
erinevad  jaamad  ning  hooned.  Kolmandal  kohal  kulutabelis  on  inimeste  murettekitanud 
ületamiskohad.  Inimesed  tundsid  muret,  et  paljude  loomade  murekohaks  saavad  elupaigad 
ning raudtee ületamine võib muutuda raskeks, kuid Rail Balticul on kavandatud väga suur arv 
ületuskohti.  Antud  ületuskohtade  kulutuste  suurus  oleks  683  miljonit  eurot.  (RBESTONIA, 
2017). 
 
16 
 
 
 
 
 
 
 
 
17