Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist (0)

Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused.
Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale , Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist ja ühist miinimumpalga määra pole kehtestatud. Ometigi teenib Soomes ka koristajana töötav inimene rohkem, kui Eestis mõni koolitatud spetsialist. Aga kuidas elab keskmine noor inimene Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile , transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga kurb reaalsus on see, et mõnest ajast saab aasta, kaks, kolm ja nii edasi ning selle aja peale on paljud inimesed end välismaaga tihedamalt sidunud ning endale välismaal loonud kodu, pere, lapsed pannakse välisriiki lasteaeda ja kooli ning tagasitulemine näib juba peaaegu võimatu, sest mõeldakse, et ei saada majanduslikult hakkama Eestis ning ei suudeta peret üleval pidada.
Sarnaselt juhtub ka erinevate alade spetsialistidega. Nad võivad olla õppinud ja koolitanud ennast Eestis kuid aja möödudes näevad samuti, et välisriigis on paremad karjäärivõimalused ning suuremad palgad . Kui tuleb juttu, et keegi lahkus välismaale tööle, kiidavad paljud seda inimest, et ta on tubli , areneb ja liigub oma eluga edasi aga olen kohanud hoopis teistsugust suhtumist näiteks arstide lahkumisse. Arvatakse, et arstid on rahaahned ja ei taha oma kodumaa inimesi aidata. Miks? Sest leitakse, et näiteks ehitajate puudus ei tekita nii olulisi puudusi kui arstiabi puudumine. Riik on kulutanud väga palju raha arstide koolitamisele ja arvatakse, et ei olda tänulik selle eest. Tegelikkuses on arstid samuti inimesed ning neil on sarnased probleemid kui teistel lahkujatel ja mina leian, et ei tohiks ka neid hukka mõista. Ometigi ma mõistan, et tööjõuliste noorte ja spetsialistide lahkumine mõjub riigile väga halvasti aga mida selleks siis ette võtta, et inimesed tahaksid siin riigis elada ja töötada ja oleksid selle juures veel rahul ja õnnelikud?
Enamasti on enne riigikogu valimisi erakonnad eitanud sellise probleemi olemasolu oma programmides. Siiski tundub, et paljud valimislubadused käivad noorte ja tööliste kohta. Lubatakse paremat palka, rohkem töökohti, paremaid töötingimusi, paremat haridust ja nii edasi. Erakonnad justkui näitavad välja, et olukord on kontrolli all ja probleemi pole ning seda selleks, et võita valijate hääli. Valijatele peaks jääma mulje, et kõik on niigi hästi aga just teatud erakonda valides saaks veel paremini. Midagi on minu arvates siiski ka paremaks muutunud ja selleks on tasuta kõrgharidus. See annab tõesti väga paljudele noortele võimaluse end harida ja saada ka Eesti riigis töökoht, millega oleks võimalik ära elada. Sellel võib olla positiivne mõju, et vähendada noorte lahkumist.
Milliseid meetmeid peaks aga veel rakendama , et vähendada lahkumist ja tuua välismaal töötavad eestlased koju? Näiteks 2010 aastal käivitati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekt “Talendid koju!”. Selle projekti raames üritati välismaale lahkunud noori viia kokku Eesti tööandjatega, et noored tahaksid tagasi tulla ja Eestis töötada. Projekt lõppes aastal 2012 ja selle kahe aasta pikkuse tegevuse käigus naases kodumaale vaid 27 lahkunud noort. Projektil oli veebileht , kuhu lisas oma CV tervelt 743 inimest aga arvestades nendest reaalselt naasnute arvu võib järeldada, et ilmselt ei olnud projekt kahjuks siiski niivõrd edukas, et kõigile CV lisanutele oleks suudetud tagada Eestis see töö ja võimalused, mis tooks nad tagasi. Aga ka need 27 inimest, kes naasesid kodumaale, on juba parem kui mitte kedagi.
Ma usun, et paljud välismaale lahkunutest tuleksid tagasi, kui Eesti riik suudaks pakkuda neile samasugust sissetulekut kui välismaal töötades. Eestlasel peaks olema kodumaal kindel tunne, et ta suudab ennast ja oma peret üleval pidada. Kahjuks on selleks, et seda tunnet tekidata, vaja reaalseid muudatusi nagu suur palkade ja toetuste tõus. Eestil tundub olevat veel väga pikk maa minna, et tõusta samale tasemele paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Lisaks kõigele eelmainitule, mõjub noorte ja spetsialistide lahkumine halvasti ka riigile endale. Majandus on kehvas seisus, riigis valitseb tööjõupuudus , pidurdub elukeskkonna areng ning ei suudeta enam konkureerida teiste Euroopa Liidu riikidega. Paljud ettevõtted on mures, et Eestis ei leidu enam spetsialiste, keda tööle võtta. Näiteks ei ole mõistlik ehitajaks palgata igat inimest vaid ikka vastavat eriala õppinud spetsialisti aga paljud spetsialistid on juba riigist lahkunud ning nende puhul, kes veel alles on, jääb alati võimalus, et ka nemad lahkuvad paremate palkade suunas välismaale.
Positiivse tegurina , mille toob kaasa eelkõige noorte lahkumine, näen seda, et Eesti kogub Euroopas ja ka mujal maailmas tuntust. Eestlane on ikka uhke rääkima kodumaast. Välismaal kiidetakse sealsetele kohalikele Eesti kultuuri, toite, kaunist loodust, lund ja muud. Välismaalastel tekib huvi meie pisikese riigi vastu ning avaneb võimalus, et nad külastavad Eestit ning omakorda aitab see kaasa turismi arengule. Omast kogemusest saan rääkida kuidas Lõuna-Hispaanias elavad tuttavad polnud kunagi näinud lund ja kui mina kirjeldasin neile Eesti ilmastikku talvel, nad sattusid vaimustusse ja nüüd käivad igal talvel Eestis puhkusel. Samuti hakkas neile meeldima Eesti köök ja Saaremaa. Välismaalase jaoks on Eestis siiski palju põnevat.
Kokkuvõtteks saan öelda, et olukord on selles osas keeruline ning seda parandada on ka väga raske. Nagu eelnevalt mainisin, on Eestil pikk tee minna, et saavutada lahkunud noortes ja spetsialistides tahe kodumaale naasta või siit üldse mitte lahkuda. See, et lahkutakse on paraku kurb tõsiasi ja kuna muutused, mida peaks tegema, et lahkunud inimesi tagasi tuua, ei juhtu üleöö, siis võtab see protsess aega aga iga väike asi loeb ja jääb lootus, et võibolla viie või kümne aasta pärast on olukord vähemalt stabiilne kui mitte hea.