50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aigar Nõgene
Õppematerjali autor
Rippuv käik on selline, mille alguses või lõpus on ainult üks riiklik reeper ja sellisel juhul tuleb kõik sektsioonid nivelleerida edasi ja tagasi suunas. Rangeid kontrolli võimalusi pole, kontrolliks võrreldakse edasi ja tagasi suuna kõrguskasvusid. Lubatud vahe sõltub täpsusklassist f h = ±50 l edasi +ltagasi . Kui erinevus h on lubatud piirides, siis arvutatakse iga sektsiooni kohta eraldi tema keskmine kõrguskasv. Pinna nivelleerimine Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi paljude maapinna punktide kõrgused ning niimoodi saada täpne ettekujutus reljeefist. Pinna kujutamisel kasutatakse kahte põhimõttelist skeemi: ruutude meetod ja magistraalide meetod. Pinna nivelleerimise plaanid tehakse tavaliselt suures mõõtkavas (1:200 1:2000).
maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ellipsoidiga.
kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. Kui see horisontaalkauguse valem panna kõrguskasvu valemisse h= L×cos2×tan=L/2×sin2 Kui viseeriti latile mingile lugemile l, siis on täielik kõrguskasvu vahe H=L/2×sin2+i-l 22.Plaani koostamine. Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(10×10 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsionn ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni
8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes.
8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes.
profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine.
Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24°00' Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00°00' L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid · Telgmeridiaan: Lc = 24°00' E · Esimene standardparalleel: Bs = 58°00' N
kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24˚00’ Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00˚00’ L0=24˚00’ Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid Telgmeridiaan: Lc = 24˚00’ E; Esimene standardparalleel: Bs = 58˚00’ N; Teine standardparalleel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid