Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Projekt (3)

4 HEA
Punktid
Üldandmed:
  • Infokampaania „Ei Narkole“
  • 05.09.11-12.12.11
  • Jõhvi linn
  • Projekti teostajad :

Taust e. vajalikkuse põhjendus:
Projekti teema „Ei Narkole “ leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha.
Mõjuainete aktuaalsust 13-18a noorte seas on näidanud ka arstlikud uurimused, kus on sagenenud hingamisteede ja verevarustuse probleemid ning nendest tingitud tüsistused, mis on põhjustatud just narkootiliste ainete pruukimise tõttu.
Meie projekt on vajalik selleks, et vähendada ja ennetada 13-18a noorte huvi proovida mitmesuguseid mõnuaineid, mida on kinnitanud ka noortekeskuste juhid (MTÜ Jõhvi Noortekeskus , Narva Noortekeskus).
Põhjuseid, miks noortel on huvi proovida mõnuaineid, on mitmeid. Üheks põhjuseks on näiteks teadmatus , kuidas täpselt üks või teine narkootiline aine võib mõjuda ja milliseks võib see inimest muuta. Veel võib põhjuseks olla uudishimu, halb seltskond ja valed väärtushinnangud. Tihtipeale tekib noorte grupeeringutes kambavaim , mistõttu ei taheta kellelegi teisele alla jääda ega näidata end nõrgast küljest ja see võibki nii-öelda sundida üht noort proovima mõnuaineid.
Tagajärgi, kui noorte huvi narkootiliste ainete vastu ei vähene, võib olla mitmeid. Suureneb haigestumine hingamisteede ja verevarustuse- ning ka suguhaigustesse. Samuti võib väheneda ka noorte haridustase ning võib juurde tekkida narkosõltlaseid. Veel võivad vanemad lahti öelda oma lastest, kes on tõsise sõltuvuse küüsis ning neist võivad saada nii-öelda tänavalapsed, peale mida suureneb ka kuritegevus ning väheneb turvalisus tänavatel.
Eesmärk:
Meie projekti visiooniks on narkootikumide vaba Jõhvi linn.
Projekti üldeesmärgiks on teavitada Jõhvi linnas elavaid noori vanuses 13-18a narkootikumide kahjulikkusest ja läbi selle vähendada uudishimu psühhotroopsete ainete vastu, mistõttu saame ära hoida kuritegevust, hoida tänaval liiklejate turvalisust, mille põhjustavad just need noored, kelle uudishimu mõnuainetest on muutunud sõltuvuseks.
Projekti raames näitame kolmes Jõhvi kaubanduskeskuses videoloenguid, mis sisaldavad endas pilte, millel on narkootilistest ainetest põhjustatud tervisehädades sõltlased. Välja on toodud ka erinevate mõnuainete tarvitamise tagajärjed. Kokku on 16 videoloengut, mida näitame 1 kuu jooksul. Paigaldame ka 2 veebikaamerat kohtadesse , kus narkomaanid kogunevad. Kaameraid saab jälgida 1 kuu jooksul interneti vahendusel aadressil www.einarkole.ee , mis on meie infokampaania koduleheküljeks. Samuti paigaldame 25 väiksemat ja 5 suurt plakatit Jõhvi tänavatele 1 kuuks. Plakatitel on info meie kampaania ja veebilehe kohta.
Me oleme oma projekti väljunditeks valinud just need meetodid, sest noored vanuses 13-18a liiguvad palju ringi kaubanduskeskustes oste tehes või vaba aega veetes. Samuti veedavad noored suurema osa oma vabast ajast internetis.
Pärast kuuajalist infokampaania näitamist anname oma uudsed materjalid (slaidid ja videod) õppeasutustele, et nad saaksid neid õppematerjalidena kasutada selleks, et jätkataks meie eesmärki ka pikemas perspektiivis.
Projekti sihtgrupp:
Meie projekti otseseks sihtgrupiks on Jõhvi linna noored vanuses 13-18a. Kaudseks sihtgrupiks on kõik Jõhvi linna elanikud, kes saavad sellest projektist osa. Noori vanuses 13-18a on Jõhvis ~1000 ning Jõhvis elab kokku ~12000 inimest.
Risikid :
Nii nagu igal projektil, ei puudu ka meie omal riskid . Üheks riskiks meie projekti puhul on halvad asukohad reklaami jaoks. Kui me saame reklaamplakatite jaoks halvad asukohad(nt äärelinnas), siis näeb ja teab vähem inimesi infokampaaniast ja meie projekt ei ole nii tulemuslik .
Kuna meie projekt toimub sügisesel/ talvisel ajal ja ilmad on tuulised ning vihmased, on projekti järgmiseks riskiks elektrikatkestus. See võib aset leida mõnes kaubanduskeskuses, kus toimub slaidide esitlus.
Võib ette tulla ka olukordi , kus tekib probleeme lubade taotlemisega slaidide näitamisel (kaubanduskeskuste juhatajatelt) ja plakatite ning veebikaamerate paigaldamisel (Jõhvi linnavalitsuselt).
Alati ei saa olla 100% kindel tänapäeva tehnika vastupidamisel. Juhul kui peaks tehnika alt vedama (rikke esinemine), on infokampaania läbiviimine raskendatud.
Veel üheks riskiks on vähene tagasiside saamine, mis võib olla põhjustatud inimeste huvi puudumisest anda tagasisidet, lihtsalt inimeste laiskusest, või info nendeni mitte jõudmisest.
Tegevuskava:
  • Ettevalmistav etapp
    • Slaidide jaoks materjali leidmine ja kokkupanemine
    • Slaidide jaoks tehnika ostmine
    • Slaidide näitamiseks loa taotlemine
    • Veebikaamera jaoks veebilehe tegemine
    • Veebikaamerate jaoks linnalt loa taotlemine
    • Veebilehe jaoks programmeeria leidmine
    • Plakatite jaoks kujunduse välja mõtlemine
    • Plakatite trükkimine
    • Plakatite jaoks linnalt loa taotlemine
  • Teostamise etapp
    • Veebikaamera kohtade leidmine ja paigaldamine
    • Plakatite ja tehnika paigaldamine
    • Kontrollimine/Jälgimine
    • Reklaami ja tehnika kokku korjamine
  • Hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapp
    • Statistika koostamine
    • Analüüsimine
    • Tagasiside saamine
    • Tänukirjade saatmine

    EELARVE:
    PERSONALIKULUD
    Projektijuhi töötasu
    kuu
    3
    200,00 €
    600,00 €
    Projekti assistent 1
    kuu
    3
    100,00 €
    300,00 €
    Projekti assistent 2
    kuu
    3
    100,00 €
    300,00 €
    Sotisaalmaks
    kuu
    3
    33,0%
    396,00 €
    Töötuskindlustus
    kuu
    3
    1.4%
    16.80
     
    Kokku:
    1 596,00 €
    TEGEVUSKULUD
    Videoprojektori ost
    tk
    3
    100,00 €
    300,00 €
    Ip kaamerate ost
    tk
    2
    200,00 €
    400,00 €
    Plakatite kujundamine, tootmine(suured)
    tk
    5
    30,00 €
    150,00 €
    Plakatite kujundamine, tootmine(väiksed)
    tk
    25
    10,00 €
    250,00 €
    Töövahendid (Printerid, paber jne.)
    kord
    5
    14,00 €
    70,00 €
    Administraatori töötasu
    kuu
    1
    250,00 €
    520,00 €
    Programmeerija töötasu
    kuu
    1
    600,00 €
    600,00 €
     
     
     
     
     
     
    Kokku:
    2 290,00 €
    ÜLDKULUD
    Sidekulud
    min
    3
    20,00 €
    60,00 €
    Transpordi kulu
    km
    2000
    1,00 €
    2 000,00 €
     
    Kokku:
    2 060,00 €
    Kõik kokku:
    5 946,00 €
  • Projekt #1 Projekt #2 Projekt #3 Projekt #4 Projekt #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mary667 Õppematerjali autor
    Projekt "Ei narkole" sai hindeks 5. Eesmärgid ja vajalikkus on selgelt ja arusaadavalt välja toodud.

    Sarnased õppematerjalid

    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö. Alltoodu on soovituslik ning sellesse võib juhendaja suhtuda paindlikult, kohandades seda õpilasele ning tema valitud tööle sobivaks. On oluline, et praktiline töö oleks õpilast arendav ning väärtuseks ka teistele. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatav praktiline töö on terviklik ja juhendatud protsess, nn projekt, mis koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistus (ideede ja taustainfo kogumine, koondamine ning analüüsimine, samuti selle vormistamine ning tööplaani koostamine); praktilise töö teostamine koos teoreetilise osa koostamisega kavandatud plaani järgi, mida vajadusel töö käigus muudetakse; töö kaitsmine. Õpilane esitab komisjonile praktilise töö ning sellega seotud

    Uurimistöö
    Turundusuuringud
    84
    pdf

    Turundusuuringud

    Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand

    Turundus
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    NOORTELAAGRI TERVISEKAITSE- JA NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED NING ARSTITÕENDI VORM I. Üldsätted 1. Käesolevad nõuded kehtivad noortelaagrite (edaspidi laagrite) ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-ala, noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kohta. 2. Käesolevates nõuetes on kasutatud noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) mõisteid. 3. Laagri renoveerimise ja ehitamise projekt ning materjalide valik kooskõlastatakse tervisekaitsetalitusega. 4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine 5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra,

    Amet
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    126
    doc

    Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

    1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
    Turunduse eksam
    69
    doc

    Turunduse eksam

    1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev

    Turundus
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Spordi üldained 1 tase
    139
    pdf

    Spordi üldained 1.tase

    TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

    Inimeseõpetus
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

    Juhtimine




    Kommentaarid (3)

    hguuso567 profiilipilt
    hguuso567: Alustekstina sobib, kuid peaks olema veidi pikem ja põhjalikum
    22:40 15-02-2013
    Bosskardo profiilipilt
    Bosskardo: väga pealiskaudne

    puuduvad mitmed projekti osad
    18:20 06-12-2012
    maxu11 profiilipilt
    maxu11: aitüma
    16:37 16-02-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun